Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2019, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-12442
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu abielulahutuse nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 21. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Kütt
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
NÕUE, SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUS MAAKOHTUS
-
maakohus tegi otsuse poolte abielu lahutamise kohta olukorras, kus kostjat ei teavitatud menetlusest, st vaidlustatud otsus tuleb tühistada, sest rikutud on kostja õigust osaleda teda puudutava kohtuasja arutamise juures. Maakohus ei teinud piisavaid menetlustoiminguid, et toimetada kohtumaterjalid kostjale kätte, samuti ei kasutanud kohus võimalust edastada dokumente kostja lepingulise esindaja kaudu; poolte abielu on hageja pettuse tõttu kehtetu, mis on teise, varem algatatud ja praegu veel käimasoleva kohtuasja (tsiviilasi nr 2-18-8993) ese. Kuna abielu kehtivuse küsimus tuleks lahendada enne abielu lahutamist, siis esineb alus käesoleva asja menetlus peatada.
menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil (Riigikohtu 29. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10, p 8 teine lõik). Vaidlustatud otsuse kirjeldava osa järgi lähtus maakohus kostjale hagi ja kohtukutset avalikult kättetoimetades sellest, et kostja tegelik viibimiskoht ei ole talle teada. Samas ei teinud maakohus määrust dokumentide kostjale avalikult kättetoimetamise kohta ega kontrollinud piisava põhjalikkusega TsMS § 317 lg 1 p 1 esimest eeldust, st kas kostja tegelikult elab registrisse kantud aadressil. Tsiviilasja toimikust ei nähtu toiminguid viidatud asjaolu kontrollimiseks. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, mille tulemusel asja maakohtus arutati ilma kostja osavõtuta. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule, sest otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Samuti on maakohus jätnud kasutamata TsMS § 3141 lg-s 2 ette nähtud võimaluse saata kohtudokumendid kostjale tema esindaja vahendusel. Kostja hagi alusel algatatud tsiviilasja nr 2-18-8993 andmed olid maakohtule kohtute infosüsteemis nähtavad ja neid oleks pidanud enne avalikku kättetoimetamist kontrollima. Kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt nt Riigikohtu 7. jaanuari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14, p 7 kolmas lõik ja selles viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul ei teinud maakohus piisavalt toiminguid teiste kätteandmise vahendite rakendamisel. Kui maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-192-16, p 17 neljas lõik). Seetõttu pole vaja käsitleda kaebuse muid väiteid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt lahendada kostja taotlus menetluse peatamiseks. Seejärel tuleb anda kostjale võimalus hagile vastata ja kostja ka isiklikult ära kuulata. Samuti jäävad maakohtu lahendada kostja taotlused kaebusele lisatud 30 dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.