Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

2-14-36870 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesolev selgitus ei tähenda, et maakohus oleks andnud loa käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohtu 21.04.2015 määrusega hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli antud üle hagimenetlusse. AS MiniCredit esitas 08.05.2015 hagiavalduse A A vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt 09.09.2013 sõlmisid pooled laenulepingu nr 155337142/250059412 (edaspidi laenuleping), mille alusel sai kostja 300 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama koos intressidega hiljemalt 09.10.2013. Kostja ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.05.2015 määrusega võttis maakohus hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10)

2-14-36870 tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS § 405 lg 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS § 405 lg 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ärakuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14-päevase tähtaja. Pooled kohtu poolt antud tähtaja jooksul enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt ei taotlenud, mille tõttu otsustas kohus loobuda käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtuistungist. 01.06.2015 esitas kostja kohtule omapoolse vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt alates 02.07.2014 on kostja Eesti Töötukassa arvel ja registreeritud töötuna. Sissetuleku puudumise tõttu hageja poolt nõutud võlgnevust kostja koheselt maksta ei saa. Kostja arvab, et asjas on võimalik sõlmida kompromissi või maksegraafiku, milles arvestatakse kostja sissetulek ja hageja huvid. 08.06.2015 hageja vastas, et kostjale oli pakkutud tasuda tema võlgnevust maksegraafiku alusel, kuid kostja varjas ennast. Kostja ei suvatsenud kordagi hagejaga ühendust võtta. Samuti hageja andmetel, kostjal on olemas sissetulek, millest ta ei tasu tulumaksu, nimelt kostja üürib välja tema omandis olevat korterit aadressil XXX, Narva linn. Hageja on nõus vähendama viiviseid, kuigi hageja ei riku võlaõigusseaduse § 113 lg 1 nõudeid, kuna seadus sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 13.07.2015 esitas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja vastuse kohaselt hageja taotlusele alates 03.09.2015 hakkab kostja töötama keevitajana XXX. Kostja leiab, et hageja poolt nõutud viivis summas 386,00 eurot on ebamõistlikult suur. Kostja on nõus pakkuma kompromissi sõlmimist võla tasumiseks maksegraafiku järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses lihtmenetluses. Hagi nõude suhtes asus maakohus järgmisele seisukohale. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda kohustust rikub. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne siis kohaldatakse lepingujärgselt viivitusintressi määra. Hageja poolt kohtule esitatud laenulepinguga (t.l. 19-24) tuvastas kohus faktilise asjaolu, et hagejal on õigus kostjalt nõuda laenulepingu kohustuse täitmist. Poolte vahel sõlmitud laenulepinguga luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas kuulub kohaldamisele lepinguline viivitusintressi määr, suurusega 1,5% päevas. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnetav laenusumma 300,00 eurot, intress 60,00 eurot, viivised summas 300,00 eurot ja meeldetuletuste

2-14-36870 tasu summas 26,00 ning viivis alates 08.05.2015 kuni põhinõude 300,00 eurot täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 300,00 eurot.

VIIVITAMATU TÄITMINE

TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kohus tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev lihtmenetluse otsus viivitamatule täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel, ilma tagatiseta.

MENETLUSKULUD

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda, mõistab välja kostjalt hageja kasuks 180,00 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduselt tasutud täiendav riigilõiv 135 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.