Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on Roman Kogani hagi Mark Sahharnõi vastu võla väljamõistmiseks. Hageja nõue põhineb sellel, et pooled sõlmisid 20.11.2011 laenulepingu, millega kostja sai hagejalt laenu summas 8000 eurot. Pooled leppisid kokku, et kui laen tagastatakse pärast 20.12.2011, on laenu suuruseks 10 000 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivised 5000 eurot. 08.09.2015 kohtuistungil esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja palus tsiviilasjas menetlus lõpetada. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning oli nõus, et ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja oli menetluse lõpetamisega nõus ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kostja on hagist loobumisega nõus. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus 14.01.2015 riigilõivu 650 eurot ning kohus tagastab sellest 325 eurot. Menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd kõik kulud jäävad hageja kanda, määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude suuruse. Vajadusel saab hageja kulud kindlaks määrata ringkonnakohus TsMS § 174 lg 5 alusel. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 2133 eurot (s.h käibemaks) 19.75 tunni eest tunnihinnaga 90 eurot (+ käibemaks). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning pidas põhjendatud töötundide arvuks 5 tundi. Lisaks ei pidanud hageja tõendatuks, et kostja on õigusabi eest tasunud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on andnud 16.01.2015 määrusega kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks, kostja on vastuse esitanud esindaja kaudu. Kohus on teinud kostjale 06.05.2015 kirjaga ettepaneku selgitada poolte vahelisi laenusuhteid, kostja on kohtu kirjale vastanud. Lisaks on kostja esitanud vastuväite hagi muutmisele ning veelkord vastuväite hagi muutmisele. Kostja esindaja on kohtu kutsel osalenud ühel kohtuistungil, kus selgitati hagi alust ning hageja esitas hagist loobumise taotluse. Kohus leiab, et menetluskulude määramisel saab arvestada ainult neid kostja seisukohti, mille kostja on esitanud vastuseks kohtu kirjale, samuti kohtuistungil osalemist. Kohus ei ole küsinud kostja kirjalikku seisukohta hagi muutmise osas ning need menetluskulud ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et vaidluse õiguslikku keerukust arvestades (1 laenuleping, millel ei ole poolte allkirja) on kahe kirjaliku

seisukoha ja ühe kohtuistungi põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi. Kostja põhjendatud menetluskuluks on seega 540 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on kostja seda kinnitanud. Hageja on õigesti viidanud, et esindaja kulude väljamõistmiseks piisab sellest, et poolel on tekkinud kohustus neid kulusid tasuda. Kuna esindaja on toimikust nähtuvalt tööd teinud, on kostjal see kohustus tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.