XX avaldus avaldaja ja tema alaealise lapse YY suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. oktoobri 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Raivo Bergson Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta rahuldamata XX määruskaebuses esitatud taotlus nõuda välja Tallinna Perekeskuses toimunud kohtumiste protokollid isa ja lapse kohtumiste kulgemise ja sisu kohta.
2.Jätta Harju Maakohtu 25. oktoobri 2018. a määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a YY menetluskulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja avaldus
1.XX (avaldaja, isa) palus 14. juunil 2018 esitatud avalduses ja selle hilisemas täpsustuses kindlaks määrata tema ja YY (puudutatud isik II, laps) suhtluskord järgmiselt: - avaldajal on õigus suhelda lapsega telefoni teel ajavahemikul kell 8.00-20.00; - avaldajal on õigus saata last kõigil koolipäevadel tema elukohast kooli ja tagasi ning osaleda lapse kooliülesannete kodusel ettevalmistamisel avaldaja elukohas, kui taoline tegevus on lapse emaga telefoni teel kooskõlastatud vähemalt üks päev varem; - avaldaja suhtleb lapsega iga kalendrikuu 1. ja 3. nädala reedel alates kella 17.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 20.00-ni avaldaja elukohas. Isa võtab lapse kodust ja viib lapse tagasi tema elukohta; - avaldaja suhtleb lapsega iga kalendrikuu 2. ja 4. nädala teisipäeval ja neljapäeval alates kella 17.00-st kuni 20.00-ni isa elukohas. Isa võtab lapse kodust ja viib lapse tagasi tema elukohta.
2.Avaldaja sõnul ei suhtle CC (puudutatud isik I, ema) pärast kodust elamast lahkumist enam temaga vaatamata avaldaja korduvatele katsetele, ei vasta tema kõnedele ega muudele kontakti otsimistele, samuti ei võimalda ta avaldajaga lapsega suhelda. Avaldaja hinnangul kahjustab lapse ema sellega lapse huve. Puudutatud isiku I seisukoht
3.Puudutatud isiku I sõnul elasid nad avaldajaga koos kuni 2010. aastani ja pärast seda kuni 4. juunini 2018 ühes korteris, kuid erinevates tubades. Kuna laps on alati siis, kui ema tööl on olnud, oma vanavanemate juures, nagu ka 2018. a juunikuus, mil avaldaja ütles puudutatud isikule I, et ärgu ta ilma lapseta enam koju tulgu, ei läinudki puudutatud isik I ega ka laps enam avaldaja juurde. Puudutatud isik I leiab, et avaldajal ei ole õigust lapsega suhtlemist nõuda, sest ta ei ole tema bioloogiline isa, vaid ristiisa, ning laps kardab avaldajat ega soovi temaga seetõttu ka kohtuda. Avaldaja sundis last tegema nõukogudeaegset kirjatehnikat, sundis vene keelt õppima, vaatamata sellele, et lapsel on hoopis matemaatika kallakuga õpingud. Eeltoodust tulenevalt on ema nõus lubama lapsel avaldajaga kokku saada üksnes tema juuresolekul ning kindlasti ei luba ta lapsel minna lapse isa koju, kus on ebasanitaarsed elamistingimused, palju kuhjatud mõttetuid esemeid ning kus jooksevad ringi rotid. Eestkosteasutuse seisukoht
4.Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, eestkosteasutus) märkis, et isa kodus on olemas lapse jaoks sisutatud tuba koos voodi ja kirjutuslauaga. Kuigi isa korteris oli suures koguses vanu arvuteid ja juhtmeid, olid need ladustatud riiulitele ega takistanud korteris liikumist, mis muutis isa kodu üldiselt heas korras olevaks. Eestkosteasutusel puudub alus arvata, et isa ja lapse vahel ei ole head lähedussuhet. Arvestades aga lapse soovimatust isaga suhelda, leidis eestkosteasutus, et lapsega suhtluskorra määramisel tuleb arvestada sellega, et laps peab tekkinud olukorraga kohanema, mõlemad vanemad peavad last toetama ning lapse elu peab olema korraldatud eelkõige lapsele sobilikult. Lapsele määratud esindaja seisukoht
5.Lapsele esindaja leidis, et isa ja lapse kohtumisi tuleb korraldada etapiviisiliselt. Seni Tallinna Perekeskuses toimunud kohtumised isa ja lapse vahel on toimunud probleemivabalt, laps ei ole isa kartnud, vaid on temaga mänginud ja suhelnud. Lapse ärakuulamine
2(6)
6.Kohus kuulas lapse vahetult ära kohtus. Lapse sõnul läheb tema elu vanaisa ja vanaema juures elades hästi. Ta käib XX. koolis 1. klassis, kuhu teda viivad kas ema, vanaema või vanaisa. Lapse sõnul ei taha ta isaga kohtuda, kuid miks, ta põhjendada ei oska. Lapse sõnul nad isaga midagi toredat kunagi koos ei teinud, küll aga käskis isa teha tal kirjatähti ja lubas selle eest 15 minutit mobiiltelefoniga mängida. Emaga seevastu käivad nad mängimas pargis ning suvel ka mere ääres ja rannas. Laps ei ole kunagi käinud kinos ega teatris, samas soovi minna ka isaga. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus rahuldas 25. oktoobri 2018. a määrusega isa avalduse osaliselt ja määras lapse ja isa suhtluskorra järgmiselt: - alates kohtumääruse jõustumisest on isal õigus suhelda oma pojaga iga kuu paaris nädala (2. ja 4.) laupäeval või pühapäeval kella 12.00-st kuni 15.00-ni, kusjuures kohtumised isaga toimuvad nimetatud ajal lapse ema juuresolekul; - alates 3 kuu möödumisest kohtumääruse jõustumisest veedab laps oma isaga iga kuu paaris nädala (2. ja 4.) laupäeva või pühapäeva hommikul kella 11.00-st kuni pühapäeval kella 19.00-ni. Isa võtab lapse tema kodust ja toob ta tagasi koju; - vanemad lepivad kokku hiljemalt iga kuu paaris nädalate neljapäevaks kus isa lapsega esimesed 3 kuud kohtub ning kas isa kohtub lapsega laupäeval või pühapäeval; - pärast 6 kuu möödumist kohtumääruse jõustumisest veedab laps isaga iga kuu paaris nädala (2. ja 4.) nädalavahetuse alates laupäeva hommikul kella 11.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-ni. Isa võtab lapse tema kodust ja toob ta tagasi koju. Kui laps ei soovi isa juurde ööbima jääda, toob isa ta koju tagasi laupäeva õhtul kella 19.00-ks ja võtab lapse uuesti pühapäeva hommikul kell 11.00; - lapsel on õigus kohtuda isaga ka väljaspool eelmistes punktides märgitud suhtlemisaegu, kui laps seda soovib ja vanemad selles eelnevalt kokku lepivad; - vanemad suhtlevad üksteisega last puudutavas küsimuses kas e-posti, SMS sõnumite või mõne muu elektroonilise sidevahendi kaudu.
8.Määruse põhjenduste kohaselt asus maakohus seisukohale, et hoolimata perekonnaseaduse (PKS) § 143 lõikest 1 tulenevast vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust nagu see on lapsega koos elaval vanemal, sest lapsest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust lapsega koos olla.
9.Maakohtu hinnangul tuli praegusel juhul määrata avaldaja ja lapse suhtluskord kindlaks sujuvalt, suurendades järkjärgult avaldaja ja lapse koos veedetavat aega, sest isa ja laps on pärast suvist lahkuminekut kohtunud vaid mõned korrad Tallinna Perekeskuses, mis peaks ja võiks jätkuda ka pärast kohtumääruse tegemist. Kohus leidis, et avaldajal tuleb arvestada sellega, et last ei saa vanemaga suhtlema sundida, mistõttu peab just vanem kui elukogenum inimene leidma vahendid ja viisid lapsega usalduslike suhete taastamiseks ja käituma lapsega suheldes viisil, et laps tahaks temaga suhelda. Ka peab lahus elava vanema suhtluskord lapsega olema reguleeritud nii, et see ei segaks lapse igapäevast tegevust, s.o. koolis käimist ja huviringidest või treeningutest osavõttu, samuti vaba aja veetmist sõprade ja selle vanemaga, kellega lapsed koos elavad, vaid hoopis toetama seda. Nimetatust tulenevalt on ebamõistlik määrata isa ja lapse suhtluskord selliselt, et isa viib lapse iga päev kooli ja toob ta sealt ära ning õpib koos lapsega koos oma kodus mõnel päeval nädalas, kui lapse ema seda lubab. Lahus elava vanema suhtluskord tuleb määrata selliselt, et isa saaks lapsega veeta koos vaba aega, käia lapsega kas kinos, teatris, spordivõistlustel, veeta aega värskes õhus vmt kohas, et avardada lapse silmaringi, teha lapsega koos lapsele huvi pakkuvaid tegevusi ning selle kaudu osaleda lapse kasvatamises. Kuna laps avaldas kohtus, et ta isaga suhelda ei taha,
3(6)
kuid on seda nüüd siiski Tallinna Perekeskuses teinud, tuleb esialgu määrata isa ja lapse suhtluskord koos emaga, et lapse ja isa omavahelised suhted muutuksid usalduslikeks ja laps isa ei pelgaks temaga koos olla. Määruskaebus
10.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub isa maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kindlaks määrata suhtluskord selliselt, et laps veedab isaga iga kuu paaris nädala (2. ja 4.) nädalavahetuse alates laupäeva hommikul kella 11.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-ni. Isa võtab lapse tema kodust ja toob ta tagasi koju. Kui laps ei soovi isa juurde ööbima jääda, toob isa ta koju tagasi laupäeva õhtul kella 19.00-ks ja võtab lapse uuesti pühapäeva hommikul kell 11.00 ja toob tagasi õhtul 19.00-ks. Lisaks on lapsel õigus kohtuda isaga ka väljaspool märgitud suhtlemisaegu, kui laps seda soovib ja vanemad selles eelnevalt kokku lepivad. Lapsel on õigus takistusteta suhtlemisele isaga telefoni teel. Vanemad suhtlevad üksteisega last puudutavas küsimuses kas e-posti, SMS sõnumite või mõne muu elektroonilise sidevahendi kaudu, järgides vastastikku lugupidavat väärikat omavahelist käitumist.
11.Avaldaja hinnangul ei ole maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ainuüksi seetõttu, et aastaid kestnud igapäevane suhtlus isa ja poja vahel on järsult muudetud, kuigi ei tuvastatud ühtki last kahjustavat asjaolu, mis tingiks sellise suhtluse piiramise.
12.Avaldaja palub välja nõuda Tallinna Perekeskuses toimunud kohtumiste protokollid isa ja lapse kohtumiste kulgemise ja sisu kohta. Menetluse edasine käik
13.Ema seisukohta määruskaebusele ei esitanud.
14.Lapsele määratud esindaja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Eestkosteasutus toetas määruskaebust ja palus selle rahuldada.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
18.Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada laste ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul ületanud PKS § 143 lg-dest 1 ja 2 ning sama seaduse muudest sätetest tulenevaid diskretsiooni piire. Samuti ei ole ringkonnakohus tuvastanud menetlusõiguse normide olulist rikkumist. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
4(6)
19.Avaldaja palub määruskaebuses muuta maakohtu määratud suhtlemiskorda selliselt, et laps ja isa saaksid hakata koos aega veetma üle nädala terve nädalavahetuse kohe määruse jõustumisest. Sisuliselt palub isa jätta ära 6-kuulise ülemineku perioodi, kus kohtumised on lühemaajalised. Isa on esile toonud, et senist isa ja lapse suhtlemist on järsult muudetud ja etapiviisilist kohtumiste pikendamist ei ole vaja, kuna maakohus ei tuvastanud, et isa ja lapse suhtlemine oleks last kahjustav.
20.Vastupidiselt määruskaebuse seisukohale, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et 6-kuulist ülemineku perioodi on vaja, et lapse ja isa suhted muutuksid usalduslikeks. Üksnes isa seisukoht, et tema arvates on isa ja lapse suhted eeskujulikud ja emotsionaalselt positiivsed, ei veena kohut kokkuvõttes teistsuguse järelduse tegemiseks. Asja materjalist nähtub, et suhtluskorra määramise eelselt laps pigem ei eelistanud isaga koos aega veeta, kuid ta ei väitnud ka, et isa oleks talle midagi halba teinud (tl 61). Samas, kohtumised Tallinna Perekeskuses on olnud sõbralikud. Eeltoodu tähendab, et kuigi laps avaldas, et ta ei soovi oma isaga kohtuda, on ta olnud nõus turvalises keskkonnas isaga positiivselt suhtlema. Seega on õige maakohtu järeldus, et isa ja lapse suhtlemist tuleb alustada ettevaatlikumalt ja eelkõige lapse suhtumist arvestades on põhjendatud lähedussuhte taastamiseks etapiviisilise suhtluskorra määramine. Ringkonnakohus ei näe sellises suhtluskorras lapse ja isa suhtlemise ebaõiglast piiramist ega isa lapse igapäevaelust täielikult välja jätmist, nagu leiab isa määruskaebuses. Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et suhtlemise korra määramise esmaseks eesmärgiks on tagada lahus elavale vanemale ja lapsele võimalus säilitada lähedased suhted, arvestades seejuures eelkõige lapse huve. Antud juhul on lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks vajalik kindlustada lapsele regulaarsed kohtumised isaga. Laps aga vajab kohanemiseks aega ja lähedussuhte taastamise eesmärki täidavadki praegusel juhul sellised kohtumised, mis on esialgu lühemad ja koos emaga ning edaspidi järjest pikemad ja siis juba ilma ema kohaolekuta.
21.Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kolleegium määruskaebuses esitatud seisukohaga, et vaidlustatud maakohtu määrus on vastuolus lapse huvidega. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et maakohus eksis oma järelduste kujundamisel tegelikele asjaoludele hinnangut andes. Lapse isa ei ole toonud esile sedavõrd kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid lapse huvidest lähtuvalt maakohtust erineva lahendi tegemise.
22.Avaldaja esitas 31. jaanuaril 2019 avalduse, milles ta taotles asja läbivaatamist kohtuistungil. Isa soovib, et kohus selgitaks suuliselt kohtuistungil emale, mida võib kaasa tuua kohtulahendiga määratud suhtluskorra täitmata jätmine. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas on ringkonnakohtu hinnangul kirjalikult esitatud seisukohad piisavad asja lahendamiseks, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit korraldada. Vajalikud selgitused esitab ringkonnakohus kirjalikult käesolevas lahendis.
23.31. jaanuari 2019. a avalduses väidab isa, et ema ei ole alates 2018. a novembrikuu lõpust last enam Tallinna Perekeskusesse kohtumistele toonud. Samas lapse ema ei vaidlustanud 4. juuli 2018. a määrust, millega maakohus määras isa ja lapse kohtumised esialgse õiguskaitse korras, ega ka 25. oktoobri 2018. a suhtluskorra määrust, millest võib järeldada, et ema nõustus kohtu reguleeritud suhtluskorraga.
24.Kolleegium selgitab, et vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne
5(6)
suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada TsMS § 563 järgi sellise kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt Riigikohtu üldkogu 17.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 61). TMS § 179 järgi saab kohtutäitur teha täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks, sh võib kohtutäitur kasutada TMS § 179 lg 4 esimese lause järgi lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku vastu jõudu. Samas on viidatud sätet kohtupraktikas tõlgendatud selliselt, et lapsega suhtlemise võimaldamiseks ei saa lapse suhtes jõudu kasutada. Küll saab lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks mõjutada sunnivahenditega nt vanemat, kes on kohustatud võimaldama lapsel kohtu määratud suhtlemise korra järgi teise vanemaga suhelda (vt ka Riigikohtu 29.10.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-95-14, p-d 21-23).
25.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse nõuda välja Tallinna Perekeskuses toimunud kohtumiste protokollid isa ja lapse kohtumiste kulgemise ja sisu kohta, kuivõrd puudub vaidlus, et need kohtumised on toimunud rahumeelselt ja positiivses õhkkonnas, mida kinnitab ka eestkosteasutus (tl 88 pöördel).
26.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium avaldaja ning puudutatud isiku I ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.