lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-9179/25

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-9179/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1639
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 638 lg 10, 4, 8, 9Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineRPKS § 10 lg 1, 2RPLS § 10 lg 1Lapse ärakuulamine lepitusmenetlusesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 251 lg 1Tunnistaja ütlusedTsMS § 442 lg 5Otsuse sisuTsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalisedTsÜS § 138 lg 1Hea usu põhimõte

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-9179

Tsiviilasi

X.S-i hagi L.Q vastu kohustada andma tahteavaldus soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. detsembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.Q apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised

Apellant (kostja): L.Q (isikukood vandeadvokaat Tarmo Pilv

XXX),

esindaja

Vastustaja (hageja): X.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast L.Q apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 27. detsembri 2024. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus L.Q-le.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus L.Q kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.X.S (hageja) esitas 20. aprillil 2020 hagi L.Q (kostja) vastu kostja kohustamiseks anda tahteavaldus, et kostja loobub laste X L.Q (laps 1) ja Y L.Q (laps 2) kasvatamise eest riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p-s 2 ettenähtud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud kaks last: X L.Q ja Y L.Q. Lisaks kostjaga ühistele lastele on hagejal veel kaks last, kelle isa ei ole kostja. Hageja väitel on ta oma nelja last kasvatanud ise ning kostja ei nende ühiste laste ega ka hageja teiste laste kasvatamises osalenud. Seetõttu ei ole kostja RPKS § 10 lg 1 p 2 tähenduses isikuks, kellel oleks õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensionit. Kostja on alusetult keeldunud andmast hagejale vastavalt RPKS § 10 lõikele 2 nõusolekut soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja ei anna nõusolekut loobumaks soodustingimustel vanaduspensioni kasutamisest. Kostja on soovinud enda laste elus osaleda, aga hageja pole seda talle võimaldanud ning on lapsi kostjast tahtlikult eemal hoidnud. Kostjal olid suured rahalised raskused, mistõttu oli tal ka ennast raske ülal pidada.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 27. detsembri 2024. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1575 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on kohustus anda RPKS § 10 lg 2 alusel tahteavaldus, et kostja loobub laste 1 ja 2 kasvatamise eest RPKS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest hageja kasuks. Kostjat saaks kohustada andma hagejale nõusolek, kui kostja ei ole laste 1 ja 2 kasvatamisel hagejaga võrdselt osalenud, sest juhul, kui kostja ei ole laste 1 ja 2 kasvatamisel hagejaga võrdselt osalenud ning lapsi 1 ja 2 vähemalt kaheksa aastat kasvatanud, on kostja keeldumine nõuoleku andmisest vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on oma nõuet tõenditega piisavalt tõendanud, põhistanud ja selle aluseks olevad asjaolud usutavaks muutnud, mistõttu pöördus tema nõuet välistavate asjaolude tõendamiskoormis üle kostjale. Kostja ei esitanud oma vastuväidetele mitte ühtegi sisulist põhjendust, tõendit ega põhistust, ehkki kohus määras talle selleks tähtaja. Maakohus luges tuvastatuks, et kostja ei ole laste 1 ja 2 kasvatamisel hagejaga võrdselt osalenud ning neid vähemalt kaheksa aastat kasvatanud. Seega on kostja keeldumine hagejale RPKS § 10 lg-s 2 sätestatud nõuoleku andmisest vastuolus hea usu põhimõttega. Sellest lähtuvalt on kostjal kohustus anda hagejale RPKS § 10 lõikes 2 sätestatud tahteavaldus, millega kostja nõustub loobuma laste 1 ja 2 kasvatamise eest RPLS § 10 lg 1 p-s 2 ette nähtud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest hageja kasuks. Kostja tahteavaldust asendab kohtuotsus.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus arvestamata vaidluses tähtsust omavad asjaolud. Maakohus tugines ühepoolselt hageja esitatud tõenditele ja tunnistaja ütlustele, mis olid kallutatud ja subjektiivsed. Hageja tunnistaja A.A. on hageja lähikondlane, mistõttu ei ole ta objektiivne tunnistaja. Maakohus ei kontrollinud tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja ütlused võisid olla hagejast mõjutatud. Hageja väide, et kostja ei osalenud laste kasvatamises alates 1993. aastast on ekslik ja tugineb üksnes hageja ütlustele. Kostja tasus laste ülalpidamiseks rahalisi vahendeid ja tegi selleks erinevaid vajalikke kulutusi. Kostja soovis hoida lastega kontakti, kuid hageja takistas seda. RPKS § 10 lg 2 kohaldamisel tuleb hinnata objektiivselt mõlema poole panust laste kasvatamisse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).
6.Kostja hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada, sest maakohus tugines otsuse tegemisel ühepoolselt hageja esitatud tõenditele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esitatud etteheide olla apellatsioonkaebuse rahuldamise alus. Vaatamata sellele, et maakohus selgitas pooltele 14. oktoobri 2024 määrusega põhjalikult tõendamiskoormist, ei ole kostja maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses ühtegi tõendit esitanud, taotlenud tõendite kogumist ega teatanud kavatsusest tõendeid esitada. Olukorras, kus menetluses esitab tõendeid vaid üks menetluse pool, saabki kohus tugineda vaid selle poole esitatud tõenditele.
7.Kostja heidab maakohtule ette tuginemist tunnistaja ütlustele, mis olid kallutatud ja subjektiivsed, sest tunnistaja A.A. on hageja lähikondlane, mistõttu ei ole isik objektiivseks tunnistajaks. Kostja arvates ei kontrollinud maakohus tunnistaja ütluste usaldusväärsust ning tunnistaja ütlused võisid olla tugevalt hagejast mõjutatud. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Vaid tunnistaja lähedus menetlusosalisega ei ole tunnistaja ülekuulamisest keeldumise või ütluste arvestamata jätmise alus. Kostjal oli istungil võimalus küsida tunnistajalt küsimusi, kuid kostja jättis võimaluse kasutamata. Kostja väitel on tunnistaja ütlused kallutatud ja subjektiivsed, kuid kostja ei esitanud maakohtus ega

apellatsioonkaebuses tunnistaja ütlusi ümberlükkavaid asjaolusid ega kirjeldust, kuidas olid tunnistaja ütlused kallutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega maakohus hageja tunnistajat üle kuulates ning tunnistaja ütlustele tuginedes menetlusõiguse norme rikkunud.

8.Kostja väitel ei ole tõene hageja väide, et kostja ei osale alates 1993. a laste kasvatamisel. Kostja väidab, et on tasunud laste ülalpidamiseks rahalisi vahendeid ja tegi selleks erinevaid vajalikke kulutusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esitanud kostja apellatsioonkaebuses faktilisi asjaolusid, mis nende tõendatuse korral annaksid aluse apellatsioonkaebus rahuldamiseks. Pooled vaidlevad praeguses asjas selle üle, kas kostjal on kohustus anda RPKS § 10 lg 2 alusel tahteavaldus, et ta loobub laste 1 ja 2 kasvatamise eest RPKS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest hageja kasuks. RPKS § 10 lg 2 tahteavalduse saamise nõude aluseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja § 138 lg 1 (vt RKEKm 20.01.2014, 3-3-4-2-13, p 21). TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. RPKS § 10 sätestab soodustingimustel vanaduspensioni õiguse isikutele, kes on kasvatanud vähemalt kolme last vähemalt 8 aastat. Vähemalt kolme last 8 aastat kasvatanud isikul on õigus vanaduspensionile üks aasta, vähemalt nelja last kasvatanud isikul kolm aastat ja vähemalt viite last kasvatanud isikul viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. RPKS §-s 10 ega ka mujal ei ole sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust isikule, kes on kasvatanud vähemalt kahte last vähemalt 8 aastat. Hageja selgitas hagiavalduses, et tal on kokku 4 last, kellest kaks last on kostjaga ühised. Seega oleks hagejal õigus minna RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel vanaduspensionile kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist juhul, kui kostja kahe ühise lapse suhtes soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigusest loobuks või loobumine kohtulahendiga asendataks. Kostja ei ole maakohtus ega apellatsioonkaebuses väitnud, et ta oleks kasvatanud peale hagejaga ühiste laste veel vähemalt ühte last 8 aastat. Samuti ei ole kostja väitnud, et tal oleks tahe RPKS §-s 10 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks. Kostja esitatud faktiliste asjaolude kohaselt ei oleks kostjal õigust soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks ka sellisel juhul, kui kostja oleks kasvatanud hagejaga ühist kahte last vähemalt 8 aastat. Olukorras, kus kostjal endal soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamise õigust tekkida ei saa, on kostja keeldumine nõusoleku andmisest hea usu põhimõttega vastuolus. Seega, isegi eeldades apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste väidete õigsust, ei oleks apellatsioonkaebuse rahuldamine õiguslikult võimalik.
9.Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. Kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, ei ole alust ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks.
10.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud paberkandjal ei tagasta.

menetlusdokumente

ringkonnakohus

elektrooniliselt

ega

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

11.Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja