Võlaõigus › Võõrandamislepingud

päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik 26.08.2022 sõlmisid kostja ja hageja notar L. M. juures korteriomandite Xxxx ja Xxxx võlaõigusliku müügilepingu ning sellega seotud lepingu ehituskohustuste teostamiseks ja finantseerimiseks. 26.08.2022 müügilepingu punkti 2.1 kohaselt müüs kostja hagejale lepingu esemed kokku hinnaga 280 000 eurot. Müügilepingu punkti 2.2 kohaselt leppisid kostja ja hageja kokku, et ostuhind tasaarvestatakse hageja poolt Tina tn 3/2 hoones ja kinnistul korrashoiuks ja parendamiseks tehtavate ehitustöödega. Müügilepingu punkti 3.1 kohaselt on hageja poolt teostatavad ehitustööd loetletud 26.08.2022 müügilepingu lisas nr 1. 26.08.2022 müügilepingu punkti 4.1 kohaselt leppisid kostja ja hageja kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu Xxxx korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks kostjalt hagejale pärast ehitustööde teostust, mis on loetletud lepingu lisas nr 2. Müügilepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus hageja reserveerima aja asjaõigusliku lepingu vormistamiseks ning teavitama kostjat ajast ja kohast vähemalt 7 päeva ette. Samuti leppisid kostja ja hageja müügilepingu punktis 4.1 kokku, et kui kostja ei sõlmi reserveeritud ajal asjaõiguslepingut, kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 0,1% päevas summalt, mis on võrdväärne hageja poolt asjaõiguslepingu sõlmimiseks reserveeritud aja seisuga teostatud ehitustööde maksumusega. 23.12.2022 edastas hageja kostjale notariaja teavituse vastavalt 26.08.2022 müügilepingu punkti 4.1 kohaselt asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks ning loetelu hageja poolt teostatud ehitustöödest. Notariajaks oli broneeritud 03.01.2023 kell 15:00 notar L. M. juures. 29.12.2022 teostasid kostja ja hageja Tina 3/2 objektil ülevaatuse ning fikseerisid hageja poolt Tina 3/2 objektil teostatud ehitustööd. Vastavalt 29.12.2022 ülevaatuse protokollile on hageja poolt teostatud ehitustööde maksumus kokku 164 900 eurot. Broneeritud ajal 03.01.2023 kell 15:00 notaris asjaõiguslikku lepingut ei sõlmitud kostjast tulenevatel põhjustel. Kostja on selgitanud, et kostja ei olnud valmis 03.01.2023 asjaõiguslikku lepingut sõlmima ning ei ole valmis seda tegema enne kui on lahenenud kostja ning kahe Tina tn 3 korteriühistu liikmega (Prügiabi OÜ ja Baumaster OÜ) seonduvad kohtumenetlused. Kostjal on hagejale teadaolevalt käimas 3 kohtumenetlust: 1) tsiviilasi 2-22-13677, kus kaks Tina tn 3 korteriühistu liiget (Prügiabi OÜ ja Baumaster OÜ) on esitanud avalduse kostja poolt kohustuste täitmiseks või kahju hüvitamise nõudmiseks. Antud asjas on Harju Maakohus 26.10.2022 tehtud määrusega rakendanud esialgset õiguskaitset peatades kostja 22.08.2022 üldkoosoleku otsuse kehtivuse kohtumenetluse ajaks osas, “millega otsustati volitada juhatust võõrandama korteriomandid nr xxxx ja xxxx ilma enampakkumise korraldamiseta NORAL Arendus OÜ-le ning volitada juhatust sõlmima korterite xxxx ja xxxx võõrandamise lepinguid NORAL Arendus OÜ-ga ning nõusoleku andmine korterite xxxx ja xxxxx võõrandamisest ja Tina 3/2 planeeritavatest ehitustöödest tulenevate nõuete tasaarveldamiseks”. Kohus on 05.04.2023 tsiviilasja 2-22-13677 kohtumääruses nimetanud, et “korteriühistu organi otsused ei mõjuta korteriühistu ja kolmanda isiku vahel kehtivalt sõlmitud lepingust tulenevat õigussuhet, seetõttu ei saa ka abinõu otsuse täitmise peatamiseks määruskaebuses märgitud asjaoludel olla puudutatud isiku suhtes ebaproportsionaalselt koormav”.

2) tsiviilasi 2-22-16113, kus kaks Tina tn 3 korteriühistu liiget (Prügiabi OÜ ja Baumaster OÜ) on esitanud avalduse kostja poolt kohustuste täitmiseks või alternatiivselt kahju hüvitamise nõudmiseks. Antud asjas on Harju Maakohus 07.12.2022 tehtud määrusega jätnud rahuldamata avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse tuues välja, et “kohustustehing korteriomandite müümiseks on juba tehtud – so 26.08.2022 leping. Avaldajate taotletud abinõud ei mõjutaks selle lepingu alusel juba tekkinud õiguseid ja kohustusi, mh osas, mis puudutab tasaarvestuse kokkulepet. 26.08.2022 lepingu alusel on mh seatud kinnistusraamatusse eelmärked asjassepuutuvatele korteriomanditele tagamaks kolmanda isiku nõudeid temale nende omandi üleandmiseks. Tulenevalt AÕS (asjaõigusseadus) § 63 lg 3 on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab”. 3) tsiviilasi 2-23-1640, kus kaks korteriühistu liiget on esitanud hagi kostja ja NORAL Arendus OÜ vastu 26.08.2022 müügilepingu tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete kustutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on 23.11.2023 esialgse õiguskaitse läbivaatamise kohtumääruse punktis 15 selgitanud, et korteriühistu liikmetel eraldiseisvalt ei ole õigust nõuda 26.08.2022 müügilepingus sisalduvate tehingute tühisuse tuvastamist ega neid tehinguid tühistada. 11.12.2023 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas 2-23-1640 kohtumääruse, millega jättis hagi läbi vaatamata. Korteriomandite Xxxx ja Xxxx osas on kinnistusraamatusse kantud eelmärked: “Eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks NORAL Arendus OÜ (registrikood 14926865) kasuks. Kanne asub esimesel järjekohal, samal järjekohal IV jao kandega nr 1. 26.08.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 9.11.2022. Kohtunikuabi Marika Sander.” Vastavalt AÕS § 63 lõikele 3 on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Eeltoodut arvesse võttes on kostjal õiguslik alus ja kohustus 26.08.2022 müügilepingust tulenevalt asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks ja seeläbi Xxxx korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks hagejale. Kostja on keeldunud asjaõigusliku lepingu sõlmimisest. Tuginedes 26.08.2022 müügilepingu punktile 4.1, mille kohaselt olukorras, kus kostja ei sõlmi reserveeritud ajal asjaõiguslepingut, kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 0,1% päevas summalt, mis on võrdväärne hageja poolt asjaõiguslepingu sõlmimiseks reserveeritud aja seisuga teostatud ehitustööde maksumusega ning 29.12.2022 ülevaatuse protokollile, mille kohaselt on hageja poolt teostatud ehitustööde maksumus asjaõiguslepingu sõlmimise aja seisuga kokku 164900 eurot, esitas hageja kostjale järgnevalt loetletud leppetrahvi nõuded: 21.01.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 1 perioodi eest 03.01.2023 - 21.01.2023 summas 2968,20 eurot maksetähtajaga 04.02.2023. Leppetrahvi summa kalkulatsioon on järgmine: 18 päeva * 0,001 * 164900 eurot = 2968,20 eurot. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 322.47 eurot. 04.02.2023 kinnitas kostja leppetrahvi nõude kättesaamist. Kostja kinnitas, et mõistab hageja keerulist olukorda ja õigust leppetrahvi nõuda. Seejuures loodab kostja mõistmist ja nõude maksmise tähtaja pikendamist kuni 28.02.2023 või kuni kohtuotsuse saabumiseni. 13.02.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 2 perioodi eest 22.01.2023 - 13.02.2023 summas 3792,70 eurot maksetähtajaga 28.02.2023. Leppetrahvi summa kalkulatsioon on järgmine: 23 päeva * 0,001 * 164900 eurot = 3792,70 eurot. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 385.86 eurot. 14.02.2023 kinnitas kostja leppetrahvi nõude kättesaamist. 31.03.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 3 perioodi eest 14.02.2023 - 31.03.2023 summas 7585,40 eurot maksetähtajaga 07.04.2023. Leppetrahvi summa kalkulatsioon on järgmine: 46 päeva * 0,001 * 164900 eurot = 7585,40 eurot. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 on 688,79 eurot. 12.04.2023 kinnitas kostja leppetrahvi nõude kättesaamist. 08.06.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 4 perioodi eest 01.04.2023 - 08.06.2023 summas 11378,10 eurot maksetähtajaga 22.06.2023. Leppetrahvi summa kalkulatsioon on järgmine: 69 päeva * 0,001 * 164900 eurot = 11378,10 eurot. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 on 784,43 eurot. 13.06.2023 kinnitas kostja leppetrahvi nõude kättesaamist. 18.08.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 5 perioodi eest 09.06.2023 - 18.08.2023 summas

11872,80 eurot maksetähtajaga 01.09.2023. Leppetrahvi summa kalkulatsioon on järgmine: 72 päeva * 0,001 * 164900 eurot = 11872,80 eurot. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 on 545,30 eurot. 24.08.2023 kinnitas kostja leppetrahvi nõude kättesaamist. 30.11.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 6 perioodi eest 19.08.2023 - 30.11.2023 summas 17149,60 eurot maksetähtajaga 14.12.2023. Leppetrahvi summa kalkulatsioon on järgmine: 104 päeva * 0,001 * 164900 eurot = 17149,60 eurot. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 on 201,28 eurot. 01.12.2023 kinnitas kostja leppetrahvi nõude kättesaamist. Hageja on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud asjaolusid ja kohtupraktikat arvesse võttes ja lähtudes AÕS § 63 lõikest 3 ei ole käesoleva tehingu alusel kostja õigus sõlmida hagejaga Xxxx korteriomandi suhtes asjaõiguslepingut mingil moel piiratud. Käesoleva tehinguga seonduvalt on kohus tsiviilasjas 2-22-13677 ajutiselt peatanud kostja üldkoosoleku otsuse kehtivuse, kuid see ei mõjuta kostja ja hageja vahelisi 26.08.2022 sõlmitud notariaalsest lepingust tulenevaid õigussuhteid ega piira kostja õigust sõlmida asjaõiguslepingut vastavalt 26.08.2022 lepingus toodud tingimustele. Sõltumata asjaolust, et kõik eeltingimused olid vastavalt 26.08.2022 sõlmitud lepingule saabunud (pooltel nende asjaolude osas vaidlust ei ole), ei ole kostja tänaseni sõlminud hagejaga Xxxx korteriomandi osas asjaõiguslikku lepingut, mistõttu on hageja seisukohal, et kostja on rikkunud 26.08.2022 sõlmitud notariaalset lepingut ja vastutab hageja ees lepingus kokkulepitud korras (so leppetrahvi tasumine). Hageja palub kostjalt mõista hageja kasuks perioodi 03.01.2023-30.11.2023 eest välja leppetrahv summas 54 746,80 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kokku summas 2928,13 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 19.01.2024 kuni leppetrahvi põhinõude kohase täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja esitas kohtule seisukoha 25.02.2024. Seisukoha kohaselt sõlmis Tina 3 korteriühistu juhatus NORAL Arendus OÜga lepingu teades, et on käitunud korrektselt ja omab volitusi sõlmida ka asjaõiguslepingud. Õigus-tehniliselt on praegu olukord, kus hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr. 2-22-13677 on kohus otsustanud peatada esialgse õiguskaitse korras järgnevate Tallinn, Tina tn 3 korteriomanike 22.08.2022 üldkoosoleku otsuste kehtivus ning keelata samasisuliste otsuste vastuvõtmine kuni kohtumenetluse lõppemiseni tsiviilasjas 2-22-13677. Ehk vastava korteriomanike koosoleku otsuste kehtivus on peatatud ja samasisuliste otsuste vastuvõtmine on keelatud kuni kohtumenetluse lõppemiseni tsiviilasjas 2-22-13677. Tina 3 korteriühistu juhatus ei venita asjaõiguslepingu sõlmimisega meelega, vaid hetkel pole seda lihtsalt võimalik sõlmida. Tsiviilasja 2-22-13677 tänane seis on tekitanud keerulise olukorra kõigile asjaosalistele, aga Tina 3 korteriühistule on see juba tekitanud suure rahalise kahju. Ühistu suudab vaevu oma püsikulusid ning Swedbankist võetud laenu tagasi maksta. Kuluarveid saab maksta vastavalt sellele, kuidas ühistuliikmed kommunaalarveid tasuvad. Kui kohus otsustab rahuldada NORAL Arendus OÜ nõude, siis selle täitmine on Tina 3 korteriühistule võimatu ning on suur tõenäosus, et ühistu muutub maksuvõimetuks ning peab algatama pankroti protsessi.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1). Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvinõuded, mis tulenevad poolte vahel 26.06.2022 Tallinna notar L. M. juures sõlmitud korteriomandite võlaõiguslikust müügilepingust ning sellega seotud lepingust ehituskohustuste teostamiseks ja finantseerimiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis tõendamist, et pooled sõlmisid lepingu notariaalses vormis ning leping on kantud notari ametitegevuse raamatusse registrinumbriga 2986. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled on sõlminud eelpool nimetatud lepingu, seega on kohus tuvastanud, et poolte vahel on kehtiv leping. Kostja ja hageja leppisid müügilepingu punktis 4.1 kokku, et kui kostja ei sõlmi reserveeritud ajal asjaõiguslepingut, kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 0,1% päevas summalt, mis on võrdväärne hageja poolt asjaõiguslepingu sõlmimiseks reserveeritud aja seisuga teostatud ehitustööde maksumusega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal (RKTKo 3-2-1-36-17, p 11). Hagiavaldusega esitatud tõendite kohaselt oli notariajaks broneeritud 03.01.2023 kell 15:00 notar L. M. juures. 29.12.2022 teostasid kostja ja hageja Tina 3/2 objektil ülevaatuse ning fikseerisid hageja poolt Tina 3/2 objektil teostatud ehitustööd. Vastavalt 29.12.2022 ülevaatuse protokollile on hageja poolt teostatud ehitustööde maksumus kokku 164 900 eurot. Kostja ei ole nimetatule vastu vaielnud. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et vaidlusalune leppetrahv võlaõiguslikus müügilepingus oli mõeldud tagama notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimist ning kuna asjaõigusleping jäi sõlmimata, siis leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma leppetrahvi tasumist VÕS § 158 lg 1 alusel.

Hageja esitas kostjale kuus leppetrahvi nõuet:

1) 21.01.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 1 perioodi eest 03.01.2023 21.01.2023 summas 2968,20 eurot maksetähtajaga 04.02.2023. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 on 322,47 eurot. Hagiavaldusega esitatud tõendite kohaselt oli notari ajaks broneeritud 03.01.2023 kell 15:00 notar L. M. juures. Seega saabus tähtaeg asjaõiguslepingu sõlmimiseks 03.01.2023. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõikele 2 lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 137 lõike 1 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega saabus asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaeg 03.01.2023 ning leppetrahvi saab nõuda alates 04.01.2023. Kohus muudab leppetrahvi nõude alguskuupäeva, kuid kuna hageja on leppetrahvi summa õigesti välja arvutanud alates kuupäevast 04.01.2023, siis leppetrahvi summa ise ei muutu. 2) 13.02.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 2 perioodi eest 22.01.2023 13.02.2023 summas 3792,70 eurot maksetähtajaga 28.02.2023. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 on 385.86 eurot. 3) 31.03.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 3 perioodi eest 14.02.2023 31.03.2023 summas 7585,40 eurot maksetähtajaga 07.04.2023. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 on summas 688,79 eurot. 4) 08.06.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 4 perioodi eest 01.04.2023 08.06.2023 summas 11378,10 eurot maksetähtajaga 22.06.2023. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 on 784,43 eurot. 5) 18.08.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 5 perioodi eest 09.06.2023 18.08.2023 summas 11872,80 eurot maksetähtajaga 01.09.2023. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 on summas 545 eurot. Kohus korrigeerib käesoleva leppetrahvinõude summat, kuna leppetrahvi nr 5 ajavahemik on 72 päeva asemel 71 päeva. Seega on leppetrahviga väljanõutava summa suurus 11 707,90 eurot ning viivis 537,72 eurot. 6) 30.11.2023 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 6 perioodi eest 19.08.2023 30.11.2023 summas 17149,60 eurot maksetähtajaga 14.12.2023. Seadusjärgne viivis seisuga 18.01.2024 on 201,28 eurot. Kohtu hinnangul ei saanud kohustuse täitmisega viivitanud kostjal tekkida õigustatud ootust, et ta lepingus selgelt kokku lepitud sanktsioonile alluma ei pea. Kostja ei ole ka leppetrahvile vastu vaielnud. Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus. Käesoleval juhul on hageja leppetrahvi ning viivise summad välja arvutanud ning kohus osaliselt korrigeeris summat. Kohtu hinnangul on kostja vastutus tõendatud ja kostja ei ole toonud esile tema vastutust välistavaid asjaolusid. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist alates leppetrahvi tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest ning kohus rahuldab hageja nimetatud nõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hagejal on eeltoodust tulenevalt tekkinud

leppetrahvi nõudeõigus ning kostjalt tuleb välja mõista leppetrahv summas 54581,90 eurot ning viivis 2920,55 eurot. Hageja põhinõue koosneb leppetrahvist 54 581,90 eurot ning viivisest 2920,55 eurot, aastane viivis on hageja nõudelt 6822,74 eurot. TsMS § 124 lg 1 ja 133 lg 1 ja 2 järgi on hagi hind 64325,19 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi on kohtul diskretsioon määrata hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad kohtukulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.