Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.03.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-8384
Tsiviilasi
XX, YY, QQ ja WW hagi ZZ vastu elatise saamiseks XX ja YY hagi CC vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.05.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ZZ apellatsioonkaebus XX ja YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
ZZ apellatsioonkaebuse hind hageja I osas 540 eurot; hageja II osas 540 eurot; hageja III osas 1800 eurot; hageja IV osas 900 eurot XX ja YY apellatsioonkaebuse hind kummagi apellandi osas 2115 eurot
Liidetud asjas hagejate I ja II seaduslik esindaja ZZ, lepinguline esindaja adv Katrin Paulus Kohtuistungi toimumise aeg
06.02.2019
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.05.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas osaliselt XX ja YY hagi ZZ vastu. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 21.05.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas QQ hagi ZZ vastu suuremas ulatuses kui võlgnevus kokku 1944.88 eurot ja edasiulatuvalt elatis 165 eurot kuus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada QQ hagi ZZ vastu osaliselt ja mõista ZZ-lt välja QQ kasuks 30.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus 1944.88 eurot ja alates 01.05.2018 igakuine elatis 165 eurot kuni Q täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas jätta QQ hagi ZZ vastu rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 21.05.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas WW hagi ZZ vastu suuremas ulatuses kui elatise võlgnevus perioodi 01.04.2017 kuni 30.06.2017 eest kokku 174 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada WW hagi ZZ vastu osaliselt ja mõista ZZ-lt välja WW kasuks elatise võlgnevus perioodi 01.04.2017 kuni 30.06.2017 eest 174 eurot. Ülejäänud osas jätta WW hagi ZZ vastu rahuldamata.
4.Harju Maakohtu 21.05.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis XX ja YY hagis CC vastu menetlsukulud hagejate kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtumenetluse kulud XX ja YY hagis CC vastu iga menetlusosalise enda kanda.
5.Muus osas jätta Harju Maakohtu 21.05.2018 otsus muutmata.
6.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta XX ja YY hagi ZZ vastu rahuldamata. 2) Rahuldada QQ hagi ZZ vastu osaliselt ja mõista ZZ-lt välja QQ kasuks 30.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus 1944.88 eurot ja alates 01.05.2018 igakuine elatis 165 eurot kuni Q täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb maksta CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 3) Rahuldada WW hagi ZZ vastu osaliselt ja mõista ZZ-lt välja QQ kasuks elatise võlgnevus perioodi 01.04.2017 kuni 30.06.2017 eest 174 eurot. Võlgnevus tuleb maksta CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 4) Jätta XX ja YY hagi CC vastu rahuldamata. 5) Maakohtumenetluse kulud jätta X, Y, Q ja WW hagis ZZ vastu vastavalt 74% ulatuses XX ja 26% ulatuses ZZ kanda, 74% ulatuses YY ja 26% ulatuses ZZ kanda, 15% ulatuses QQ ja 85% ulatuses ZZ kanda ning 57% ulatuses WW ja 43% ulatuses ZZ kanda. 6) Maakohtumenetluse kulud jätta X ja YY hagis CC vastu iga menetlusosalise enda kanda. 7) ZZ ning XX ja YY apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. 8) Apellatsioonimenetluse kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtajad
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõue
1.29.05.2017 esitasid hagejad I–IV (ema kaudu) maakohtule hagi isalt elatise saamiseks. Hagejad palusid tagasiulatuvalt mõista hagejale I välja elatis 235 eurot, hagejale II 235 eurot, hagejale III 205 eurot ja hagejale IV 205 eurot. Alates 01.05.2017 palusid hagejad välja mõista igale hagejale nende täisealiseks saamiseni seaduses ettenähtud miinimumelatis. 06.04.2018 menetlusdokumendis vähendasid hagejad nõuet mastaabisäästu põhimõttest tulenevalt ning arvestades suurenenud lapsetoetuse summasid järgnevalt: hageja I osas 150 eurot kuus, hageja II osas 150 eurot kuus, hageja III osas 200 eurot kuus ja hageja IV osas 100 eurot kuus (kõigi osas sh tagasiulatuva nõude puhul). Samas palusid hagejad I ja II arvestada, et kui hagejad III ja IV saavad täiskasvanuks, langeb lastetoetus praeguselt 648 eurolt 100 euro peale ehk lastetoetus langeb enam kui kuus korda, millises olukorras ei ole laste emal võimalik hagejaid I ja II enam ülal pidada. Seega juhul, kui kohus mõistab isalt hagejatele I ja II välja elatise 150 eurot kalendrikuus, sidumata nimetatud summat Vabariigi Valitsuse (VV) määruses sätestatud miinimumtöötasuga, palusid hagejad I ja II neile väljamõistetava elatise sidumist kohtulahendis miinimumtöötasuga edasiulatuvalt alates 11.11.2023 (hageja III täiskasvanuks saamisest arvates).
2.Hageja IV sündis XX.XX.XXXX, hageja III XX.XX.XXXX, hageja II XX.XX.XXXX ja hageja I XX.XX.XXXX. Vanemate abielulised suhted lõppesid detsembris 2016, abielu on lahutatud 28.02.2017. Kõik lapsed elavad koos emaga VVV, Tallinnas. Alates 2017.a aprillist ei ole kostja lastele elatist maksnud. Kostja on maksnud vaid taskuraha. Kostja (laste isa) vastuväited
3.Laste isa vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Alates veebruarist 2017 leppisid ema ja isa kokku, et nooremad lapsed X ja Y elavad vaheldumisi nädala kaupa, s.o neljapäevast neljapäevani, ema ja isa juures. Seega on X ja Y viibinud võrdselt mõlema vanema juures. Kuigi isal ei ole säilinud kõiki kulutusi tõendavaid tšekke, tuleb eeldada, et tema ja laste ema kulud on olnud võrdsed. Isa on teinud perioodil aprill kuni august 2017 kulutusi kokku ca 7621.71 eurot ja hagejate elatisenõue on sama perioodi eest 4700 eurot, mistõttu tuleb hagejate nõue jätta rahuldamata. Laste isa on teinud kulutused K MTÜ kaudu ehk isa võlgneb nimetatud summad MTÜ-le.
4.Isal on lisaks hagejatele ka laps UU (ik XXXXXXXXXXX), kellele isa on kokkuleppel lapse emaga tasunud igakuiselt elatist. Olukorras, kus isalt mõistetakse välja elatis 4x235 eurot, ei oleks tal enam võimalik maksta ülalpidamist UU-le.
5.Laste ema saab igakuiselt lisaks oma töötasule 638.36 eurot lapsetoetusi, lapsehooldustasu ja lasterikka pere toetust. Selles ulatuses on hagejate vajadused kaetud ja väljamõistetavat elatist tuleb selle summa ulatuses vähendada.
6.Kuna W ja Q on viibinud võistluste ja laagrite tõttu suure osa ajast ema kodust eemal, ei ole nimetatud perioodidel emal olnud nendega seotud igapäevaseid kulutusi. Samuti tuleb elatise vähendamisel arvestada, et W ei ela alates 29.10.2017 ema kodus. W ja A vahel sõlmitud koostöölepingu nr EK17/910 alusel õpib W 2017/2018 õppeaastal A-s. Alates 29.10.2017 elab W A õpilaskodus iga nädal pühapäevast reedeni. Elamine, toit ja õppimine on W-le As tasuta. Nädalavahetustel käib W tihti võistlustel, osa nädalavahetusi veedab ka isa juures. Liidetud hagi asjaolud ja nõue
7.08.12.2017 esitasid hagejad I ja II (isa kaudu) hagi ema vastu elatise saamiseks (tsiviilasi nr 2-17-18783), paludes emalt välja mõista perioodi 01.03.2017–07.12.2017 eest elatis mõlemale hagejale 1168.06 eurot. Lisaks palusid hagejad mõista alates 08.12.2017 emalt välja mõlemale hagejale igakuise elatise miinimummääras kuni laste täisealiseks saamiseni.
8.Laste isa elab alates veebruarist 2017 aadressil KKK, Tallinnas ning sellest ajast alates elavad Y ja X 50% ajast koos isaga. Lapsed elavad isa juures neljapäevast neljapäevani ning järgmise perioodi neljapäevast neljapäevani ema juures. Y-l ja X-l on isa juures oma tuba ning paljud nende riided ja mänguasjad asuvad samuti seal. Seega on lastel vahelduv elukoht. Alates veebruarist 2017 on isa kandnud laste ülalpidamisega seotud kulusid ning suuremas osas Y ja X riiete ja hobidega seotud kulutusi. Laste isa on kulusid kandnud MTÜ K kaudu, st kulud on esialgselt kandnud MTÜ K ning nimetatud summa võlgneb laste isa MTÜ-le. Isa on kandnud X-ga seotud kulusid 484.18 eurot ning Y-ga seotud kulusid 484.18 eurot, kokku 968.36 eurot. Laste ema ei ole nendega seotud kuludest isale 50% hüvitanud.
9.Tsiviilasi nr 2-17-18783 on 08.01.2018 liidetud tsiviilasjaga nr 2-17-8384.
Kostja (laste ema) vastuväited
10.Laste püsiv elukoht on ema, mitte isa juures. Isa hakkas omavoliliselt lapsi enda juurde võtma alates ema poolt elatisenõude kohtusse esitamisest. Nimetatuga püüab isa näidata justkui peaks tema lapsi üleval, mis ei vasta tõele. Ema ei ole kunagi laste sellise elukorraldusega nõustunud, kuna see ei ole laste huvides.
11.Isa poolt laste ülalpidamiskulude väidetav suurus ja kandmine on tõendamata. Lapse ülalpidamise kohustus on isikuline seadusest tulenev kohustus, mis on omistatav lapsevanemale ning mis ei ole üleantav. Laste isale kuuluval MTÜ-l puudub kohustus tema laste ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole MTÜ K poolt lastele väidetavalt tehtud kulutused käsitlevad laste ülalpidamiskohustuse täitmisena.
12.Samuti ei ole hagis märgitud kulutused käsitletavad elatisena põhjusel, et need ei kujuta endast elatise alla kuuluvaid laste igapäevaeluks vajalikke kulutusi. Kõik kulutused on seotud sportimisega. Laste harrastusi isa soovitud kujul ei ole võimalik käsitleda laste igapäevaeluks vajaliku ja põhjendatud elatisena. Trenn on laste hobi, mitte kohustus või hädavajalik laste igapäevaeluks. Lisaks on isa näidanud tabelis ka laste trenni väidetava maksumuse. Nimetatu näol esitab isa kohtule teadvalt ebaõiget infot. Kõnealune MTÜ kuulub ainuisikuliselt laste isale, mistõttu ei oleks eluliselt usutav, et isa tasuks sisuliselt ise ja iseendale oma laste treeningute eest. Ajal, mil vanemad elasid koos, olid laste trennid tasuta, kuivõrd nii isa kui ema osalesid klubi tegevuses ning ka põhjusel, et tegemist oli neljalapselise perekonnaga. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohus rahuldas 21.05.2018 otsusega hagi isa vastu elatise saamiseks osaliselt ja mõistis isalt välja: hagejale I perioodil 01.04.2017–30.04.2018 sissenõutavaks muutunud elatise 758.60 eurot ja alates 01.05.2018 igakuise elatise 60 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni; hagejale II perioodil 01.04.2017–30.04.2018 sissenõutavaks muutunud elatise 758.60 eurot ja alates 01.05.2018 igakuise elatise 60 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni; hagejale III perioodil 01.04.2017–30.04.2018 sissenõutavaks muutunud elatise 2399.88 eurot ja alates 01.05.2018 igakuise elatise 200 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni; hagejale IV perioodil 01.04.2017–30.04.2018 sissenõutavaks muutunud elatise 821.68 eurot ja alates 01.05.2018 igakuise elatise 100 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus jättis rahuldamata hagejate I ja II hagi ema vastu elatise saamiseks. Kohus määras, et elatis tuleb maksta laste ema arvelduskontole.
14.Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-dele 96 ja 97, § 100 lõigetele 1 ja 4, §-le 99, § 101 lõikele 1, § 210 lõikele 1. Pooled vaidlevad selle üle, kas lapsed elavad ema juures või on hagejatel I ja II vahelduv elukoht, samuti elatise suuruse ja ülalpidamiskohustuse täitmise ulatuse üle.
15.Elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Elatist tuleb tavapäraselt maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 (punkt 11) leidnud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-11, punkt 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lõike 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.
16.Ema väidab, et kõik hagejad elavad koos emaga. Hagejate III ja IV osas vaidlus puudub. Isa väidab, et hagejad I ja II elavad alates veebruarist 2017 50% ajast koos isaga ja 50% koos emaga. Hinnanud esitatud tõendeid kogumis asus kohus seisukohale, et noorematel lastel (s.o hagejatel I ja II) on vahelduv elukoht ja nad elavad 50% ajast ema ja 50% ajast isa juures, mis on tõendatud 12.01.2018 istungil hageja poolt öelduga (t I kd lk 170), Tallinna Kesklinna Valitsuse seisukohaga (t II kd lk 171) ja sotsiaalmeedias toimunud vestlustega (t II kd lk 10, lk 14, 15). Esitatud tõendid ei tõenda, et isa võtab lapsi omavoliliselt enda juurde. Kas laste ema sellise elukorraldusega nõustub või mitte, ei oma elatise väljamõistmisel tähtsust.
17.Ema on hagejate I ja II osas kandnud keskmiselt ühes kuus järgmisi kulusid: elamiskulud 175 eurot, kommunaalkulud 28.45 eurot, elektrikulud 4.54 eurot, interneti- ja
kaabeltelevisiooni kulud 3.54 eurot, transpordikulud 22 eurot, lasteaiakulud 67.54 eurot, riiete ja jalanõude kulud 30 eurot, ravimite kulud 9.22 eurot, söögi- ja hügieenitarvete kulud 80 eurot, muud kulud (vaba aja veetmine, sõprade sünnipäevadel osalemine, raamatud ja mänguasjad, juuksur jms) 12.09 eurot (t I kd lk 179-181). Kokku on kulud ühe hageja kohta 432.38 eurot. Nimetatud kulud on tõendatud osutatud teenuste ja soetatud kaupade eest esitatud arvetega, pangakonto väljavõtete ja tšekkidega (t I kd lk 185-209, II kd lk 161-171).
18.Isa tõi hagis välja, et hageja I vajadused ühes kuus on järgmised: eluasemekulud 190 eurot, toidukulud 100 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiukulud 80 eurot, hügieenitarvete kulud 40 eurot, riiete ja jalanõude kulud 50 eurot, kokku 500 eurot. Hageja II vajadused ühes kuus on järgmised: eluasemekulud 190 eurot, toidukulud 100 eurot, transpordikulud 40 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiukulud 70 eurot, hügieenitarvete kulud 10 eurot, riiete ja jalanõude kulud 50 eurot, viiulitund 40 eurot, kokku 510 eurot (t I kd lk 164-165). Isa on kulude tõendamiseks esitanud MTÜ K poolt isale esitatud arved treeningu, võistluste, laagrite, treeningriiete, mobiiliteenuste ja ruumide rendi eest, kolmandate isikute esitatud arved ning tšekid soetatud kaupade ja osutatud teenuste eest (t II kd lk 17-134).
19.Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Seega tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist.
20.Ema on esile toonud, et hagejate I ja II keskmised söögi- ja hügieenikulud on 80 eurot kuus ja isa on esile toonud, et hageja I osas on vastavad kulud 140 eurot kuus ja hageja II osas 110 eurot kuus. Isa ei ole esile toonud põhjusi, miks hageja I hügieenitarvete kulu on neli korda suurem kui hageja II vastav kulu. Kohtu hinnangul on 40 eurot hügieenitarvetele ebamõistlik ja isa esitatud tõendid nimetatud ulatuses kulu teket ei tõenda. Hagejad I ja II on eelkooliealised lapsed, kelle puhul ei ole vaidluse pooled esile toonud erivajadusi toitumise osas või kõrgenenud hügieenitarvete vajadust. Samuti ei ole kohtul põhjust arvata, et lapsed söövad ühe vanema juures oluliselt rohkem kui teise vanema juures. Kuna hagejad I ja II viibivad võrdselt mõlema vanema juures, siis täidavad mõlemad vanemad nimetatud kulude osas oma ülalpidamiskohustust vahetult ja piisavalt ning selle osas ei tule kummaltki vanemalt elatist välja mõista.
21.Lahendi nr 3-2-1-69-13 punktides 17, 19 ja 20 on Riigikohus märkinud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lõike 1 mõttes.
Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas.
22.Ema tehtavad eluasemekulud lapsele langevas osas on kokku 211.53 (175+28.45+4.54+3.54) eurot. Kuigi isa märkis hagis, et laste eluasemevajadused on 190 eurot kuus, on isa tõendanud eluasemekulusid 165.90 euro ulatuses (150+15.90). Samuti on paljasõnaline isa väide, et tema kasutuseelis on 233 eurot. Kuna mõlemad vanemad kannavad eluasemekulusid, siis kui lapsed nende juures viibivad (ehk 50% ajast), tuleb mõlema vanema poolt tehtavad lapse eluasemekulud jagada veel pooleks. Seega on vastavad kulud 105.77 eurot (211.53/2) ja 82.95 eurot (165.90/2). Kuna mõlema vanema tehtavad keskmised kulud eluasemele on sisuliselt samaväärsed, täidavad mõlemad vanemad nimetatud kulude osas oma ülalpidamiskohustust vahetult ja piisavalt ning selle osas ei tule kummaltki vanemalt elatist välja mõista.
23.Mõlemad vanemad on esile toonud, et hagejate I ja II vajaduste hulka kuuluvad transpordikulud. Ema on märkinud selleks 22 eurot kuus ning isa on hageja I transpordi kuluks märkinud 30 eurot ja hageja II osas 40 eurot. Isa ei ole esile toonud, miks hagejate I ja II osas on transpordikulu erinev. Mõlemad pooled on esitanud kulu tõendamiseks kütusetšekid. Arvestades, et kütusekulu sõltub nii läbisõidetud kilomeetritest kui sellest, kui palju konkreetne sõiduk kütust tarbib, leidis kohus, et selle kulu osas täidavad mõlemad vanemad oma ülalpidamiskohustust vahetult ja kummaltki vanemalt ei tule selle kulu osas elatist välja mõista.
24.Ema on välja toonud, et hagejate tervishoiukulud on 9.22 eurot kuus. Isa on välja toonud, et hageja I tervishoiukulud on 80 eurot ja hageja II osas 70 eurot. Isa ei ole nii suures ulatuses tehtud tervishoiukulusid tõendanud. Samuti ei ole pooled välja toonud, et hagejad peaksid tulenevalt oma tervislikust seisundist nt tarvitama pidevalt ravimeid vms. Vastupidi, isa on rõhutanud, et hagejad on sportlikud ja võtavad osa võistlustest, millest kohus järeldas, et nooremad lapsed on üldiselt terved. Kohtu hinnangul on 70 ja 80 eurot kuus ebamõistlik. Põhjendatud tervishoiukulu on 9.22 eurot kuus ning see katab hooajaliste haiguste ravimite kulu.
25.Ema on esile toonud, et riiete ja jalanõude kulu on hagejate I ja II osas keskmiselt 30 eurot kuus. Isa tõi esile, et vastavad kulud on 50 eurot. Esitatud tõenditest nähtub, et igapäevased riiete ja jalanõude ostud teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Üldtuntud on asjaolud, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et kasvueas laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik. Samuti on oluline asjaolu, et lapsed elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erinevaid riideid. Isa on soetanud üksnes huviringiga seotud riideid ja jalanõusid. Kahtlemata on sporti tegeval lapsel vaja ka spordirõivaid, mh ka spordiklubi erimärgistusega esemeid, kuid huvitegevusega seotud rõivaste ja jalanõude soetamine ei ole laste esmavajaduste rahuldamine ja neid saab lapsele võimaldada juhul, kui vanema elustandard ja sissetulek seda võimaldavad.
26.Tõenditest nähtub, et kõik lasteaiaga seotud kulud kannab ema. Nimetatud kulu on summas 67.54 eurot põhjendatud ja tõendatud.
27.Ema on esile toonud, et muud kulud (vaba aja veetmise kulud, sõprade sünnipäevadel osalemine, raamatud, mänguasjad, juuksur) on 12.09 eurot kuus. Kohtu hinnangul on
nimetatud summa ühe lapse kohta mõistlik. Eakohaseks arenguks on vajalikud nii vaba aja veetmise kulud, raamatud kui mänguasjad. Samuti on põhjendatud sõprade sünnipäevadel osalemine ja juuksur.
28.Lisaks võtavad hagejad I ja II osa K MTÜ treeningutest ja laagritest ning hageja II käib viiulitunnis. Huviringid on arendavad ja vajalikud, kuid need kulud ei kuulu esmavajaduste hulka ning neid saab lastele võimaldada, kui vanemate elustandard ja sissetulek seda võimaldavad.
29.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-35-17 punktides 21.1 ja 21.2 märkinud, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.
30.Ema pangakontolt nähtub, et tema igakuine sissetulek oli 2018.a märtsi seisuga 760 eurot kuus (t III kd lk 49). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli ema maksustatav tulu perioodil 01.03.2017–28.02.2018 kokku 8456.31 eurot, s.o 704 eurot kuus.
31.Isa on esile toonud, et ema on müünud varasemalt poolte ühisvaraks olnud kinnistud ning saanud müügist vähemalt 27.09.2017 3914 eurot ja 30.10.2017 23 500 eurot ning 05.12.2017 27 502.85 eurot. Ema sõnul on see mõeldud eluasemelaenu tasumiseks, mille jääk on seisuga 06.04.2018 51 763.56 eurot. Kohus leidis, et kui ema ei suudaks maksta enda ja oma laste pangalaenu, siis jääks ema koos lastega kodust ilma. Eluaseme olemasolu on aga üks laste põhivajadustest.
32.Laste isa on välja toonud, et ema sai 2017.a ja 2018.a tulumaksutagastust. Ema saab kasutada ka ühele vanemale ettenähtud tulumaksuvaba miinimumi, mis on tavapärasest oluliselt suurem, seega on ka antud tulumaksutagastuse näol tegu kaudselt laste ülalpidamiseks mõeldud rahaga. Kohus märkis, et tulumaksutagastus on ühekordne summa, mis sõltub eelmisel kalendriaastal teenitud tuludest ja mahaarvatavatest kuludest. Lõppsumma kujunemist mõjutavad tavaliselt mitu erinevat komponenti ja laste pealt täiendava maksuvaba miinimumi arvestamine on ainult üks komponent paljudest, mis tagastatava summa suurust mõjutab. Tagastatava summa suurus võib sõltuda nt sellest, et teenitud tulult on peetud tulumaksu kinni rohkem kui oleks pidanud või vähendab maksustatavat summat nt eluaseme intresside mahaarvamine jne. Nii nagu elatise väljamõistmisel ei ole võimalik arvestada ettenägematute kuludega (nt W breketid), nii ei saa arvestada ka ühekordse tulumaksutagastusega.
33.Isa viitas, et ema on saanud regulaarselt raha K ja ÜÜ-lt. Esmalt märkis kohus, et nimetatud isikud ei ole kohustatud CC ja ZZ ühiseid lapsi üleval pidama. Teiseks viitavad ülekanded sellele, et laste ema vajab täiendavaid vahendeid enda ja laste igapäeva vajaduste rahuldamiseks.
34.Isa töötamisest saadavad sissetulekud on Saku Vallaga sõlmitud lepingust 332.50 eurot, K MTÜ-st 500 eurot ja O lasteaiast 222.74 eurot, kokku 1055.24 eurot kuus (t I kd lk 49, 76). Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et perioodil 01.11.2016–31.10.2017 oli isa
maksustatav tulu kokku 5246.58 eurot, mis teeb kuus 437 eurot. Isa pangakontode väljavõtetelt nähtub, et ta teeb kontodele püsivalt sissemakseid sularahas, talle makstakse tagasi osanikuna antud laenu (E OÜ), ta annab osanikuna laenu (R OÜ 18.04.2017 8500 eurot, 24.04.2017 11 500 ja 11 800 eurot, 25.04.2017 8500 eurot; MTÜ-le K 26.05.2017 3600 eurot), samuti teeb ta pidevalt väärtpaberite ostu- ja müügitehinguid. Eelkõige peab vanem täitma laste ülalpidamiskohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Kuigi töötasust laekuvad sissetulekud on minimaalsed, on hagejate isal muu vara, mille arvelt anda lastele ülalpidamist.
35.Isa on tuginenud ka sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada riiklike toetustega summas 648.36 eurot. Kohus viitas PKS § 102 lõikele 2. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-174-16 punktis 13 leidnud, et PKS-ist ei tulene nagu võiks kohus PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
36.Hinnanud tõendeid kogumis leidis kohus, et elatise vähendamine riiklike toetuste võrra ei ole antud juhul põhjendatud. Arvestades, et isa on andnud endaga seotud ettevõtetele märkimisväärses ulatuses laenu ja väidetavalt katnud perioodil 31.03.2017–31.12.2017 laste huviringiga seotud kulusid 6548.54 euro ulatuses, leidis kohus, et isa varaline seis ei ole niivõrd halb, et riiklike peretoetuste võrra peaks väljamõistetavat elatist vähendama. Samas on ka mõlemad pooled välja toonud, et laste põhivajadused on miinimumsuuruses, millele lisanduvad veel laste hobidega seotud kulud.
37.Isa on välja toonud, et perioodil 31.03.2017–31.12.2017 on hagejate I–IV huviringidega seotud kulud kokku 6548.54 eurot, mis on tehtud K MTÜ kaudu ja millise summa kostja võlgneb K MTÜ-le. Kohtule on esitatud tasaarvestusavaldus 03.01.2018, millest nähtub, et laste isal on MTÜ K vastu nõudeid 13 400 euro ulatuses (laen) ja arvestades poolte vastastikuseid nõudeid tasaarvestatakse MTÜ K nõue 6548.54 eurot isa nõudega (t II kd lk 132-133). Mõlema osapoole poolt on tasaarvestusele alla kirjutanud ZZ. ZZ on MTÜ K ainuke juhatuse liige ja üks asutajatest (t I kd lk 183). Esiteks leidis kohus, et kuna mõlema poole poolt on alla kirjutanud sama isik, ei ole tehingute usaldusväärsus kontrollitav, mistõttu jättis kohus kõik kulud, mis on väidetavalt kantud K MTÜ poolt, arvestamata. Teiseks oli kohus seisukohal, et huviringidega seotud kulud (trennitasud, võistlustasud, treeninguga seotud riided ja jalatsid, viiulitunnid) ei kuulu laste esmavajaduste hulka, mistõttu ei ole tegemist ka laste igapäevaeluks vajalike ja põhjendatud kuludega. Vanemate varalist seisundit hinnates jõudis kohus järeldusele, et ema ja isa varaline seisund ei ole võrreldavad ning ema sissetulekust on võimalik katta ainult lastega seotud esmavajadused.
38.Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et hagejate I ja II hagi (isa kaudu) ema vastu tuleb jätta rahuldamata. Hagejate I ja II puhul täidavad mõlemad vanemad ülalpidamiskohustust vahetult söögi- ja hügieenikulude, eluasemekulude ja transpordikulude osas. Isa on esitanud 08.02.2018 menetlusdokumendi juurde lisa 12,
millest ei nähtu, millise lapse kulu konkreetse tõendiga tõendatakse ja millises ulatuses. Kõik hagejad osalevad menetluses iseseisvatena, mis tähendab, et kulud peavad olema välja toodud isikuliselt. Seega ei ole tõendatud isa poolt lastele tehtavad tervishoiukulud. Laste hobidega seotud kulusid ei arvestanud kohus ülaltoodud põhjendustel.
39.Kohus viitas PKS §-le 108. Hagejate I ja II hagi (ema kaudu) laste isa vastu tuleb rahuldada osaliselt. Tulenevalt eeltoodust on hagejate I ja II osas ülalpidamiskohustus vahetult täidetud söögi- ja hügieenikulude, eluasemekulude ja transpordikulude osas. Hagi on põhjendatud lasteaiakulude 67.54 eurot, riiete ja jalanõude 30 eurot, tervishoiukulude 9.22 eurot ja muude kulude 12.09 eurot osas, kokku summas 118.85 eurot. Seega tuleb laste isalt hagejate I ja II kasuks välja mõista igakuine elatis 60 eurot lapse kohta. Hagejad I ja II nõuavad elatist alates 01.04.2017. Seega on perioodi 01.04.2017–30.04.2018 tagasiulatuv elatise summa 780 (13*60) eurot lapse kohta. Hageja I tagasiulatuvast elatisest arvestas kohus maha järgmised isa kantud kulud: veekeskuse külastus 11.75 eurot (t II kd lk 29), zelluloosi bowling 5.65 eurot (II kd lk 79), Harju uisuplats 4 eurot (II kd lk 108), kokku 21.40 eurot. Hageja II tagasiulatuvast elatisest arvestas kohus maha järgmised kulud: veekeskuse külastus 11.75 eurot (II kd lk 29), zelluloosi bowling 5.65 eurot (II kd lk 79) ja Harju uisuplats 4 eurot (II kd lk 108), kokku 21.40 eurot. Seega tuleb nii hageja I kui hageja II kasuks tagasiulatuvalt välja mõista 758.60 eurot (780-21.40).
40.Hageja III osas on vähendatud nõuet 200 euroni kuus arvestades mastaabisäästu ja suurenenud lapsetoetuse summasid. Seadusjärgne miinimumelatis oli 2017.a 235 eurot ja praegusel aastal 250 eurot. Miinimummääras nõude esitamisel eeldatakse, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kohus ei nõustunud isaga, et kuna hageja III on võistluste tõttu viibinud suure osa ajast kodust eemal, tuleks temaga seotud igapäevaseid kulutusi vähendada. Olenemata sellest, kas laps viibib võistlustel või mitte, tuleb emal kanda lapse vajadustega seotud kulud (sh eluasemekulud, riided, jalanõud, koolikohustuse täitmisega seotud kulud jms), mistõttu ei ole põhjendatud lapse ajutise eemalviibimise tõttu väljamõistetavat elatist vähendada. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel võttis kohus arvesse järgmised kulud ja ülekanded: 09.03.2017 ülekanne 30 eurot, kõned 28.12 eurot (t II kd lk 31), kõned 11.23 eurot (II kd lk 37), kõned 19.37 eurot (II kd lk 39), kõned 6.36 eurot (II kd lk 45), kõned 6.48 eurot (II kd lk 57), teletorn 6 eurot (II kd lk 60), kõned 5.04 eurot (II kd lk 65), kõned 2.45 eurot (II kd lk 70), kõned 2.88 eurot (II kd lk 79), nokia telefon 59 eurot, kõned 4.66 eurot (II kd lk 99), uisuplats 4 eurot (II kd 108), kõned 8.70 eurot (II kd lk 110), kõned 5.83 eurot (II kd lk 115), kokku 200.12 eurot. Lapse hobidega seotud kulusid kohus ei arvestanud ülaltoodud põhjendustel. Seega tuleb hageja III kasuks igakuiselt välja mõista 200 eurot ja tagasiulatuvalt 2399.88 eurot (2600-200.12).
41.Hageja IV osas on vähendatud nõuet 100 euroni kuus. Kohus ei nõustunud isaga, et kuna hageja IV on võistluste tõttu viibinud suure osa ajast kodust eemal ja alates 29.10.2017 elab A-s, tuleks temaga seotud igapäevaseid kulutusi vähendada. Olenemata sellest, kas laps viibib võistlustel või suurema osa ajast õpilaskodus, jäävad emale teatud püsikulud. Kõiki isa väljatoodud asjaolusid on hageja IV juba elatise vähendamisel arvestanud. Lisaks märkis kohus, et kohtule esitatud A-ga sõlmitud leping kehtib kuni 2017/2018 õppeaasta lõpuni (t I kd lk 116). Kas ja millistel tingimustel leping järgnevateks aastateks sõlmitakse, ei ole teada, mistõttu ei saa sellega arvestada ka edasiulatuva elatise väljamõistmisel. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel võttis kohus arvesse
järgmised kulud ja ülekanded: perioodil 09.03.2017–21.06.2017 ülekanded kokku 415 eurot (t II kd lk 128), kõned 6.92 eurot (II kd lk 31), kõned 6.02 eurot (II kd lk 37), kõned 5.20 eurot (II kd lk 39), kõned 6.90 eurot (II kd lk 45), kõned 4.38 eurot (II kd lk 58), kõned 5.62 eurot (II kd lk 66), kõned 6.52 eurot (II kd lk 70), kõned 4.16 (II kd lk 80), kõned 9.06 eurot (II kd lk 99), uisuplats 4 eurot (II kd 108), kõned 4.54 eurot (II kd lk 110), kokku 478.32 eurot. Lapse hobidega seotud kulusid kohus ei arvestanud ülaltoodud põhjendustel. Seega tuleb hageja IV kasuks igakuiselt välja mõista 100 eurot ja tagasiulatuvalt 821.68 eurot (1300-478.32).
42.Isa pangakontode väljavõttest nähtub, et UU ülalpidamiskohustuse täitmiseks tehakse ülekandeid 220 eurot kuus. Kuivõrd kõikidele hagejatele väljamõistetavad summad jäävad alla 220 euro kuus, ei ole UU võrreldes hagejatega halvemas olukorras.
43.Kuna kohus rahuldas hageja I osas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 163 lõikest 1 jäid menetluskulud 26% ulatuses isa ja 74% ulatuses hageja I kanda. Kuna kohus rahuldas hageja II osas hagi osaliselt, siis juhindudes viidatud sättest jäid menetluskulud 26% ulatuses isa ja 74% ulatuses hageja II kanda. Kuna kohus rahuldas hageja III osas hagi osaliselt, siis juhindudes viidatud sättest jäid menetluskulud 85% ulatuses isa ja 15% ulatuses hageja III kanda. Kuna kohus rahuldas hageja IV osas hagi osaliselt, siis juhindudes viidatud sättest jäid menetluskulud 43% ulatuses isa ja 57% ulatuses hageja IV kanda. Hagejate I ja II liidetud hagis ema vastu jäid menetluskulud hagejate I ja II kanda TsMS § 162 lõike 1 alusel. Kohus leidis, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
44.20.06.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub isa maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagejate I–IV hagi rahuldati ja jäeti rahuldamata hagejate I ja II hagi ema vastu, samuti osas, milles kohus jättis hagejate I ja II menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja palub teha uue otsuse, millega jätta hagejate I–IV hagi rahuldamata ja rahuldada hagejate I ja II hagi ema vastu ning jätta menetluskulud ema kanda.
45.Kohus on põhjendamatult eelistanud ema kulutusi isa samaväärsetele kulutustele. Kohus on jätnud täielikult käsitlemata isa vastuväited seoses lasteaiakuludega. Lasteaiakulud on ema poolt tõendamata osas, mis puudutab sularahas tasutud kulutusi. Ema ei ole põhjendanud, miks laste lasteaias osalemine on vajalik, kui samal ajal saaks lastega tegeleda isa. Kohus ei arvestanud, et hageja II lõpetas lasteaia käesoleval kevadel ning läheb sügisest kooli, kus ei ole vaja tasuda vastavaid kulusid. Ema ei ole põhistanud ega esitanud tõendeid, mille põhjal oleks alust arvata, et isa ei hakka kandma laste kooliga seotud kulusid.
46.Riiete ja jalanõude osas on kohus põhjendamatult eelistanud ema väiteid isa väidetele, leides, et isa on soetanud üksnes huviringiga seotud riideid ja jalanõusid. Isa ostetud spordirõivad ei ole kasutatavad ainult teeningul, vaid tegemist on dresside, nokamütside jms, mida lapsed on kandnud igapäevaselt.
47.Tervishoiukulude osas on kohus lugenud põhjendamatuks isa välja toodud kulud, samas leides, et põhjendatud on tervishoiukulu 9.22 eurot kuus, mis katab hooajaliste haiguste ravimite kulu. Kohus ei ole aga antud kulu isa kuluna arvestanud. Kui lapsed elavad 50% ajast isaga, tuleb isal sarnaselt emaga ravida laste hooajalisi haigusi ning varuda koju esmaseid ravimeid selliste haigusnähtude leevendamiseks. Seega tulnuks isa kulud tervishoiule lugeda sarnaselt emaga põhjendatuks vähemalt 9.22 euro ulatuses.
48.Kohus ei ole põhjendanud, kuidas on tõendatud ema kantud hagejate I ja II muud kulud 12.09 eurot. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks huviringidega seotud kulud, mis samuti on laste eakohaseks arenguks vajalikud, ei kvalifitseeru lapse esmavajaduste rahuldamisena, kuid vaba aja veetmine, raamatud ja mänguasjad kvalifitseeruvad. Seega on kohus eelistanud ema kulutusi isa samalaadsetele kulutustele. Kohtuotsus on ka vastuoluline, lugedes ühtede tegevustega seotud kulutused esmavajaduste rahuldamiseks (nt veekeskus, bowling, uisuplats), kuid jättes põhjendamatult analoogsed muud tegevused (viiulitunnid, maadlus) esmavajaduste hulgast välja. Arusaamatu on ka, miks on sõprade sünnipäevadel osalemine kohtu hinnangul laste esmavajadus – kui vanematel puuduvad võimalused, ei saa olla lapse esmavajaduseks sõpradele kallite kingituste tegemine. Alati on võimalik midagi ise meisterdada või kinkida sõpradele ühiselt veedetavat aega. Sama kehtib lastele ostetavate mänguasjade osas ning raamatuid on võimalik laenutada raamatukogust. Samad kulutused on ka laste isal.
49.Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata laste hobidega seotud kulud. Kohtu vastavad põhjendused on arusaamatud ega tugine tõenditel. Isa ei saa K MTÜ-ga teostatud tasaarvestusavalduse usaldusväärsust tõendada teisiti. Isa on MTÜ ainus juhatuse liige. Kohus on tasaarvestuse usaldusväärsuse seadnud kahtluse alla üksnes ema kahtluste alusel. MTÜ näol on tegemist ettevõttega, mis kohustub korrektselt kajastama oma raamatupidamist. Seega tuleb vastupidiste tõendite puudumisel eeldada esitatud dokumentide usaldusväärsust. Ema ei ole tegelikult kunagi esitanud ka vastuväidet, et isa poolt MTÜ kaudu tehtud kulutusi ei ole lastele reaalselt tehtud. Vaidlus on summade üle ning asjaolu üle, kas tegu on laste vajaduste rahuldamisega. Samuti on kohus leidnud põhjendamatult, et laste huviringidega seotud kulud ei kuulu esmavajaduste hulka. Nimetatud seisukoht on vastuolus otsuse punktides 44, 45 ja 46 leituga. Jääb arusaamatuks, kuidas veekeskus, bowling, uisuplats, teletorn ja telefonikulud kvalifitseeruvad esmavajadustena, kuid trennid, laagrid, viiulitund jms mitte. Seda eelkõige W puhul, kelle sportlaskarjäär on lootustandev ning kes oma vabal soovil on seadnud elu eesmärgiks saavutada spordis suuri tulemusi. Kohus ei ole neid isa väiteid käsitlenud. Ka teiste laste puhul ei ole sportlaskarjäär välistatud. Kaevatav otsus on vastuoluline ka põhjusel, et punktis 40 kohus vastupidiselt eeltoodule võtab arvesse, et isa on perioodil 31.03.2017–31.12.2017 kandnud huviringidega seotud kulusid 6548.54 euro ulatuses.
50.Otsus on põhjendamata ja vastuoluline tulevikus toimuvaid elumuudatusi silmas pidades. Y lõpetas lasteaia käesoleva aasta kevadel ning X lõpetab kahe aasta pärast. Samas on kohus W-le elatise väljamõistmisel arvestanud, et Aga sõlmitud leping kehtib kuni 2017/2018 õppeaasta lõpuni. Kohus ei ole seejuures täitnud selgitamiskohustust ega antud küsimust pooltega arutanud. Isa oleks saanud põhistada, millised on W võimalused õpingute jätkamiseks. Seega on kohus tõlgendanud sarnaseid olukordi erinevalt ning põhjendamatult isa kahjuks.
51.Kohus on tuginenud mh asjaolule, et isal on muud vara peale töötasu. Selliseks muuks varaks on kohus lugenud asjaolu, et isa teeb oma kontodele sissemakseid sularahas ning pidevalt väärtpaberite ostu- ja müügitehinguid. Jääb arusaamatuks, millistel tõenditel põhineb kohtu järeldus, et eeltoodu näol on tegu isa varaga. Isa taotles sissetulekute vähesuse tõttu elatise vähendamist, menetluse käigus aga loobus nimetatud vastuväitest, mistõttu on arusaamatu, miks kohus seda küsimust üldse käsitles.
52.Kohus ei selgitanud, miks isa põhjendused peretoetuste arvestamisel ei ole asjakohased. Kuigi lapsed elavad 50% ajast isaga, puudub tal õigus nõuda lastetoetuste maksmist endale. Kui olukorras, kus lapsed elavad võrdselt mõlema vanema juures, ei võeta arvesse emale makstavaid peretoetusi, peab olema tagatud, et isal on õigus saada pool toetustest endale. Antud juhul isale sellist võimalust seadusest ei tulene. Samuti on isa põhistanud, et laste vajadused on miinimumist väiksemad.
53.Kohtu seisukoht, et elatise väljamõistmisel ei ole võimalik arvestada ühekordse tulumaksutagastusega, on vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-37-11 (punkt 11). Kui ema ei ole tõendanud, et ta ei ole tulumaksutagastust saanud või tal puudub tulevikus alus seda mingil kindlal põhjusel saada, tuleb seda elatise väljamõistmisel arvestada.
54.Meelevaldne on kohtu tõlgendus, et ema vajab täiendavaid vahendeid enda ja laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, kuna talle teevad regulaarselt ülekandeid K ja ÜÜ. Ema ei ole vastavale asjaolule tuginenud. Samuti ei ole ema tõendanud, miks nimetatud isikud talle ülekandeid teevad. Kohus on tegelikult otsuses jõudnud järeldusele, et ema sissetulekust on võimalik katta ainult lastega seotud esmavajadused. Olukorras, kus ema sissetulekud katavad laste esmavajadused, saab isa katta hobidega seotud kulud. Seega on põhjendamata seisukoht, et hobidega seotud kulud ei ole arvestatavad, kuna esmajärjekorras tuleb katta laste esmavajadused.
55.Kohus, leides, et kui ema ei suudaks maksta enda ja laste pangalaenu, jääks ema koos lastega ilma kodust, on tuginenud üksnes ema tõendamata väidetele. Ema ei ole tõendanud, et ta oleks kinnistute müügist saadud rahast maksnud tagasi eluasemelaenu ning see ei nähtu ka pangakontodelt. Seega on otsus vastavas osas põhjendamata ega põhine tõenditel.
56.Y ja X hagis ema vastu tulnuks menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lõiget 4. Menetluskulude jätmine hagejate kanda on nende suhtes äärmiselt ebaõiglane olukorras, kus neil tuleb kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks, samas puuduvad neil isiklikud rahalised vahendid. Vastustaja seisukoht
57.Ema vaidles hagejate I–IV nimel ning liidetud asjas kostjana apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
58.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, uurinud ja hinnanud ringkonnakohtus vastuvõetud täiendavaid dokumentaalseid tõendeid kogumis maakohtus kogutud tõenditega ning tutvunud tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebused on põhjendatud osaliselt. Maakohus rikkus ZZ vastu esitatud hagi lahendades osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi osaliselt kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega jätab rahuldamata XX ja YY hagi ZZ vastu ning vähendab YY ja WW kasuks ZZ-lt väljamõistetud elatise suurust (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). XX ja YY apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuste osalise rahuldamise alusel iga menetlusosalise enda kanda.
59.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi
kaevatud. Käesolevas asjas on apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsust järgmises ulatuses: 1) osas, milles maakohus rahuldas X, Y, Q ja W hagi isa vastu; 2) osas, milles maakohus jättis rahuldamata X ja Y hagi ema vastu; 3) osas, milles maakohus jaotas X ja Y hagis ema vastu menetluskulud. Osas, milles maakohus jättis rahuldamata X, Y, Q ja W hagi isa vastu ning jaotas selle hagi osas menetluskulud, apellatsioonkaebust ei esitatud ja maakohtu otsus on jõustunud (TsMS § 456 lõige 1).
60.Maakohus rahuldas X ja Y hagi isa vastu osaliselt ja mõistis kummagi lapse kasuks isalt välja igakuise elatise suuruses 60 eurot kuus perioodil enne hagi esitamist 01.04.2017– 28.05.2017 ja alates hagi esitamisest 29.05.2017, arvestades otsuse tegemise seisuga välja võlgnevuse. Maakohus leidis, et X-l ja Y-l on võrdses ulatuses vahelduv elukoht mõlema vanema juures, kes kannavad vastavalt vahetult laste ülalpidamiskulud, v.a kulud lasteaiale, riietele ja jalanõudele ning tervishoiule kokku kuus kummagi lapse kohta 118.85 eurot. Maakohus tuvastas, et nimetatud kulud kannab ema, mistõttu mõistis isalt kummalegi lapsele välja kuus 60 eurot. Otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise arvestamisel luges maakohus isa poolt ülalpidamiskohustuse siiski täiendavalt (lisaks vahetult kantud eluaseme-, toidu-, hügieeni- ja transpordikuludele) täidetuks kummagi lapse osas 21.40 euro ulatuses (kulud veekeskusele, bowlingule, uisuplatsile).
61.Ringkonnakohus nõustub X ja Y osas kaebuse väidetega osaliselt. Kolleegium on seisukohal, et X ja Y osas rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lõige 1, § 442 lõige 8) ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme (PKS § 99), kui leidis, et laste igapäevaste vajaduste hulka ei kuulu tegelemine spordiga ega võtnud isa poolt sel eesmärgil tehtud kulutusi arvesse ülalpidamiskohustuse täitmisena. Muus osas ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt selliseid rikkumisi, mis oleksid saanud X ja Y osas tuua kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus teeb nende laste osas uue otsuse, millega jätab hagi isa vastu täielikult rahuldamata järgmistel põhjendustel.
62.PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulusid. Maakohus asus seisukohale, et huviringides käimine ei kuulu laste esmavajaduste hulka ja et neid saab lastele võimaldada, kui vanemate elustandard ja sissetulek seda võimaldavad. Kolleegium nõustub maakohtuga eeldusel, et kohus pidas esmavajaduste all silmas vältimatult vajalikke kulutusi laste ellujäämiseks ja alghariduse saamiseks. Samas tuleb laste vajadused tuvastada, lähtudes konkreetsete laste, nende vanemate ja pere tavalisest elulaadist lähtudes. Käesolevas asjas ei ole vanemate vahel vaidlust, et sarnaselt suuremate lastega käisid X ja Y juba vanemate kooselu ajal maadlustrennis ja et selles osas ei ole laste elulaadis peale vanemate lahkuminekut olulisi muutusi toimunud. Laste tavalise elulaadi määravad vanemate varalised võimalused, mis võivad perekonna lahkumineku tõttu oluliselt muutuda. Käesolevas asjas sellist olulist muutumist vanemate varalises seisus, võrreldes kooselu ajaga, ei ole alust tuvastada. Eeltoodust tulenevalt tuleb arvata X ja Y tavalisest elulaadist tulenevate vajaduste hulka ka tegelemine spordiga ning selle vajaduse rahuldamiseks kantavad mõistlikud kulutused nende ülalpidamiseks vajalike kulude hulka. Kolleegium lisab, et ka vastavalt kohtupraktikale on tavapärane, et alaealiste laste vajaduste hulka kuulub regulaarne tegelemine vähemalt ühe hobiga. Sellest tulenevalt ei loe kolleegium Y ülalpidamiseks
vajaliku kulu hulka isa kulutusi viiuliõppele. Isal on õigus võimaldada Y-le lisaks maadlusele viiuliõpet, kui tema rahaline olukord seda võimaldab.
63.Vanemate vahel puudub vaidlus, et ema spordiga seonduvaid kulusid ei ole kandnud. Isa tõi maakohtus esile, et X ja Y spordiga seotud kuludeks on kuutasud, laagritasud, võistlustasud ja spordiklubi logoga spordirõivad. Isa tõi esile ja tõendas igakuist kulu spordile 2017.a märtsist 2018.a jaanuarini kummagi poisi kohta kuus keskmiselt 79.14 eurot (koondid t II kd lk 17, 18; II kd lk 24-120). Samas on kolleegium seisukohal, et kogu nimetatud kulu ei ole alust lugeda mõistlikuks ega vajalikuks. Arvestades, et poisid tegelevad maadlusega hobi korras, ei ole alust lugeda vajalikuks osavõttu sellistest võistlustest, mille puhul tuleb maksta osavõtutasu. Kui spordiklubi (ja isa) peab osavõttu siiski vajalikuks, tuleb vastav kulu katta kas klubi või isa poolt või muul viisil (nt sponsorite abiga). Seejuures ei oma tähtsust, kas isa arvates on või ei ole välistatud lastel tulevikus sportlase karjäär. Samal seisukohal on kolleegium lastele ostetud spordiklubi logoga dresside ja kilejopede osas (muude riiete ostmist isa esitatud tõenditest ei nähtu). Samas on selle spordiala jaoks vajalikud spetsiaalsed jalanõud ning kohtupraktikas on tavapärane enamuse spordialade puhul lugeda põhjendatuks osavõtt vähemalt ühest laagrist kalendriaastas. Eeltoodu alusel asub kolleegium seisukohale, et Y ja X põhjendatud ja vajalike kulude hulka tuleb lugeda täiendavalt igakuiselt keskmiselt hobile kuluv 30 eurot trennitasu kuus, kulu maadlusjalatsitele 75 eurot aastas (6.25 eurot kuus) ja spordilaagrile 120 eurot aastas (10 eurot kuus), kokku 46.25 eurot kuus. Kui isa soovib rohkem kulutada, on see tema õigus.
64.Kolleegium on seisukohal, et eelnevalt Y-ga ja X-ga seonduvalt tuvastatud maadlusega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud on põhjendatud lugeda kantuks isa poolt. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et juhul, kui isa ei ole kuluarveid tasunud vahetult ise, vaid on teinud seda tasaarvestamise kaudu MTÜ-ga K, ei ole alust lugeda neid kantuks isa poolt. Ringkonnakohus hindab selles osas ümber maakohtu poolt hinnatud tõendid: MTÜ arved koos 03.01.2018 tasaarvestusavaldusega (t II kd lk 132). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millised annaksid aluse kahelda kulude tegelikus kandmises isaga seotud spordiklubi poolt. Lisaks isa poolt esitatud tasaarvestusavaldusele on kulude kandmist tõendanud klubi raamatupidaja (t I kd lk 135-136). Laste ema väide, et vanemate kooselu ajal olid treeningud kogu perele tasuta, ei anna kohtule alust teistsuguseks otsustuseks. Laste ema ei ole esitanud tõendeid, et faktiliselt saavad Y ja X käia treeningutel ja laagrites tasuta ning et isa ei pea tasuma ka nende maadlusjalatsite eest.
65.Ei ole tõendatud ema väide, et vanemad ei ole võimelised laste maadlustrenniga seotud mõistlikke kulusid kandma. Maakohtus tõid vanemad esile, et nii X kui Y igakuised vajadused on kaetud seadusest tuleneva VV poolt määratud töötasu alammääraga. Kumbki pool ei taotlenud kalduda elatise suuruse määramisel kõrvale vanemate vahelisest eelduslikust võrdsusest laste ülalpidamisel. Kuigi maakohus tuvastas, et laste ema varaline olukord ei ole nii hea kui laste isal, leiab kolleegium erinevalt maakohtust, et laste vajaduste rahuldamise võimekuse tuvastamisel tuleb arvestada ema poolt saadavate riiklike toetustega. Seadusest ei tulene maakohtu seisukoht mitte arvestada emale ülekantavate riiklike toetustega põhjusel, et „laste isa varaline seis ei ole niivõrd halb“. Nimetatud toetused iseseisvalt ei anna küll alust vähendada elatist alla seaduses ettenähtud miinimummäära, kuid käesolevas asjas hagetaksegi elatist miinimummäärast väiksemas määras ning lisaks on tuvastatud Y ja X vahelduv elukoht võrdses ulatuses kummagi vanema juures. Laste vajaduste katmise ulatuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada selleks mõeldud riiklike vm toetustega (Riigikohtu
lahendid nr 3-2-1-174-16, punktid 11 ja 13; nr 3-2-1-124-15, punktid 14-16). Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et ema saab perehüvitiste seaduse (PHS) alusel riiklikke peretoetusi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1)). Vastavalt PHS § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 5 on igakuiselt makstavaks peretoetuseks mh lapsetoetus ja alates 01.07.2017 lasterikka pere toetus kolme või enamat last kasvatavale perele. Riigikohus on kohaldanud PKS-i selliselt, et peretoetusi tuleb laste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste ulatuse tuvastamisel arvesse võtta, kui kohustatud isik on kohtule vastava taotluse kooskõlas TsMS §-dega 329-331 esitanud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-11905). Käesolevas asjas isa sellise taotluse esitas. Seega olid Y ja X (pere kolmas ja neljas laps) igakuised kulud alates 01.01.2017 kaetud kummagi lapse kohta 100 euro ulatuses ja alates 01.07.2017 100+75=175 euro ulatuses (300:4=75). Need rahasummad on igakuiselt ema käsutuses ja seadusest tulenevalt peab ta need kasutama laste vajaduste rahuldamiseks.
66.Vastuseks kaebuse väidetele maakohtu poolt tuvastatud lasteaiale, riietele ja jalanõudele ning tervishoiule kuluva 118.85 euro kohta kuus kummalegi lapsele selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium möönab, et maakohus ei vastanud lasteaiakulude suuruse tuvastamisel isa vastuväidetele, rikkudes seega TsMS § 442 lõikes 8 kehtestatud otsuse põhjendamise kohustust. Samas ei viinud kirjeldatud rikkumine lasteaiakulude suuruse ebaõigele tuvastamisele. Laste ema tõi maakohtus esile, et nimetatud summa koosneb lisaks kuutasule, mille ta maksab linnakantseleile, sularahas tehtud maksetest (kingitused kasvatajatele, rühmaraha, rahad jõuluüritusteks) (t I kd lk 180, 208-209). Kuutasude maksmine keskmiselt 63.17 eurot kuus kummagi poisi kohta on tõendatud väljavõttega ema arvelduskontolt (t I kd lk 208). Kolleegium on seisukohal, et asjaolu, et lasteaedades kogutakse sularaha erinevateks üritusteks, on üldteada asjaolu TsMS § 231 lõike 1 mõttes. Ühekordne kingituse eest tasumine on tõendatud ka ema arvelduskonto väljavõttega (5 eurot kummagi poisi kohta) (t I kd lk 209). Arvestades, et ema poolt esiletoodud kogusummast moodustab kuutasule lisaks kantud summad u 6% kogukulust kuus ja et isa ei ole isegi mitte väitnud, et ta oleks mistahes ulatuses lasteaiaga seotud kulusid kandnud, on põhjendatud maakohtu otsustus tuvastada põhjendatud ja vajalike lasteaiakuludena kummagi poisi kohta 67.54 eurot kuus. Isa väide lasteaia mittevajalikkusest ei ole asjakohane, kuna isa möönis ringkonnakohtus, et poisid läksid lasteaeda tema nõusolekul. Tulevikus lasteaiakulude suuruse muutumist seoses lasteaia lõpetamisega ja kooli minekuga (Y 2018.a, X 2020.a) oleks maakohus saanud otsuse tegemisel arvesse võtta vastava vastuväite esitamise korral maakohtus. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et isa oleks maakohtus sellise taotluse esitanud. Vastupidi – 06.04.2018 menetlusdokumendis on isa ise olnud selgelt seisukohal, et seda, kuidas võivad tulevikus asjaolud muutuda, ei ole võimalik praegu arvestada. Lisaks nõustub kolleegium laste emaga, et ka kooli minekuga ja koolis käimisega kaasnevad lapsel kulud. Samas seda, millised vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavad kulud ja millises ulatuses Y kooli minekuga muutusid, ei ole käesolevas asjas pooled välja toonud. Ega seda, millises ulatuses kumbki vanem neid kannab. Seega kui vanematel tekib selles osas vaidlus, tuleb see lahendada TsMS § 459 alusel eraldi hagimenetluses.
67.TsMS § 5 lõikest 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et isa esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada kulutusi poiste tervisele,
sh hooajaliste haiguste raviks. 08.02.2018 menetlusdokumendi lisas 12 esitatud koondist ei nähtu, mida isa on ostnud, mistõttu ei ole võimalik isegi mitte eeldada, et esiletoodu saaks lugeda kuludeks X ja/või Y tervisele. Ainuüksi asjaolust, et poisid elavad võrdses osas ema ja isa juures, ei saa järeldada vanemate poolt võrdses osas kulutuste tegemist laste tervishoiule. Maakohtus ei esitanud isa vastuväidet, et ka tema juures on lastel raamatud, mänguasjad ning et ka tema ostab kingitusi, kui lapsed lähevad tema juurest sõbra sünnipäevale. Sellise väite esmakordset esitamist apellatsioonkaebuses ei ole isa põhjendanud, mistõttu jätab kolleegium selle TsMS § 652 lõike 4 alusel tähelepanuta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et isa poolt muretsetud spordiklubi logoga spordirõivad ei asenda meie kliimavöötmes igapäevaselt lastele vajalikke riideid/jalanõusid ning seda isegi siis, kui lapsed kannavad neid väljaspool treeninguid. Isa ei toonud maakohtus esile, et ta oleks muretsenud lastele mistahes muid jalanõusid/riideid, kui spordiklubi logoga kilejoped ja dressid (t II kd lk 17, 18).
68.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium Y ja X osas maakohtu poolt tuvastatuga, et: mõlemad vanemad katavad võrdses osas laste kulud toidule, eluruumile, transpordile; ema katab ühes kuus kulud kummagi lapse riietele/jalanõudele 30 eurot, lasteaiale 67.54 eurot, tervishoiule 9.22 eurot ja muud kulud (vaba aeg, sõprade sünnipäevad, raamatud, mänguasjad, juuksur) 12.09 eurot. Täiendavalt tuvastas kolleegium eelnevalt, et isa katab ühes kuus kummagi poisi vajalikest kuludest hobile 46.25 eurot. Seega on ema katnud vaidlusalusel perioodil kummagi poisi igakuisest vajadusest 118.85 eurot, isa 46.25 eurot ja muud kulud (2017.a 470-118.85-46.25=304.90 eurot; 2018.a 500-118.8546.25=334.90 eurot) katsid vanemad arvestuslikult võrdselt. Ema käsutuses oli lisaks töötasule igakuiselt kummagi poisi kohta riiklikke toetusi vastavalt 100 eurot ja on alates 01.07.2017 175 eurot. Seega oli ema tegelikuks koormuseks ühe poisi kohta 2017.a ((304.90:2)+118.85) 271.30 eurot kuus, millest aprillis/mais/juunis tuleb lugeda kuus kantuks 100 eurot riiklike toetuste arvel (seega ema tegelik koormus oli 171.30 eurot kuus ühe poisi kohta). Alates 01.07.2017 tuleb lugeda toetuste arvel kantuks 175 eurot kuus ühe poisi kohta ja ema koormuseks oli vastavalt (271.30-175) 96.30 eurot kuus. 2018.a oli ema koormuseks ((334.90:2)+118.85)-175) 111.30 eurot kuus. Isa koormuseks oli 2017.a ((304.90:2)+46.25) 198.70 eurot ja 2018.a (334.90:2)+46.25=213.70 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et vanemad on kandnud poiste ülalpidamiskulud sisuliselt samas suurusjärgus ning täitnud seeläbi alaealiste laste ülalpidamiskohustust kohaselt. Puuduvad alused nii isa kui ema vastu esitatud nõuete rahuldamiseks.
69.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha isa kaebuse kohta temalt Q kasuks elatise väljamõistmisest. Maakohus rahuldas Q hagi isa vastu ja mõistis välja elatise 200 eurot kuus alates 01.04.2017, arvestades tagasiulatuva elatise 200.12 euro ulatuses kaetuks isa kuludega taskurahale, sidele, telefonile. Vanemate vahel puudub vaidlus, et Q elab peale vanemate lahkuminekut ema juures ning käib isal aeg-ajalt külas ning et see faktiline olukord ei ole hagetaval perioodil muutunud. Ema tõi hagis esile, et lapse vajadused on kaetud seaduses ettenähtud miinimumelatisega, kuid nõude esitamisel on arvestatud neljalapselise pere mastaabisäästu. Kaebusest nähtub, et isa vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus ei arvestanud Q igapäevavajadusena tegelemist maadlusega ja isa kulutusi seoses treeningute ja võistlustega.
70.Ringkonnakohus on sarnaselt Y ja X-ga seisukohal, et ka Q vajadusena tuleb arvestada mõistlikus ulatuses tegelemist maadlusspordiga kui hobiga. Isa kaebus tuleb Q osas rahuldada osaliselt. Vanemate poolt esiletoodud asjaolud annavad aluse tuvastada PKS § 99 lõike 1 kohase Q tavalise elulaadina tegelemise maadlusspordiga. Vanemate vahel ei
ole vaidlust, et Q hakkas käima u 5 aastaselt maadlustrennis ja et selles osas ei ole lapse elulaadis peale vanemate lahkuminekut olulisi muutusi toimunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb arvata Q tavalisest elulaadist tulenevate vajaduste hulka ka tegelemine spordiga ning selle vajaduse rahuldamiseks kantavad mõistlikud kulutused tema ülalpidamiseks vajalike kulude hulka.
71.Vanemate vahel puudub vaidlus, et ema spordiga seonduvaid kulusid ei ole kandnud. Isa tõi maakohtus esile, et Q spordiga seotud kuludeks on kuutasud, laagritasud, võistlustasud, majutustasud ja spordiklubi logoga spordirõivad. Isa tõi esile ja tõendas igakuist kulu spordile 2017.a märtsist 2018.a jaanuarini kuus keskmiselt 142.45 eurot (koond t II kd lk 19; II kd lk 24-120). Samas on kolleegium seisukohal, et kogu nimetatud kulu ei ole alust lugeda vajalikuks lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kontekstis. Arvestades, et ka Q tegeleb maadlusega siiski hobi korras, ei ole alust lugeda vajalikuks osavõttu sellistest võistlustest, mille puhul tuleb maksta osavõtutasu. Kui spordiklubi (ja isa) peab osavõttu siiski vajalikuks, tuleb vastav kulu katta kas klubi või isa poolt või muul viisil (nt sponsorite abiga). Seejuures ei oma tähtsust, kas isa arvates on või ei ole välistatud Q-l tulevikus sportlase karjäär. Samal seisukohal on kolleegium lapsele ostetud spordiklubi logoga dresside ja kilejope osas (muude riiete ostmist Q-le isa esitatud tõenditest ei nähtu). Kohtupraktikas on ka tavapärane enamuse spordialade puhul lugeda põhjendatuks osavõtt vähemalt ühest laagrist aastas. Eeltoodu alusel asub kolleegium seisukohale, et Q põhjendatud ja vajalike kulude hulka tuleb lugeda täiendavalt keskmiselt hobile kuluv 25 eurot trennitasu kuus ja spordilaagrile kuluv 120 eurot aastas (10 eurot kuus), kokku 35 eurot kuus. Kui isa soovib rohkem kulutada, on see tema õigus. Kuna eelnevalt tuvastatud põhjendatud kulu hobile kulu kannab isa, tuleb selle summa võrra vähendada temalt sissenõutavat elatist. Muude isa kulude arvestamata jätmise osas ei ole Q kohta tehtud maakohtu otsust vaidlustatud (TsMS § 651 lõige 1). Kuna isa ei kanna Q muid ülalpidamiskulusid peale spordikulude ja ema kanda on kõik Q igapäevaseks ülalpidamiseks hädavajalikud kulud (eluaseme-, toidu-, riiete, jalanõude-, hügieenitarvete- ja koolikulud), ei pea kolleegium põhjendatuks vähendada sissenõutavat elatist täiendavalt ema poolt saadavate riiklike toetuste arvel. Eeltoodust tulenevalt tuleb isalt Q-le väljamõistetud elatist vähendada kogu hagetaval perioodil 35 euro võrra kuus. Võlgnevuse arvestamisel lähtub kolleegium maakohtu arvestusest, milles kohus võttis arvesse isa kulutusi Q sidele jmt kokku summas 200.12 eurot (punkt 45). Seega seisuga 30.04.2018 oli isa võlgnevus Qle 13 kuu eest (13x165)200.12= 1944.88 eurot.
72.Harju Maakohus rahuldas W hagi isa vastu, mõistes elatise välja arvestusega 100 eurot kuus. Maakohus leidis, et kuigi W elab alates 29.10.2017 As ja viibib suurema osa ajast võistluste tõttu kodust eemal, jäävad emale teatud püsikulud ning teada ei ole, kas ja millistel tingimustel kehtib leping Aga järgmistel õppeaastatel. Ringkonnakohus nõustub elatise väljamõistmisega osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt elas W sel perioodil igapäevaselt ema juures, mistõttu olid emal seoses sellega tavapärased kulud seoses lapse eluasemega, toiduga, riietega, jalanõudega, hügieenitarvetega jmt. Samas ei saa kolleegium sarnaselt teiste lastega nõustuda maakohtuga selles, et spordiga (maadlustreeningutega) tegelemist ei ole alust lugeda lapse arengule vajalikuks ja vastavaid isa poolt läbi spordiklubi tehtud kulutusi ei saa lugeda isa poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kolleegium jääb ka W puhul otsuses eelnevalt väljendatud seisukohale, et mõistlikus ulatuses tuleb tegelemist spordiga lugeda lapse arengule vajalikuks kuluks ja et konkreetsetel eelnevalt selgitatud põhjustel on alust läbi MTÜ K tehtud kulud lugeda tehtuks isa poolt. Samas on kolleegium seisukohal, et tegelemist spordiga saab igapäevaelu vajadusena käsitleda siiski vaid harrastusena ning
kulutusi sellele vaid mõistlikus ulatuses, st ulatuses, mis tagab osalemise treeningutel, vajaliku varustuse olemasolu ja osavõtu vähemalt ühest laagrist aastas. Suuremate kulude kandmine saab toimuda vähemalt üldjuhul vanemate kokkuleppel, mida käesolevas asjas ei ole. Seega ka W puhul on põhjendatud kuludena spordile tuvastatav 25 eurot kuus trennitasu, spordijalatsid 70 eurot aastas (kuus 6 eurot) ja laagrile 120 eurot aastas (kuus 10 eurot), kokku 36 eurot kuus. Puudub vaidlus, et ema spordiga seotud kulusid ei ole tasunud. Seega tuleb 36 euro võrra kuus lugeda isa poolt ülalpidamiskohustus täidetuks kogu hagetaval perioodil.
73.Maakohus tuvastas, et isa kandis 2017.a W sidekulud keskmiselt 6 eurot kuus. Ema tõi ringkonnakohtus esile, et tema kuluks W-le olid riided/jalanõud, kulu vabale ajale, taskuraha, kulud eluasemele, toidule. Ema oma kulusid ei tõendanud. Hagist saab järeldada, et W-le vajalikuks kogukuluks oli ka kuni novembrini 2017 200 eurot (2x100) kuus. Vastavalt PHS § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 5 olid (on) W (pere esimene laps) igakuised kulud alates 01.01.2017 kaetud 50 euro ulatuses ja alates 01.07.2017 50+75=125 euro ulatuses. Seega aprillist juunini 2017 oli W kulust kuus kantud 50 eurot riiklike toetuste arvel, 36+6=42 eurot isa poolt ja ema kanda jäi 108 eurot. Juulist oktoobrini 2017 oli W kulust kuus kantud 125 eurot riiklike toetuste arvel, 42 eurot isa poolt ja ema kanda jäi 33 eurot. Seega kandsid vanemad sel perioodil W kulusid samas suurusjärgus, mistõttu hagi rahuldamiseks alus puudub. Hagi kuulub rahuldamisele perioodi 01.04.2017 kuni 30.06.2017 eest arvestusega 100-42=58 eurot kuus, kokku 174 eurot.
74.Alates W õppima asumisest A tuleb aga kolleegiumi arvates lugeda isa ülalpidamiskohustus täidetuks täies ulatuses. Ringkonnakohtus vanemad selgitasid, et: alates 29.10.2017 elab W nädala sees õpilaskodus, kus on tasuta ülalpidamine; muul ajal viibib W enamuse ajast kas treeningutel, võistlustel või spordilaagrites; kui tal on vaba aeg, siis viibib ta nii ema kui isa juures enam-vähem võrdselt. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et isa on kandnud W sidekulud, mida maakohus elatise võlgnevuse puhul ka arvestas, ja on ostnud talle Audentese koolivormi ja õppevahendid. Seega saab eeltoodu alusel asuda seisukohale, et: W-ga seoses on mõlemal vanemal eelduslikult võrdsed eluaseme-, transpordi- ja toidukulud; spordiga, A-ga (133+70.63=203.63 eurot aastas; t II lk 21, 102) ja sidega seotud kulud kannab isa keskmiselt kuus kokku 36+17+6= 59 eurot. Ema tõi ringkonnakohtus esile, et tema kuluks W-le on riided/jalanõud, kulu vabale ajale, taskuraha. Ema oma kulusid ei tõendanud. Hagist saab järeldada, et W-le vajalikuks kogukuluks on 2x100=200 eurot kuus. Vastavalt PHS § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 5 on W (pere esimene laps) igakuised kulud alates 01.07.2017 50+75=125 euro ulatuses ja alates 01.01.2018 55+75=130 euro ulatuses kantud riiklike toetustega. Seega novembris/detsembris 2017 oli W kulust kuus kantud 125 eurot riiklike toetuste arvel, 59 eurot isa poolt ja ema kanda jäi 16 eurot. 2018.a oli W kulust kuus kantud 130 eurot riiklike toetuste arvel, 59 eurot isa poolt ja ema kanda jäi 11 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tõendamist leidis, et alates 01.07.2017 ning ajal, mil W õpib A-s, ei ole isa rikkunud lapse ülalpidamiskohustust.
75.X ja Y hagi ema vastu rahuldamata jätmise osas puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks, kuna tuvastamist leidis, et mõlemad vanemad täidavad nende laste osas ülalpidamiskohustust vastavalt seadusele. Ringkonnakohtule jääb isa poolt laste esindajana esitatud hagiavalduse mõte sügavalt arusaamatuks. Selleks, et hagi ema vastu seaduses ettenähtud miinimumelatise nõudes oleks põhjendatud, pidid hagejad esile tooma, et elavad ainult isa juures ja et ema neid ülal ei pea. Selliseid väiteid menetluses ei esitatud. Isa laste esindajana tõi ise hagiavalduses esile, et lapsed
elavad võrdselt mõlema vanema juures ja et isa kannab suurema osa laste riiete ja hobidega seotud kuludest (t I kd lk 120).
76.Y ja X hagis ema vastu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hagejatest alaealiste laste kanda. Ringkonnakohus nõustub kaebusega, et tegemist on alaealiste laste suhtes äärmiselt ebaõiglase olukorraga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimub tegelik vaidlus ema ja isa vahel ning lastel puuuds mistahes otsustusõigus ema vastu hagi esitamisel. Eelpool tuvastamist leidnud elulistel asjaoludel (laste võrdses ulatuses vahelduv elukoht ja vanemate poolt kogumis faktiliselt laste kõigi vajaduste katmine) oli isa poolt laste esindajana ema vastu elatisenõude seaduses ettenähtud miinimummääras esitamine selgelt põhjendamatu. Sellises olukorras ei ole õiglane tekitada alaealistele lastele rahalisi kohustusi ning menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lõike 4 alusel poolte endi kanda.
77.Eelpool käsitlemata kaebuse väidetele vastuseks selgitab kolleegium järgmist. Vanemad ei vaielnud maakohtus selle üle, et nad (või üks neist) ei oleks oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline lapsi ülal pidama või et peaks kõrvale kalduma seadusest tulenevast võrdse ülalpidamise ulatuse üldnormist. Maakohus küll tuvastas isa parema varalise olukorra, kuid vaidluse lahendamisel see kolleegiumi arvates olulist tähtsust ei oma. Maakohus tuvastas ema igakuise sissetulekuna netotöötasu 760 eurot 2018.a ja enne seda 704 eurot kuus. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et aprillist juunini 2017.a oli ema ülalpidamiskoormus (2x171.30)+200+(108-58)= 592.60 eurot kuus, millest 50 eurot oli kaetud Q osas riikliku toetusega. Lisaks tuvastas maakohus, et ema käsutuses on ühisvara võõrandamisest saadud rahalised vahendid, mida ta väidetavalt kasutab enda ja laste eluasemeks oleva korteri omandamiseks võetud laenu tagastamiseks. Sellisel juhul saab lugeda tuvastatuks, et ema katab selle raha (mitte töötasu) arvel vähemalt osaliselt laste elukohaga seotud kulud. Seega oli tol perioodil ema ülalpidamiskoormuseks kõigi laste peale kokku hinnanguliselt mitte üle 500 euro. Perioodil 01.07.2017 kuni 30.10.2017 oli ema ülalpidamiskoormuseks (2x96.30)+200+33=425.60 eurot, millest 125 eurot oli kaetud Q osas riiklike toetustega. Perioodil 01.11.2017 kuni 31.12.2018 oli ema ülalpidamiskoormus (2x96.30)+200+16=408.60 eurot, millest 125 eurot oli kaetud Q osas riiklike toetustega. 2018.a oli ema ülalpidamiskoormus (2x111.30)+200+11=433.60 eurot, millest 130 eurot oli kaetud Q osas riiklike toetustega. Arvestades, et TsMS § 102 lõike 2 kohaselt tuleb vanemal käsutada olemasolevaid vahendeid ühetaoliselt laste ja enda ülalpidamiseks, ei ole põhjendatud ema väited, et tal puuduvad vahendid laste igapäevaste vajaduste katmiseks.
78.Kuna maakohtu poolt teostatud menetluskulude jaotust (vaidlustatud otsuse punkt 48) laste hagi osas isa vastu ei ole vaidlustatud, ei saa kolleegium selles osas esimese astme lahendit kontrollida.
79.Kuna kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lõike 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.