Aktsiaselts Starman hagi Liis Tannum vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
109,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja: Aktsiaselts Starman; registrikood 10069659; asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn, 12618, Harjumaa. Hageja esindaja: [email protected]
• Menetlus
Kadri
Timuska;
e-post
Kostja: Liis Tannum; isikukood 49109252753, XXX.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Aktsiaseltsi Starman hagi Liis Tannum vastu 14. detsembril 2010. a sõlmitud lepingu nr L-587658 ning arvete nr A-17729090, A-17877380, A-18082733, A-18262259, A-18425802 ja NA-29431 alusel võla väljamõistmiseks.
2.1.34 (kolmkümmend neli) eurot ja 78 senti (sealhulgas põhivõlg 27 eurot ja 34 senti ja viivis alates 11. jaanuarist 2012 kuni 10. maini 2015 summas 7 eurot 44 senti);
2.2.alates 11. maist 2015 kuni põhivõla tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõla summalt.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib leppetrahvi väljamõistmist, leppetrahvilt viivise väljamõistmist ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suurema viivise väljamõistmist.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 35% kostja kanda ja 65% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Lk 1 / 5
7.Mõista Liis Tannumilt (Tannum) aktsiaselts Starman kasuks välja menetluskulu 54 (viiskümmend neli) eurot ja 21 senti.
8.Mõista Liis Tannumilt (Tannum) aktsiaselts Starman kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 6. juulil 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14. detsembril 2010. a lepingu L-587658 (edaspidi: leping). Lepingu alusel osutas hageja kostjale televisiooni edastamise teenuseid ning üüris kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja on jätnud hageja esitatud arved tasumata. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 60,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 37,86 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhinõudelt.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja põhinõue hõlmab tagastamata DigiTV kaardi jääkmaksumust 10 eurot, teenuse muudatuse Lk 2 / 5
tasu 2 eurot, võlahaldustasu 15 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 18 eurot ning ZUUMtv kaardi rendi tasu ja ZUUMtv eksklusiiv kuutasu kokku 15,34 eurot (tl 50 - 51).
6.Hagiavalduse ning selle täpsustuse kohaselt ütles hageja 10. jaanuaril 2012. a kostjaga sõlmitud lepingu üles. Hageja põhinõue on seega tagastamata DigiTV kaardi jääkmaksumuse, teenuse muudatuse tasu ning ZUUMtv kaardi rendi tasu ja ZUUMtv eksklusiiv kuutasu, so kokku 27,34 eurot, osas muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
7.Kohus leiab, et hageja võlahaldustasu nõue 15 eurot ja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 18 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Need nõuded tuleb jätta rahuldamata. Hageja viivise nõue 37,86 eurot on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
8.Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 10.3 ja 9.6, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu (tl 26 - 27). Hinnakirja järgi on võlahaldustasu 5 eurot. Hageja rakendas võlahaldustasu kolmel korral (tl 13, 51). Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1, 7.1.4.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Hinnakirja järgi on võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot (tl 13, 51). Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on Starman AS-l õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretentsioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest.
9.Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
10.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
11.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus ja lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingu üldtingimustest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. Samuti on tüüptingimustega sätestatud võlahaldustasu ning võla tõttu teenuse piiramise tasu kohaldamine. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole Lk 3 / 5
kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
12.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
13.Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on nähtud sisuliselt ühe ja sama rikkumise eest ette erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tüüptingimuste kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal võimalik seaduses sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure leppetrahvi osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud sisuliselt ühe rikkumise – maksetega viivitamise – eest ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. Seega tuli tüüptingimuste kohaselt teenustasu maksmisega viivitamisel 14 päeva võrra tasuda leppetrahvi ja viivisena kokku 14,49 eurot, arvestades teenuste kuutasu 6,99 eurot (tl 50). Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on tema tegelik kahju kostja lepingurikkumise tõttu. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega viivitamisel on leppetrahvi ja viivise summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab enam kui kaks korda teenuse eest maksta tulevat summat. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa hageja kahju olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et hageja on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta oleks võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt tunduvalt odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi ja viivise summaga. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt väiksema sanktsioon kui kahekordselt teenuse eest maksta tuleva tasu suurus. Seega on leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjalt viivise väljamõistmine seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas osas. Kostjalt tuleb seega nii sissenõutavaks muutunud kui ka alates hagi esitamisest arvestatav viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Hageja ei ole, vaatamata kohtu poolt antud tähtajale, hagis välja toonud, millal muutus iga põhivõla osa sissenõutavaks. Kohus arvestab seetõttu viivist alates kogu võla sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, so 11. jaanuarist 2012. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks alates 11. jaanuarist 2012 kuni hagi esitamiseni välja Lk 4 / 5
mõista viivis 7,44 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 35% ulatuses.
17.Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 170,87 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja esindajakulu 95,87 eurot. Hageja esindajakulu sisaldab käibemaksu. Hageja on 9. septembril 2015. a kohtule kinnitanud, et täiendavaid menetluskulusid hagejal tekkinud ei ole.
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, leiab kohus, et hageja poolt kantud esindaja kulud ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas osas. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning mahtu, on hageja põhjendatud esindajakulu seega 79,89 eurot.
19.Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on riigilõiv 75 eurot ja esindajatasu 79,89 eurot, kokku 154,89 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 35% kostja kanda ja 65% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 54 eurot ja 21 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Lk 5 / 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.