lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-40516/7

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 14.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-40516/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1426
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PlusPlus Legal OÜ12752805

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese

Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja

Viljandi kohtumaja 14. september 2015 nr 2-14-40516 Plusplus Legal OÜ hagi Erki Saarmani vastu põhivõlgnevuse 79,15 euro ja viivise 79,15 euro väljamõistmiseks 158,30 eurot hagi lahendamine kohtunik Aivar Hint Plusplus Legal OÜ (registrikood 12752805; aadress Jõe 3, 10151, Tallinn) Triin Linholm (Plusplus Inkasso OÜ, aadress Jõe 3, Tallinn, 10151, e-post: [email protected]) Erki Saarman (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxx xx, xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Plusplus Legal OÜ hagi Erki Saarman vastu osaliselt.
2.Välja mõista Erki Saarmanilt Plusplus Legal OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 58 (viiskümmend kaheksa) eurot ja 78 senti.
3.Välja mõista Erki Saarmanilt Plusplus Legal OÜ kasuks viivis põhivõlalt 58,78 eurolt perioodi eest 19.03.2011-29.05.2011 võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, s.o summas 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 98 senti.
4.Jätta Plusplus Legal OÜ hagi põhivõlgnevuses sisaldunud võla sissenõudmiskuludes ja viivistes s.o summas 20,37 eurot ja seadusjärgset viivisemäära ületava viivise osas s.o summas 52,17 eurot rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda.
6.Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele
7.Selgitada: 7.1 Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. 7.2 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 7.3 Riigikohtu praktika (s.h RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. 7.4 Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). 7.5 TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 7.6 TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 7.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Hageja nõue (hagi ese) ja faktilised asjaolud Hageja on 04.06.2015 esitanud kostja vastu nõude tulenevalt AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 24.03.2008 sõlmitud telekommunikatsiooniteenusega liitumislepingust nr 10404218. Kostja kasutas AS Tele2 Eesti poolt pakutavaid kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes pooltevahelist lepingut. Nõue on loovutatud esmalt Plus Plus Baltic OÜ-le ning seejärel hagejale. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlana 79,15 eurot, millele lisanduvad viivised vastavalt sõlmitud lepingu tüüptingimuste p-le 7.3 määras 0,15% võlgnetavalt summalt päevas hageja poolt põhinõude suuruseni vähendatud summalt s.o 79,15 eurolt. Lisaks nõuab hageja kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulusid summas 288 eurot. Hagi õigusliku alusena viitab hageja VÕS § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS § 108 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS §-le 94.
2.Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega 14.08.2015 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja hagile vastanud ei ole.
3.Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada osaliselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Põhinõudesse puutuvalt märgib kohus, et põhinõue on 58,78 euro ulatuses põhjendatud ja kuulub VÕS § 76 lg 1, VÕS § 100, § 101 lg 1 p-i 1, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 103 alusel rahuldamisele. Põhinõudena ei saa aga käsitleda kostjale esitatud „võlgnevuse sissenõudmine“ arvet (tl 20-20 pöördel) summas 16,54 eurot, kuivõrd võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid teenuseid hagiavalduse andmetel kostjale ei osutatud, mistõttu tuleb nõue selles ulatuses jätta rahuldamata. Samuti on arusaamatu, miks nõuab hageja 18.01.2011 esitatud arve nr 29964458 (tl 18-18pöördel) alusel kostjalt põhinõudena arves välja toodud viivist summas 3,83 eurot (s.o 60 EEK). Kohtupraktika on korduvalt rõhutanud, et viiviselt on keelatud viivist arvestada, seega on hageja kohtule esitatud arvestuses arvestanud osaliselt viiviseid viivistelt. Viivisenõuet ei saa käsitleda põhinõudena. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTK 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13). Kohtu hinnangul kohtule esitatud tüüplepingu p-s 7.3 (tl 8-14) sisalduva viivisekokkulepe puhul tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 mõttes – see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutatav tingimus, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada. Sellele osundab ka asjaolu, et leping on võlatunnistus on saadetud kostjale postiga ning kostja on selle siis allkirjastatult hagejale tagasi saatnud. Seega puudus hagejal võimalus selle tingimuse sisu mõjutada. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning kohus leiab, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivis määraga 0,15% põhivõlalt päevas on ebamõistlikult kõrge ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust viivise kohta pidada tühiseks. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt põhinõudelt 58.78 eurolt viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras, s.o alates 19. märts 2011 kuni 29. mai 2015 sissenõutavaks muutununa summas 26,98 eurot. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise ulatust silmas pidades poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja