Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.09.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-51265
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi SEB Liising hagi OÜ A La Carte Aiad vastu liisingulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 196 eurot 79 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi SEB Liising apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767), lepinguline esindaja Martin Kalberg Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ A La Carte Aiad (registrikood 10053983), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.10.2014 otsus tühistada osas, millega hageja põhinõuded jäeti 7642,14 euro ulatuses ning viivisenõue 24,24 euro ulatuses rahuldamata ja teha vastavas osas uus otsus, millega nimetatud nõuded selles osas rahuldada. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas.
2.
Mõista kostjalt OÜ A La Carte Aiad hageja Aktsiaselts SEB Liising kasuks täiendavalt välja liisingueseme soetamisega seotud kulud 7591,01 eurot, liisingueseme hindamisega seotud kulud 51,13 eurot ning viivis 24,24 eurot.
3.Lugeda Harju Maakohtu 30.10.2014 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-51265
3.1.Rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Mõista kostjalt OÜ A La Carte Aiad hageja Aktsiaselts SEB Liising kasuks välja rendimaksete võlgnevus 716,73 eurot (seitsesada kuusteist eurot ja 73 senti), kindlustuse kulud 97,98 eurot (üheksakümmend seitse eurot ja 98 senti), liisingueseme soetamisega seotud kulud 7694,61 eurot (seitse tuhat kuussada üheksakümmend neli eurot ja 61 senti), liisingueseme hindamisega seotud kulud 51,13 eurot (viiskümmend üks eurot ja 13 senti) ning viivis (14.07.2009 seisuga) 532,24 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 24 senti).
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Esimese astme kohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta 30% ulatuses hageja kanda ning 70% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.30.10.2013 esitas hageja maakohtule hagi liisingulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Nõude vähendamise tulemusel 10.01.2014 palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 878,86 eurot.
2.Pooled sõlmisid kasutusrendi tüüpi liisingulepingu nr L07109994. Liisinguesemeks oli sõiduauto SSANGYONG Rexton 2,7 Xdi registrinumbriga XXXXXX ostuhinnaga 30 064,04 eurot (sh käibemaks). Alates 2008. aasta oktoobrist ei täitnud kostja liisingulepingust tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles hageja liisingulepingu erakorraliselt üles alates 04.12.2008. Kostja tagastas 10.12.2008 liisingueseme hagejale. Hageja võõrandas liisingueseme hinnaga 11 000 eurot (sh käibemaks), kuid müügihinnast ei olnud võimalik rahuldada kõiki hageja liisingulepingust tulenevaid nõudeid liisinguvõtja vastu.
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hageja nõue on aegunud. Nõude puhul tuleb eristada nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega ja nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks varem. Liisingulepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154). Hageja töötaja on kirjad edastanud füüsilisele isikule
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-51265 JH, kes on füüsilise isikuna vastanud, et on teadlik oma võlast, seega ei ole kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees, vaid JH. JH võis ekslikult täita kohustust muu kohustuse asemel.
6.Hageja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on kostja vastu esitatud müügikahjumi hüvitamise nõue. Kostjal puudub kasutusrendilepingu kohaselt kohustus tasuda hagejale rendimakseid kogu sõiduki ostuhinna ulatuses, sõiduki jääkmaksumus pidi lepingu lõppedes olema 6363,48 eurot. Lisaks on hageja võtnud oma nõude arvutamisel ebaõigesti aluseks sõiduki hilisema müügihinna. Hageja ei tugine oma nõude esitamisel hageja ja kostja kokkuleppele sõiduki müügihinna arvestamise kohta, hageja on tuvastanud sõiduki turuhinna 22.01.2009 seisuga summas 13 421,45 eurot. Hagejal puuduvad kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 3 alusel nõuded. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus tegi 30.10.2014 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja rendimaksete võlgnevuse 716,73 eurot, kindlustuse kulud 97,98 eurot, liisingueseme soetamisega seotud kulud 103,60 eurot ja viivise 506 eurot ning jättis menetluskulud 11% osas kostja kanda ja 89% osas hageja kanda.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: sõiduki jääkmaksumus oli liisingulepingu lõppedes 18 965,12 eurot; 15.08.2007 sõlmitud leping nr L07109994 on kasutusrendileping, mitte kapitalirendileping; leping on lõppenud 19.11.2008 erakorralise ülesütlemise teatise kohaselt (tl 28) kostjapoolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest tulenevalt üldtingimuste punktide 11.1.1 ja 11.1.12 alusel alates 04.12.2008; 15.08.2007 leping ei ole tarbijaleping; kostja juhatuse liige JH on ajavahemikul 09.09.2011-06.11.2013 teostanud hagejale makseid kogusummas 850 eurot (tl 82); liisinguese anti hageja volitatud esindajale üle 10.12.2008 (tl 29).
9.Kostja juhatuse liige JH tunnistas kohustust 08.09.2011 e-kirjas (tl 83) ja juhtorgani tegevust saab omistada juriidilisele isikule. Aegumist võib pidada katkenuks TsÜS § 158 lg 1 kohaselt. Kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et JH on ekslikult täitnud kostja kohustusi, ega tõendanud, milliste väidetavalt isiklike kohustuste täitmises JH soovis e-kirjavahetuses kokku leppida. JH sooritas 09.09.201106.11.2013 makseid (tl 82) seoses hageja ja kostja vahel sõlmitud liisingulepinguga. Hageja 06.09.2011 e-kirja kohaselt (tl 87) oli kiri adresseeritud kostjale ja kirjas on selgelt välja toodud, et liisingulepingust tulenev võlgnevus on 13 728,86 eurot, sealhulgas viivis 1182,02 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et 08.09.2011 seisuga ei olnud hageja nõuded kostja vastu aegunud. Nõuete aegumine on katkenud nõude tunnistamisega 08.09.2011 ja 09.09.2011-06.11.2013 lepinguga seotud maksete teostamisega, mistõttu hagiavalduse esitamise hetkeks 30.10.2013 ei olnud hageja nõuded aegunud.
10.Vaidlus puudub, et kostja on kätte saanud arved nr A08338674, A08376109 ja A08411846. Kuna 15.08.2007 kasutusrendilepingu kohaselt lepingu lõppemise kuupäev oli 15.08.2012 (tl 9), maksegraafiku kohaselt 60. rendimakse maksmise päev oli 15.08.2012 (tl 11) ja kasutusrendi üldiste tingimuste kohaselt liisingumakse 3(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-51265 tähendab liisinguvõtja poolt maksepäevaks tasumisele kuuluvat summat, milles sisaldub rendimakse, intress, lepingu sõlmimise tasu ja käibemaks, ning liisingumakse kuulub tasumisele igaks maksepäevaks vastava maksepäeva ja sellele vahetult eelnenud maksepäeva vahelise ajaperioodi eest (tl 14), siis on arve nr A08338674 esitatud perioodi 16.09.2008-15.10.2008 eest, arve nr A08376109 on esitatud perioodi 16.10.2008-15.11.2008 eest ja arve nr A08411846 on esitatud perioodi 16.11.200815.12.2008 eest. Hageja esitatud aruandest (tl 25) nähtub, et arve nr A08338674 on tasutud 12.01.2009 maksega. Hageja on 10.01.2014 menetlusdokumendis märkinud, et 10.01.2014 seisuga on arve nr A08338674 tasutud 06.11.2012 maksega kostja poolt. Aruandes esitatud arvutuskäigu (tl 25) kohaselt on hageja esitanud nõude 915,65 euro välja mõistmiseks arve nr A08376109 ja arve nr A08411846 tasumata osade eest summas (418,36 + 497,29) 915,65 eurot. Eeltoodust ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-140-14 avaldatud seisukohast tulenevalt on hageja rendimaksete võlgnevuse nõuet summas 915,65 eurot põhjendatud käsitleda vastavalt hageja kui professionaalse liisinguandja esitatud nõude arvestusele, mille kohaselt hageja on esitanud arvest nr A08376109 tuleneva nõude summas 418,36 eurot ja arvest nr A08411846 tuleneva nõude summas 497,29 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole arve nr A08338674 asjakohane rendimaksete võlgnevuse nõude lahendamisel.
11.Kuivõrd leping on lõppenud alates 04.12.2008, puudub kostjal kohustus tasuda osamakseid, intressi, kindlustusmakseid ja nendelt arvestatud käibemaksu perioodi 04.12.2008-15.12.2008 (12 päeva) eest. Arve nr A08411846 nõue on põhjendatud proportsionaalselt lepingu kehtivusega perioodi 16.11.2008-03.12.2008 (18 päeva) eest ehk summas 497,29 x 18 / 30 = 298,37 eurot. Liisingueseme tagastamisega viivitamine ei saa põhjendada lepinguliste liisingumaksete (sh intress, kindlustus, rendimaksed) nõudmist pärast lepingu lõppemist. Hageja ei ole esitanud liisingulepingu üldtingimuste punktist 8.4. tulenevat nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid.
12.Liisingulepingu üldiste tingimuste punkti 9.1. kohaselt peab liisinguese olema liisinguvõtja poolt kindlustatud kuni lepingu tähtpäeva saabumiseni nii õigusaktidest tuleneva kohustusliku kindlustuse kui ka vabatahtliku kindlustusega. Kindlustuse perioodiliste maksete ülevaate kohaselt (tl 48) on hageja lepingu nr L07109994 kehtivuse ajal esitanud arved nr A08338674, A08376109 ja A08411846, mis sisaldasid kindlustusmakseid summas 216,35 eurot. Hagejal puudub lepinguline alus perioodiliste kindlustusmaksete nõude esitamiseks alates lepingu lõppemisest 04.12.2008.
13.Hageja poolt esitatud arvutustest ja aruannetest nähtub, et AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal on 12.01.2009 tasunud hagejale 9433,41 eurot (602,90 eurot) (tl 27). Samuti on liisingueseme 10.12.2008 üleandmisaktist näha märked (tl 29), mille kohaselt liikluskindlustus on katkestatud 30.12.2008. Hageja ei ole esitanud selgitusi 12.01.2009 laekumise kohta ja hageja ei ole välja toonud ka seda, kas kindlustusleping lõpetati ennetähtaegselt tulenevalt liisingulepingu lõppemisest alates 04.12.2008 ja liisingueseme tagastamisest 10.12.2008. On võimalik, et hageja kontole 12.01.2009 laekunud summa 602,90 eurot on kindlustuslepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tingitud tagasimakse, mistõttu ei ole VÕS § 127 lg 5 põhimõttest ja asjas esitatud tõenditest tulenevalt põhjendatud hageja kindlustusmakse arve nr A08424265 kogusummas 671,89 eurot, kuivõrd nõude suuruse arvutamisel tuleb arvestada hageja poolt 12.01.2009 maksekorraldusega laekunud kasu.
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-51265
14.Liisingueseme kindlustusega seonduvate kulutuste kandmine on liisingulepingu üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt liisinguvõtja kohustus ja VÕS § 367 lg 1 tuleb hagejale hüvitada sellised kindlustusmaksete ja -poliisiga seonduvad kulutused, mis on tekkinud liisingulepingu ülesütlemisest. Kuivõrd on tõendatud, et liisingueseme kindlustamiseks on sõlmitud kindlustuspoliis nr AI 017912, hageja on tasunud kindlustusmakse summas 888,24 eurot (tl 47), hageja on väljastanud kindlustusmaksete arveid kokku summas 216,35 eurot (tl 22-24), hageja on arvestanud nõudest maha 17.10.2013 laekumisest tulenevalt 13,25 eurot ja kindlustusandja AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal on 12.01.2009 tasunud hagejale 602,90 eurot (tl 27), siis saab pidada põhjendatuks hageja nõuet kindlustuskulutuste hüvitamiseks summas 888,24 – 602,90 – 71,98 – 71,89 – 72,48 x 18 / 30 – 13,25) = 97,98 eurot.
15.Autolink osaühing on 10.12.2008 vastu võtnud liisingueseme (tl 29) ja osaühing Balti Realiseerimiskeskus on 22.01.2009 koostanud sõiduki hindamise akti (tl 32). Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus liisingulepingu lõppemise hetke liisingueseme väärtuse üle, siis ei ole liisingueseme väärtuse hindamine ja 22.01.2009 sõiduki hindamise akti kulutuste tegemine VÕS § 367 lõikes 4 sätestatud lisakulutus, mille on põhjendanud liisingulepingu ülesütlemine. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue turuväärtuse hindamise kulude väljamõistmiseks summas 51,13 eurot jätta rahuldamata.
16.Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-124-08 punktis 22 avaldanud seisukohta, et kasutusrendi tüüpi liisingulepingu ülesütlemisel tuleb ka liisingueseme tagastamise aegse väärtuse arvestamisel lähtuda väärtusest, mida on käibemaksu võrra vähendatud. Puudub vaidlus, et liisingulepingu lõppemise hetkel oli liisingueseme väärtus 18 965,12 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta poolte väited ja tõendid liisingueseme müügi kohta või hilisema väärtuse hindamise kohta, kuna poolte vahel puudus kokkulepe liisingueseme müügihinnast lähtumise kohta.
17.Vaidlus puudub selles, et liisinguleping on kasutusrendileping, mille vara jääkväärtus liisingulepingu lõppedes 04.12.2008 oli 18 965,12 eurot ilma käibemaksuta ja kasutusperioodi lõppedes 15.08.2012 oli kokkulepitult 6369,48 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14 tuleneb seisukoht, et kasutusrendi lepingu korral kuulub tagastatud liisingueseme väärtus (18 965,12 eurot) liisinguesemega seotud kulude suurusest (liisingueseme soetusmaksumus 25 478 eurot, mida on vähendatud juba lepingu alusel põhjendatult tekkinud rendimaksete nõuete võrra) mahaarvestamisele vaid osas, mis ületab lepingu tähtaja lõpu (15.08.2012) jääkväärtust. Seega arvestatakse lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral liisingueseme jääkväärtuse arvelt esmalt kaetuks hageja liisingulepingu järgne jääkväärtuse nõue summas 6369,48 eurot ja alles seejärel kuni lepingu tähtajani 15.08.2012 tasuda jäänud liisingumaksete summa (liisingueseme soetamisega seotud kulutused) katteks.
18.Kuivõrd arvest nr A08411846 tulenev osamakse nõue on põhjendatud vaid ajavahemikul 16.11.2008-03.12.2008, siis on hagejal väljastatud arvest tulenev rendimakse nõue väiksem perioodi 04.12.2008-15.12.2008 ehk 259,01 x 12 / 30 = 103,60 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt jäi liisinguvõtjal VÕS § 367 lg 2 kohaselt pärast liisingulepingu ülesütlemist perioodil 04.12.2008 kuni 15.08.2012 tasuda liisingumaksed summas 103,60 + 12 595,64 = 12 699,24 eurot. Riigikohtu lahendis nr
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-51265 3-2-1-40-14 avaldatud seisukohtadest ja VÕS § 367 lõiketest 1 ja 2 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt liisingueseme soetamisega seotud kulude kandmist osas, mis ei ole VÕS § 367 lg 3 kohaselt kaetud liisingueseme väärtusega liisingulepingu lõppemise hetkel ja mis ei ületa tasuda jäänud liisingumaksete summat, seega summas 12 699,24 + 6369,48 – 18 965,12 = 103,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud VÕS § 367 lg 1 alusel ja arvest nr A09301042 tulenevalt välja mõista liisingueseme soetamisega seonduvad kulud 103,60 eurot.
19.Muud poolte esitatud väited ja tõendid ei ole asjakohased.
20.Kostja ei ole taotlenud viivisemäära vähendamist, tegemist ei ole tarbijalepinguga, pooled on lepingu üldtingimuste punktis 6.9 kokku leppinud viivisemäära 0,3% päevas kohaldamises ja tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, millest tulenevalt tuleks viivisemäära pidada tühiseks.
21.Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid ja vastuväiteid arvest nr A08338674 tuleneva võlgnevuse puudumise kohta ajavahemikul 20.10.2008-11.01.2009 või arve tasumisega viivitamise kohta, siis on hageja nõue VÕS § 113 lg 1 alusel põhjendatud summas 94,47 eurot. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on põhjendatud lähtuda hageja arvutustest (tl 53), mille kohaselt on arvelt nr A08376109 arvestatud viivist kokku ajavahemiku 22.11.2008-14.07.2009 eest summas 218,86 eurot. Kuivõrd hageja arvest nr A08411846 tulenenud nõue on olnud põhjendatud vaid perioodi 16.11.200803.12.2008 ehk 18 päeva eest, siis on põhjendatud välja mõista arve nr A08411846 tasumata jätmisega viivitamise eest perioodi 20.12.2008-14.07.2009 kohta viivis summas 378,11 x 18 / 30 x 0,3% x 207 päeva = 140,88 eurot. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud arvest nr A08414284 tuleneva põhinõude olemasolu, tuleb hageja nõue vastava arve eest viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata kui tõendamata ja põhjendamata. Hagejal oli võimalik kindlustusmaksete kuludega seonduva kahju hüvitamise nõude suurus välja selgitada alles pärast kindlustusandja AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal poolt 12.01.2009 tasutud makset summas 602,90 eurot (tl 27), mistõttu on põhjendatud pidada kostjat kohustuse tasumisega viivituses olevaks alates 13.01.2009, s.t arve nr A08424265 tasumisega viivitamise eest perioodi 13.01.200914.07.2009 kohta on viivis 97,98 x 0,3% x 183 päeva = 53,79 eurot. Hageja arve nr A09030215 alusel esitatud nõue sõiduki hindamiskulutuste hüvitamiseks on põhjendamatu, mistõttu on alusetu ja põhjendamatu hageja nõue vastavalt arvelt viivise väljamõistmiseks.
22.Kuna hageja nõue summas 12 928,86 eurot kuulus osaliselt rahuldamisele summas 716,73 + 97,98 + 103,60 + 508 = 1426,31 eurot, tuleb jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 11% ulatuses kostja kanda ja 89% ulatuses hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi 10 196,79 euro ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 10 196,79 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
24.Maakohus on tõendeid valesti hinnanud ja selle tulemusena eksinud nõuete arvutamisel.
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-51265
25.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole põhjendatud liisingulepingu väärtuse täiendavaks väljaselgitamiseks kulutuste tegemine, pole asjakohane. Liisinguese võõrandada oli ainus viis kostja poolt tekitatud kahju vähendada. Kahju hüvitamise kohustus on sätestatud liisingulepingu punktis 11.2. Liisingueseme hindamise kulu oli vajalik. Seetõttu kulu summas 51,13 eurot on põhjendatud ja viivise nõue arve nr A09030215 tasumisega viivitamise eest perioodil 07.02.2009 kuni 14.07.2009 summas 24,24 õigustatud.
26.Maakohus on ekslikult omistanud liisingueseme jääkväärtusele tegeliku väärtuse. Ainuüksi kostja 18.04.2014 ja hageja 23.05.2014 seisukohtadest oleks maakohtule pidanud olema selge, et pooltel on vaidlus liisingueseme väärtuse üle. Maakohus on jõudnud liisingueseme soetamisega seotud kulude osas ebaõigele tulemusele. Hageja on liisingueseme tagastamise hetke väärtuse leidmisel lähtunud müügihinnast 8843,70 eurot (ilma käibemaksuta) TsÜS § 65 järgi. 2008. aastal oli Eesti turg autodest üleküllastunud ja müügis olevate autode turuhinnad langenud. Müügihinnaks 14.01.2009 kinnitatud 16 553,12 eurot ei olnud sõiduki tegelik väärtus. Hageja otsustas panna liisinguvara müüki esialgu kõrgema hinnaga. Sõiduki võõrandamine toimus vaba turu tingimustes. Hagiavalduse lisa 17 tõendab, et hageja müüs liisingueseme rahvusvahelisel internetioksjonil autobid.ee. Kostja ei ole esitanud tõendeid teistsuguse turuhinna tõendamiseks. Maakohtu arvutuse tulemus oleks pidanud olema järgmine: tasumata liisingumaksed 12 699,24 eurot + liisingueseme jääkväärtus tähtpäeva saabumisel 8843,70 eurot = 10 225,02 eurot.
27.Arvestades liisingueseme soetamise kulude nõude rahuldamist maakohtu poolt summas 103,60 eurot, liisingueseme hindamise kulu nõuet summas 51,13 eurot ja viivise nõuet summas 24,24 eurot, on hageja kasuks välja mõistmata 10 196,79 eurot. Vastustaja seisukoht
28.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on palunud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi 10 196,79 euro ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt tühistada ning kolleegiumil on võimalik teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt põhinõudena välja 7642,14 eurot ning viivis 24,24 eurot. Vastavalt tuleb muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
30.Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel saavad kõne alla tulla enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel, lisaks ka lõpetamisega seotud tagasitäitmise nõuded ja lepingu rikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded. Kahju hüvitamise nõuete puhul on VÕS §-s 367 seejuures ette nähtud erikord: lepingu lõpetamisega seotud krediidikulude hüvitamise nõue on ette nähtud VÕS § 367 lg-s 1 (seda täpsustavad VÕS § 367 lg-d 2 ja 3) ja ülesütlemisest tingitud lisakulude hüvitamise nõue VÕS § 367 lg-s 4.
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-51265
31.Hageja esitatud nõuetest (vt otsuse p 3) on lepingu täitmise nõudeks enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumise nõue, ülejäänud nõuded on sisult kostja lepingurikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded. Lisaks on hageja esitanud viivisenõude. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel.
32.Maakohus on mh õigesti tuvastanud, et poolte vahel 15.08.2007 sõlmitud liisinguleping nr L07109994 on kasutusrendi tüüpi liisinguleping (VÕS § 361) ning et leping on lõppenud 19.11.2008 erakorralise ülesütlemise teatise kohaselt kostja poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest tulenevalt lepingu üldtingimuste punktide 11.1.1 ja 11.1.12 alusel alates 04.12.2008. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et liisinguese anti hageja volitatud esindajale üle 10.12.2008, et kostja tasumata liisingumaksete summa pärast lepingu ülesütlemist (perioodi 04.12.2008-15.08.2012 eest) oli 12 699,24 eurot ning et liisingueseme lepingujärgne jääkmaksumus lepingu tähtpäeva (15.08.2012) saabumisel olnuks 6369,48 eurot. Ülalmärgitud osas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
33.Samas on kolleegiumi hinnangul ebaõige maakohtu järeldus, et liisingulepingu lõppemise hetkel oli liisingueseme väärtus 18 965,12 eurot ilma käibemaksuta. Tõendid maakohtu taolist järeldust ei toeta. Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, nagu puuduks pooltel liisingueseme väärtuse osas vaidlus. Juba hageja nn müügikahju nõude suurusest ning kostja poolt sellele esitatud vastuväidetest võib järeldada, et pooltel on liisingueseme väärtuse osas erimeelsus. Ilmselt on maakohus ekslikult samastanud liisingueseme lepingujärgse jääkmaksumuse lepingu ülesütlemise hetkel liisingueseme väärtusega selle liisinguandjale tagastamise ajal. Eksimus liisingueseme väärtuse tuvastamisel on toonud kaasa osaliselt ebaõige lahendi.
34.Pooltel puudub kolleegiumi hinnangul vaidlus selles, et liisingueseme lepingujärgne (ehk graafikujärgne) jääkmaksumus lepingu ülesütlemise hetkel oli 18 965,12 eurot (käibemaksuta). VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud liisinguandja kulude hüvitamise nõude suuruse määramisel tuleb aga arvestada liisinguandjale tagastatud liisingueseme väärtust, s.o TsÜS § 65 järgi sarnase eseme kohalikku keskmist müügihinda liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme lepingujärgne jääkmaksumus on liisingulepingu osapoolte vaheline kokkuleppeline summa ning liisingueseme väärtuse leidmisel ei saa sellest lähtuda.
35.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja lasknud pärast liisingulepingu lõpetamist hinnata liisitud sõidukit kasutatud autode müügiga tegeleval ettevõtjal OÜ Balti Realiseerimiskeskus (hindaja AS). 22.01.2009 kuupäeva kandva hindamise akti järgi on sõiduki keskmiseks turuväärtuseks 210 000 krooni (13 421,45 eurot), sh käibemaks 18% (tl 32). Käibemaksu (18%) arvestamata oleks väärtus järelikult 11 374,11 eurot. See tõend näitab kolleegiumi hinnangul kõige objektiivsemalt liisingueseme väärtust selle tagastamise ajal. Asjaolu, et sõiduk võõrandati ligikaudu 7 kuud hiljem oluliselt odavamalt, 11 000 euro eest, ei kinnita kolleegiumi arvates hageja väiteid, et hind, millega sõiduk müüdi, vastas sõiduki väärtusele selle hagejale tagastamise hetkel. Liiatigi on hageja välja toonud, et 2009.a jaanuaris kinnitati liisingueseme algseks
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-51265 müügihinnaks 259 000 krooni, s.o 16 553,12 eurot (tl 30-31). Hageja poolt osundatud muutused kasutatud autode turul võisid seoses üldise majanduslangusega aset leida, kuid sellega seonduvaid riske ei pea liisingueseme tagastamise järgselt kandma liisinguvõtja. Kolleegium märgib, et kui liisinguandja on koostanud või lasknud koostada liisingueseme tagastamise kohta akti, kus eseme väärtus on määratud, peab liisinguandja senise kohtupraktika järgi tõendama, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal väiksem aktis märgitust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-133-08, p 19). Praegusel juhul ei võimalda poolte esitatud tõendid ja asjaolud järeldada, et sõiduki väärtus olnuks selle tagastamisel väiksem OÜ Balti Realiseerimiskeskus 22.01.2009 sõiduki hindamise aktis märgitud 13 421,45 eurost (koos käibemaksuga).
36.Tuvastatud asjaoludel on pooltevahelise lepingu puhul tegu kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga, mille puhul ei pidanud kostja tasuma hagejale kõiki sõiduki soetamiseks tehtud kulusid, vaid lepingujärgsete maksete tasumise järel pidi jääma üles jääkmaksumus 6369,48 eurot. Ka maakohtu poolt viidatud Riigikohtu 11.06.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14 (p-s 32) on leitud, et kasutusrendi tüüpi liisingulepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb VÕS § 367 lg-d 2 ja 3 koostoimes kohaldada VÕS § 367 lg-st 1 lähtudes selliselt, et liisingueseme jääkväärtus VÕS § 367 lg 3 mõttes arvatakse VÕS § 367 lg 2 järgi arvutatud nõudest maha üksnes ulatuses, milles see ületab liisingueseme liisinguandjale kuuluvat jääkmaksumuse osa, st liisingulepingu sõlmimisel kokku lepitud jääkmaksumust. Liisinguvõtjat kaitseb VÕS § 367 lg 2 aga selle eest, et liisinguandja ei saa temalt nõuda krediidikulude hüvitist rohkem kui tasumata liisingumaksete ulatuses.
37.Kolleegiumi hinnangul tuleb Riigikohtu kujundatud praktikaga arvestada ka käesoleval juhul. Seega tuleb sõiduki jääkväärtusest 11 374,11 eurot esmalt lahutada lepingujärgne (hagejale kuuluv) jääkmaksumus 6369,48 eurot ja seejärel lahutada saadud summa (5004,63 eurot) kostja tasumata liisingumaksetest (kostjale kuuluvast jääkmaksumusest) 12 699,24 eurot. Selle tulemusena on hageja nõue kostja vastu VÕS § 367 lg-te 2 ja 3 alusel kokku 7694,61 eurot.
38.Maakohus on jätnud rahuldamata hageja nõude liisinguvara väärtuse (kohaliku keskmise müügihinna) kindlakstegemise teenuse hüvitamiseks summas 51,13 eurot. Hindamisteenuse eest on hageja pidanud tasuma koos käibemaksuga 800 krooni (667,97 kr * 18%), s.o 51,13 eurot, OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus vastavalt viimase poolt esitatud arvele (tl 51). Hagi rahuldamata jätmist on maakohus põhjendanud sellega, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus liisingueseme väärtuse üle, polnud kulutused hindamisteenusele vajalikud. Nagu kolleegium on eelpoolt järeldanud, leidis maakohus ekslikult, et liisingueseme väärtus oli 18 965,12 eurot ning et pooltel puudub selles vaidlus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole sõidukite müügiga tegelev ettevõte, mistõttu on üldjuhul põhjendatud hindamisteenuse kasutamine liisingueseme väärtuse kindlakstegemisel. Eelduslikult poleks seda kulu hagejal tekkinud, kui liisingulepingut ei oleks erakorraliselt üles öeldud. Seega on kolleegiumi hinnangul tegu VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 11.5 kohaste lisakulutusega. Kostja pole menetluses väitnud, et OÜ Balti Realiseerimiskeskus on osutanud hindamisteenust põhjendamatult kallilt või vastavat teenust saanuks tellida ka oluliselt odavamalt. Eelmärgitut arvestades tuleb nõue sõiduki väärtuse kindlakstegemise teenuse hüvitamiseks rahuldada.
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-51265
39.Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist ülalmärgitud 51,13 euro tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 07.02.2009-14.07.2009, kokku summas 24,24 eurot. Maakohus on jätnud viivisenõude rahuldamata, kuna pidas nõuet sõiduki hindamiskulutuste hüvitamiseks (st põhinõuet) põhjendamatuks. Kolleegiumi hinnangul tuleb viivisenõue summas 24,24 eurot VÕS § 113 lg 1 ja liisingulepingu üldtingimuste p 6.9 alusel rahuldada. Lepingu üldtingimuste p-s 6.9 on pooled kokku leppinud viivisemäära 0,3% päevas kohaldamises. Poolte esitatu põhjal on kokkulepe viivisemäära osas kolleegiumi arvates kehtiv ning hageja esitatud viivisearvestus (tl 53) õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole taotlenud menetluses viivise vähendamist.
40.Kokkuvõttes tuleb seega kostjalt liisingueseme soetamisega seotud kulude hüvitamiseks 103,60 euro asemel välja mõista 7694,61 eurot, samuti tuleb täiendavalt välja mõista liisinguvara hindamise teenuse hüvitamiseks 51,13 eurot ning viivis 24,24 eurot. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
41.Muus osas järgib kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Muu hulgas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et liisingulepingust tulenevate nõuete aegumine katkes nõuete tunnistamisega 08.09.2011 ja 09.09.2011-06.11.2013 lepinguga seotud maksete teostamisega, mistõttu ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks (30.10.2013) hageja nõuded aegunud.
42.Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium, et põhimõtteliselt on poolte kokkuleppel lubatud lähtuda liisingueseme väärtuse asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast. Samas, nagu ka maakohus on välja toonud, ei sisalda liisinguleping (tl 9-11, 14-17) praegusel juhul taolist kokkulepet. Seetõttu ei ole hageja väited müügihinnast lähtumise kohta õiguslikult asjakohased. Lisaks peaks kokkulepe vastama täiendavatele kriteeriumidele: liisinguandjal peab olema kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus, ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik jne (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08, p 18; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-08, p 16). Menetluskulude jaotus
43.Maakohus on jätnud TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega – 11% ulatuses kostja kanda ja 89% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud nõudeid kokku summas 12 928,86 eurot, maakohus rahuldas nõuded 1426,31 euro ulatuses. Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse nõuded kokku 9092,96 euro ulatuses, s.o ligikaudu 70% ulatuses. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ringkonnakohtu menetluses kantud kulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, lähtudes ringkonnakohtu otsuse järgsest hagi rahuldamise suhtest. Seega jäävad menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ning 70% ulatuses kostja kanda.
44.Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-51265 esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.