Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr. EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni 225 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik kui kaebuse hind ületab 200 eurot

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi V. B. vastu võlgnevuse 3 290,98 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver M. K. suri. Kuriteo ohvri ülalpeetava G. K. esindaja K. T. esitas Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniametile 18.11.2010. a Ohvriabi seaduse (OAS) alusel vägivallakuriteo ohvri surmast tuleneva riikliku hüvitise taotluse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamise puhul tegemist õigusvastase kahju tekitamisega. VÕS § 129 kohaselt isiku surma põhjustamisest tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada surma põhjustamisest tekitatud kulud. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 04.01.2011. a otsusega nr KTO269 on hüvitatud kuriteo ohvri surmast tulenev kahju ajavahemikul 01.12.2012. a kuni 31.12.2014. a kokku summas 3 290,98 eurot. Riigil on OAS § 31 lg 1 alusel õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 290,98 eurot. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue anti allkirja vastu üle kostjale isiklikult 27.08.2015. a. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Hageja esindaja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 129 ja 1043 ning OAS § 31 lg 1. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 mõistab kohus kostjalt välja 3 290,98 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad kostjalt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.