Hageja 1 nõude hind 2 250 eurot Hageja 2 nõude hind 2 250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 P R (isikukood XXX) Hageja 2 G D R (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja K K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja J P (e-post XXX) Kostja A R (isikukood XXX, XXX, e-post XXX) Kohtuistungil 11.10.2018, edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt G D R nõude osas.
2.Jätta hagi rahuldamata P R nõude osas välja mõista A R P R kasuks igakuine elatis 250 eurot kuus muutuva suurusena pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 3.05.2018 kuni P R täisealiseks saamiseni.
3.Välja mõista A R G D R kasuks igakuine elatis 70% kuus muutuva suurusena poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 175 eurot) alates 3.05.2018 kuni G D R täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.
4.G D R elatis tuleb maksta P R arveldusarvele nr XXX, selgitusega „G D elatis“.
5.Kostja poolt kohtumenetluse kestel G D R ülalpidamiseks makstud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
6.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
lahendada
kirjalikus
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagejad paluvad 30.04.2018 kohtule esitatud hagiavalduses enda ülalpidamiseks kostjalt välja mõista kummalegi hagejale igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 3.05.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad mõista kostjalt tagasiulatuvalt 01.12.2017 kuni 22.01.2018 enda ülalpidamiseks välja elatise võlgnevus summas 54,97 eurot kummalegi hagejale. Samuti paluvad hagejad määrata, et kostjalt välja mõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks P R arveldusarvele nr XXX. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
2.Kostja on hagejate isa. Hagejate vanemad ei ela reaalselt koos ja hagejad elavad koos oma emaga. Kostja küll täitis ülalpidamiskohustust, kuid elatise maksed on olnud ebaregulaarsed ja elatise saamiseks peab hagejate seaduslik esindaja kogu aeg kostjale sellest meelde tuletama, millega kaasneb negatiivne suhtlemine. Alates aprill 2018 on elatise tasumine katkenud. Hagejad soovivad elatise tasumise kuupäeva kindlaksmääramist hiljemalt 5. kuupäevaks.
3.Kostja 5.11.2018 menetlusdokumendi kohaselt on hagejate vajadused ühes kalendrikuus järgnevad: eluasemekulud ca 150 eurot, kommunikatsioon (tv+telefon) ca 80 eurot, toit 200 eurot, tervishoid 50 eurot, transport (s.h autoliising) 200 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, kulutused hageja 2 lasteaiakohustuse täitmisele 110 eurot, hageja 2 spordiring ja muusikaring 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulud: nt. juuksur, isikut tõendavate dokumentide vahetus sellel aastal jne. Kokku on laste vajadused ühes kalendrikuus 970 eurot. Hagejate seaduslik esindaja peab ka oluliseks teavitada kohut, et kostja ei osale rahaliselt lastega seotud meditsiiniküsimustes (tasulised arstivisiidid ja retseptide väljaost) ega ka üleriiete ja jalanõude soetamisel, kostja on küll väidetavalt ostnud hädavajalikke särke, püksikuid ja muud hädapärast, kuid needki on olematud kulutused võrreldes hagejate seadusliku esindaja poolt tehtud kulutustega ja kostja poolt ostetud asjad asuvad tema juures.
4.Vaidlus puudub asjaolu üle, et laste põhielukoht on hageja seadusliku esindaja K K elukohas. Antud asjaolu kinnitab Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr. 2-1844472 29.05.2018 toimunud kohtuistungi protokoll. Seega puudub vaidlus, et hagejad elavad koos emaga ning kostja, kui lahuselava vanema kohustus on maksta lastele elatist seadusega ettenähtud määras. Lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. 2018. aasta suvel on lapsed kolmel korral tulnud isa juurest nahahaigustega, mille ravimiseks tasutud nahaarsti visiiditasud (a 50 eur/kord) ja retseptide väljaostud teostas laste ema. Hagejate lepinguline esindaja leiab, et kostja poolt 11.10.2018 eelistungil kohtule esitatud laste väidetava kostja juures viibimise arvestus %-des ei tõenda kostja väidet, et hagejad reaalselt viibivad kostja juures kostja poolt väidetud aja. Hagejatele jääb arusaamatuks % arvestatav aeg kuna praktikas viidatakse osapoolte poolt vähemalt kuupäevadele või ajavahemikele. Kostja küll väidab, et lapsed on olnud tema juures, kuid ei ole tõendanud, et hagejad on viibinud kostja juures kostja poolt viidatud aja või kostja on kandnud hagejate sealviibimise ajal mingeid kulutusi ning seega ei ole põhjendatud ja tõendatud kostja väide, et ta on laste ülalpidamisekohustust täitnud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja arvates puudub alus elatise väljamõistmiseks. Kostja on teadlik, et seaduse järgi on tal kohustus mõlemat last ülal pidada, kuid kostja ei ole nõus elatise kohtu kaudu väljamõistmisega. Kostja on alates K K abielu lahutamisest maksnud mõlemale lapsele elatist (sel aastal kummalegi lapsele 250 eurot kuus). Elatise on kostja enamasti tasunud K K pangakontole, üksikutel kordadel ka sularahas. Lisaks maksab kostja iga kuu P ratsatrenni eest 135 eurot,
koolitoidu eest 20 eurot, G D käsitööringi eest 12 eurot, annab lastele jooksvalt taskuraha ja katab muid kulusid (riided jm vajalik).
6.Selle aasta aprillis ja mais ei ole kostja K K raha kandnud, kuna lapsed on pea poole ajast kostja juures ja sel ajal katab kostja jooksvalt kõik nende kulud. Sel aastal on lapsed olnud kostja juures jaanuaris 21 päeva, veebruaris 14 päeva, märtsis 16 päeva, aprillis 12 päeva ning maikuus on P olnud kostja juures 14 päeva ja G D 11 päeva. Kui arvestada, et mõlemad vanemad katavad laste kulusid ja lisaks laekuvad K K veel riigi poolt lapsetoetused, ei tohiks lastel küll millestki puudu olla. Neile on tagatud kõik vajalik ja enamgi veel. Kostja täidab oma ülalpidamiskohustust korrektselt ja katab laste kulusid sel ajal, kui nad on emaga kui ka siis, kui nad on kostjaga ning kõiki kostja teeb seda oluliselt suuremas summas kui seadus nõuab.
7.5.11.2018 esitatud menetlusdokumendis on kostja välja toonud kulud laste igakuiste vajaduste rahuldamiseks. Kostja igakuised kulutused lastele on järgmised. P R kulud 2018 aasta lõikes ühe kuu kohta on kokku 767 eurot mis koosnevad järgmistest kuludest. Eluasemekulud: eluasemelaen 560,00 / 4 liikmega 140 eurot; elekter 20 eurot; vesi ja kanalisatsioon 3,00 eurot; küte 82 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 45 eurot; kulutused hügieenitarvetele: hambapasta ja hambahari 3 eurot; šampoon ja dušigeel 12 eurot; pesupulber GNLD 6 eurot; naiste tarbed 14 eurot; kulutused toidule kodune toidulaud 125 eurot; koolis toiduraha 20 eurot; kulutused transpordile: kooli ja ratsatrenni 55 eurot; lapse koolikohustuste täitmiseks (vihikud, pliiatsid, liimid jne) 13 eurot ja kulutused tervishoiule ravimid, vitamiinid 4 eurot; taskuraha 40 eurot ja ratsatrenn 180 eurot. G D R kulud 2018 aasta lõikes ühe kuu kohta on kokku 428 eurot mis koosnevad järgmistest kuludest. Eluasemekulud: eluasemelaen 560,00/4 liikmega 140 eurot; elekter 20 eurot; vesi ja kanalisatsioon 3,00 eurot; küte 82 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 20 eurot; kulutused hügieenitarvetele: hambapasta ja hambahari 2 eurot; šampoon ja dušigeel 5 eurot; pesupulber GNLD 6 eurot; kulutused toidule kodune toidulaud 100 eurot; kulutused transpordile: kooli ja lasteaeda 35 eurot; kulutused tervishoiule (ravimid, vitamiinid) 3 eurot ja taskuraha 10 eurot.
8.4.12.2018 esitatud lõplikus seisukohas märgib kostja, et P R ei ela alates juunist 2018 ema juures, vaid elab alaliselt isa juures. 2018 novembri algul teavitas P oma ema K K, et kuna ema on kolinud uude elukohta, oma esindaja majja, siis ei soovi tema koos emaga kolida vaid jääb elama isaga XXX. Hoolimata sellest, et ema on teadlik tütre soovist, esitab siiski hagejate esindaja kohtule väite, et hagejad elavad endiselt alaliselt ema juures.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
10.Kohus lahendab esmalt hagejate esindaja poolt 4.12.2018 esitatud ja kohtu poolt lahendamata taotluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
11.Hagejad esitasid 4.12.2018 kohtule taotluse jätta kostja 4.12.2018 esitatud seisukohad tähelepanuta, kuna need on esitatud peale kohtu poolt määratud eelmenetluse lõpetamise tähtaega. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus määras 11.10.2018 toimunud eelistungil pooltele tähtajad tõendite esitamiseks hiljemalt 5.11.2018, vastaspoole poolt esitatu osas andis kohus tähtaja esitada seisukoht hiljemalt 19.11.2018. Kohus lõpetab eelmenetluse 19.11.2018 seisuga. Kohus annab pooltele tähtaja esitada lõplikud seisukohad hiljemalt 4.12.2018. Kohus käsitleb kostja poolt 4.12.2018 kohtule esitatud seisukohta lõplike seisukohtadena.
12.Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. PKS § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lg 1), mis on 2018. aastal 250 eurot kuus. Elatise ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja tavapärast elulaadi (PKS § 99) ning vanemate varalist seisundit (PKS § 102 ja § 105 lg 3). PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
13.Kohtule esitatud sünnitunnistustega on tõendamist leidnud, et K K ja A R on ühised alaealised lapsed P R (hageja 1), sündinud XXX ja G D R (hageja 2) sündinud XXX (tl 1213). Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et vaidlus puudub asjaolu üle, et laste põhielukoht on hagejate seadusliku esindaja K K elukohas. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on vaidlus selles, kelle juures ja kui palju ühes kuus lapsed elavad. Kohus on pooltele 6.06.2018 määrusega selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust (tl 25-26). Samuti selgitas kohus pooltele 11.10.2018 toimunud eelistungil tõendmiskoormist.
14.Esmalt käsitleb kohus hageja 1 nõuet. Hageja 1 nõuab kostjalt miinimumelatise tasumist alates hagi esitamisest, so on alates 3.05.2018. Kostja on menetluses 22.05.2018 esitanud vastuväite, et hageja 1 viibib osa ajast isa juures ning sel ajal kannab laste isa hageja 1 vajaduste rahuldamiseks kulusid. 11.10.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil selgitas kostja, et suvel oli tütar 77% kostja juures. Tütar on viibinud alates septembrist kostjaga 100% ajast (tl 37). 4.12.2018 seisukohas märgib kostja, et P R elab alates juunist 2018 alaliselt isa juures ja novembri alguses 2018 kolis laste ema oma esindaja elukohta ning tütar jääb elama isa juurde.
15.Riigikohus on märkinud, et asjaolu, et lahusolev vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures ( vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-165-13, p 12 ning määrus nr 3-2-1-177-16, p 11). Samuti on Riigikohus märkinud, et kui elatise nõue esitatakse küll miinimumsuuruses, kuid eeldusel, et laps elab osa aega kohustatud vanema juures, ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega ning sellise nõude puhul tuleb kohtul juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada lapse ülalpidamiskulude suurus (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-56-15, p 12). Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud oma väidet, et hagejate elukoht on ema juures ja ta kannab sel ajal kõik laste ülalpidamiskulud. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-447 toimunud 29.05.2018 toimunud kohtuistungil antud kostja kinnitus, et “Selle üle vaidlust ei ole, et laste igakordne viibimiskoht on ema elukoht“, ei tõenda seda, et hagi esitamisel 3.05.2018 ja käesoleval ajal oleks laste põhielukoht ema juures. Kohtule tsiviilasja nr 2-18-4447 30.05.2018 kompromissi kinnitavast kohtumäärusest nähtub, et vanemad on kokku leppinud jätkata ühist hooldusõigust ühiste alaealiste laste P R ja G D R osas ja kasvatada lapsi koos. Vanematel säilib ühine hooldusõigus (tl 40-41). Samuti väitis hagejate esindaja 11.10.2018 toimunud istungil, et laste lepinguline esindaja möönab, et 1-toalises on kolmekesi kitsas. XX-aastane on peaaegu täiskasvanu, ta vajabki privaatsust, kostja juures on tal oma tuba. Muidugi ta tahab seal olla aga see pilt võib muutuda (tl 32 pöördel). Seega hagejate esindaja ei vaidlusta, et tütar viibis suurema osa ajast alates hagi esitamisest kostja juures. Samuti ei lükanud hagejate esindaja kohtuistungil ümber kostja väidet, et laste ema on oma esindajaga intiimsuhetes ning ka hagejate ema elukorraldus võib sellest tulenevalt muutuda. Samuti ei ole hagejad vaidlustanud kostja väidet, et hagejate esindaja kolis elama oma lepingulise esindaja juurde ja tütar ei soovinud koos emaga kolida. Seega asub kohus seisukohal, et tütar elas alates hagi esitamisest osaliselt ja elab alates suvest täielikult isa juures.
16.Kohus selgitas 6.06.2018 määrusega, et tulenevalt Riigikohtu selgitustest, tuleb eeldada, et kostja täidab ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil hagejad viibivad kostja juures. Kostja väidete järgi veedavad hagejad kostja juures ligi pool igast kuust. Seega eeldab kohus, et
kostja täidab sellel ajal vahetult hagejate ülalpidamiskohustust. Hagejate seaduslikul esindaja on võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, peab ka tema laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (tl 25 pöördel). Samuti selgitas kohus kohtuistungil, et kummalgi vanemal tuleb välja tuua kulud laste vajaduste rahuldamise kohta ja esitada tõendid (tl 32 pöördel). Kohus leiab, et kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on hageja 1 osas vahetult ülalpidamiskulusid kandud. (ostnud hagejale 1 riideid, toitu) (tl 59-74). Hagejate seaduslik esindaja aga seevastu ei ole tõendanud, et ajal, mil hageja 1 viibib kostja juures, peab ka tema kostja 1 igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Ka kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttetest ei nähtu, et hageja on alates hagi esitamisest teinud kostja 1 suhtes kulutusi hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (tl 50-51). Seega asub kohus seisukohale, et kostja täitis alates 03.05.2018 hageja 1 ülalpidamiskohustust vahetult kui hageja oli osa ajast isa juures ning kuna käesoleval ajal (alates juunist 2018) elab hageja 1 alaliselt isa juures, siis elatis kostjalt välja mõistmisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja 1 nõue kostja suhtes jätta täielikult rahuldamata.
17.Järgnevalt analüüsib kohus hageja 2 nõuet. Hageja 2 nõuab kostjalt samuti miinimumelatise tasumist alates hagi esitamisest, so on alates 3.05.2018. Kostja on menetluses 22.05.2018 esitanud vastuväite, et hageja 2 viibib osa ajast isa juures ning sel ajal kannab laste isa hageja 2 vajaduste rahuldamiseks kulusid. 11.10.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil selgitas kostja, et suvel oli poeg 64% kostja juures. Septembris seis natuke muutus. Poeg oli septembris isa juures 30% ajast ja ema juures 70% asjast. Oktoobris oli poeg kostjaga 36% ajast, ema juures oli poeg 64% ajast. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja 2 põhielukoht on ema juures. Kohtule tsiviilasja nr 2-18-4447 30.05.2018 kompromissi kinnitavast kohtumäärusest nähtub, et vanemad on kokku leppinud jätkata ühist hooldusõigust ühiste alaealiste laste P R ja G D R osas ja kasvatada lapsi koos. Vanematel säilib ühine hooldusõigus (tl 40-41). Kohus leiab, et hagejate seaduslik esindaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja 2 viibib olulist osa ajast isa juures. Kohus asub seisukohale, et hageja 2 on aasta lõikes umbes igakuiselt 30% ajast isa juures.
18.Riigikohus on märkinud, et asjaolu, et lahusolev vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-165-13, p 12 ning määrus nr 3-2-1-177-16, p 11). Samuti on Riigikohus märkinud, et kui elatise nõue esitatakse küll miinimumsuuruses, kuid eeldusel, et laps elab osa aega kohustatud vanema juures, ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega ning sellise nõude puhul tuleb kohtul juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada lapse ülalpidamiskulude suurus (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-56-15, p 12). Kohus leiab, et hageja 2 ei ole tõendanud, et hagejate ema kannab hoolimata sellest, et hageja 2 viibib osa ajast isa juures, sel ajal kõik hageja 2 ülalpidamiskulud. Kohus selgitas, et seega eeldab kohus, et kostja täidab sellel ajal, kui lapsed on tema juures, vahetult hagejate ülalpidamiskohustust. Hagejate seaduslikul esindaja on võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, peab ka tema laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (tl 25 pöördel). Samuti selgitas kohus kohtuistungil, et kummalgi vanemal tuleb välja tuua kulud laste vajaduste rahuldamise kohta ja esitada tõendid (tl 32 pöördel). Kohus leiab, et kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on hageja 2 osas vahetult ülalpidamiskulusid kandud (ostnud hagejale 2 riideid, toitu) (59-76). Hagejate seaduslik esindaja aga seevastu ei ole tõendanud, et ajal, mil hageja 2 viibib kostja juures, peab ka tema kostja 2 igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Ka kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttetest ei nähtu, et hageja on alates hagi esitamisest teinud kostja 2 suhtes kulutusi hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks hagejate ema poolt märgitud summas (tl 50-51). Seega asub kohus seisukohale, et kostja täitis alates 03.05.2018 hageja 2 ülalpidamiskohustust vahetult kui hageja oli osa ajast (u 30%) isa juures.
19.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kumbki pool tõendanud hageja 2 vajaduste suurust märgitud ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada hageja 2 igakuiste vajaduste suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so käesoleval ajal 500 eurot.
20.Järgnevalt teeb kohus selgeks hagejate vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt.
21.Hagejate seaduslikule esindajale kuulub kinnistu XXX (tl 52). Nimetatud kinnistule on seatud keelumärge. Hagejate seaduslik esindaja töötas lasteaias ning sai töötasu 755,78 eurot kuus (tl 44). Hagejate seaduslikule esindajale makstakse iga kuu peretoetust 110 eurot kuus. 29.10.2018 esitas hagejate seaduslik esindaja avalduse Töötukassasse töötuna arvele võtmiseks (tl 46). EMTA teatise kohaselt on hagejate seaduslikule esindajale tehtud perioodil 1.05.2018 kuni 31.10.2018 väljamakseid summas 4 661,40 eurot (tl 88-89). Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga XXX. Samuti kuuluvad kostjale järgmised äriühingud: OÜ A K K , OÜ T , OÜ K ja OÜ D . Kostja arveldusarved S AS-is ja AS-is S P on arestitud (tl 91,92 ja 9698). EMTA teatise kohaselt on kostjale tehtud perioodil 1.05.2018 kuni 31.10.2018 väljamakseid summas 1 960 eurot (tl 86-87). Kohtu hinnangul ei ole ühe vanema varaline seisund teise omast sedavõrd parem ning tuleb eeldada, et mõlemad vanemad saavad panusta hageja 2 ülalpidamisse.
22.Kostja tugines 11.10.2018 toimunud istungil asjaolule, et hagejate igakuised vajadused tuleks katta 55 euro ulatuses riikliku lastetoetuse arvel. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 märkinud, et PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja 2 elatise vähendamiseks alla miinimumi peretoetuse arvelt ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Kostjal on võimalik anda kostjale 2 ülalpidamist. Kostja ei ole esitanud menetluses vastuväidet, et tal ei ole piisavalt vara elatise tasumiseks. Kostja ainus vastuväide on, et hageja 2 on osalise aja igakuiselt kostja juures. Seega asub kohus seisukohale, et kostjal on võimalik täita hageja 2 igakuist ülalpidamiskohustust 70% ulatuses igakuiselt muutuva suurusena poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 175 eurot) alates 3.05.2018 kuni G D R täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.
23.Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. G D välja mõistetud igakuine elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks P R arveldusarvele nr XXX, selgitusega „G D elatis“. Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.5).
MENETLUSKULUD
24.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
25.Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on igati põhjendatud ja mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud osaliselt poolte endi kanda ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
26.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.