lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-14117/11

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-14117/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-18-14117

Määruse tegemise aeg ja koht

16.11.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal

Tsiviilasi

XX hagi Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) vastu korteriomandi lahusvaraks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.10.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 03.10.2018 määruslõppjärelduses muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud XX kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.XX (hageja) esitas 20.09.2018 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu; kostja) vastu korteriomandi lahusvaraks tunnistamiseks. Lisaks palus hageja vabastada teda hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Hagi kohaselt sõlmis hageja 1982 Valgevenes abielu YY-ga. 1991 eraldati hagejale 2-toaline korter Tallinnas XXX, millesse hageja registreeris end üksi. Abikaasade abielulised suhted lõppesid 1993, kuid ametlikult lahutati 1997. Hageja erastas 1995 viidatud korteri kui vallasvara, kasutades oma erastamisväärtpabereid. Abikaasa erastamises ei osalenud. 2003 erastas hageja korterialuse maa ja registrisse kanti kinnisvara ainuomanikuna hageja. Hageja soovis mais 2018 vormistada testamendi korterile, kuid notar keeldus sellest viidates, et korter on abikaasade ühisomand, sest see oli omandatud abielu ajal ja et poolele korterile eksisteerivad 10.09.2008 surnud endise abikaasa pärijate õigused. Notar selgitas, et 15.06.2018 seisuga ei ole

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-6640/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

pärimismenetlust alustatud. Hagejale on teada, et vendi, õdesid ega kaugeid sugulasi endisel abikaasal ei ole. Kuna käesoleva ajani ei ole keegi pärijatest pärandi avanemist taotlenud, on tõendatud, et YY-l ei ole seadusjärgseid pärijaid. Pärimisseaduse (PärS) kohaselt saaks seadusjärgseks pärijaks olla vaid Tallinna linn. Perekonnaseaduse (PKS) 2010 redaktsiooni § 210 lg 3 kohaselt, kui abielusuhted olid lõppenud enne 01.07.2010, siis ühisomand moodustus kuni abielusuhete lõppemiseni. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-31-14 märgitakse, et kui abielusuhted lõppesid enne 01.07.2010, siis abikaasade ühisomandi määramisel tuleb juhinduda kuni 01.07.2010 kehtinud PKS redaktsiooni § 15 lg-st 1 ja § 18 lg-st 2. PKS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa poolt peale abielusuhete lõppemist omandatud vara on abikaasa lahusvara. Seega on korteriomand hageja lahusvara. Hageja palus tunnistada XXX korteriomandi hageja lahusvaraks ja see välja arvata pärandvarast seoses YY pärandi avanemisega.

2.03.10.2018 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja soovis hageda Tallinna linna, kes on eeldatav pärija. Kohus tegi 01.10.2018 päringu väljaandesse Ametlikud Teadaanded ja pärimisregistrisse, mille kohaselt ei ole YY pärimismenetlust alustatud. Sama on hagejale teatanud notar 15.06.2018 seisuga. Seega ei ole YY pärijad selgunud. Kuna Tallinna linn ei ole pärandit vastu võtnud, ei saa ta olla ka menetluses kostjaks. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi esitamisel isiku vastu, kes ei ole YY pärija, ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud üksnes siis, kui see on esitatud YY pärijate vastu. Kui YY pärijad ei ole teada, ei ole võimalik tuvastada ka kostja isikuid TsMS § 371 lg 1 p 11 mõistes. Pärijate väljaselgitamine saab toimuda pärimismenetluses. Hagejal on õigus esitada pärandvara hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise avaldus kohtule puudutatud isikuna, kuna talle kuulub vähemalt pool korteriomandist. Kui pärandvara suhtes on kohaldatud pärandvara hoiumeetmeid ja pärandvarale on määratud hooldaja, saab hooldaja esitada notarile avalduse pärimismenetluse läbiviimiseks. Hagejal endal on samuti võimalik pärimismenetlus algatada. Pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse (PärS § 166 lg 1). Seega on hagejal õigus algatada pärimismenetlus pärandvara suhtes õigusi omava isikuna ja tuvastada selle läbi isik, kellelt nõuda korteriomandi lahusvaraks tunnistamist. Kuna hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, ei vaata kohus läbi menetlusabi taotlust ja ei käsitle avalduse muid puuduseid. Määruskaebus
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja nõude õige kostja vastu, kuna peale 10.09.2018 sai YY pärijaks kohalik omavalitsusüksus. Seadus ei näe kohalikule omavalitsusüksusele ette pärandi vastuvõtmiseks avalduse esitamist notarile ja pärimismenetluse algatamist. Pärast 10.09.2018 ühelgi pärijal peale kostja ei oleks ka õigust notari poole pärimismenetluse alustamiseks pöörduda. Hageja ei pöördunud notari poole avaldusega pärimismenetluse alustamiseks, kuna hageja on YY endine abikaasa. Hagejale ei väljastatud Perekonnaseisuametis tema endise abikaasa surmatõenditki, mistõttu ei saaks hageja notari

poole pöörduda pärimismenetluse algatamiseks. Pealegi ei ole vaidlusalune korter endise abikaasa pärandvara. Edasine menetluse käik

4.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja leiab, et hagejal tuleb pöörduda notari poole pärimismenetluse algatamiseks, et selgitada välja potentsiaalsed YY pärijad.
5.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 03.10.2018 määruse tühistamiseks, kuid muuta tuleb selle põhjendusi.
7.Praegusel juhul esitas hageja 20.09.2018 maakohtule hagiavalduse Tallinna linna vastu Tallinnas XXX asuva korteriomandi lahusvaraks tunnistamiseks. Hageja tõi hagis välja, et 28.05.2003 kanti ta kinnistusraamatusse kui korteri ainuomanik. 28.05.2018 soovis ta vormistada notari juures testamenti korteri pärandamiseks, kuid notar keeldus sellest põhjendusel, et korter on omandatud abielu ajal ja järelikult abikaasade ühisomand, millest poolele eksisteerivad 10.09.2008 surnud endise abikaasa pärijate õigused. Hageja leidis, et vaidlusalune korter on tema lahusvara.
8.Käesolevas hagi asjaolude kohaselt on avaldaja kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse korteri omanikuna. Sisuliselt soovib hageja esitada hagi tema omandiõiguse tunnistamiseks korteriomandi suhtes. Sellise nõudega saaks hageja kohtusse pöörduda aga üksnes juhul, kui Tallinna linn leiaks, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige ja temal on õigus 1⁄2 korteriomandi mõttelisele osale. Sellistele asjaoludele ei ole hageja hagis tuginenud. Seda ei ole väitnud ka Tallinna linn vastuses määruskaebusele.
9.Kui hageja on kantud kinnistusraamatusse korteri omanikuna ja pärandi vastuvõtmise tähtaeg on möödunud ning pärimismenetlust ei ole algatatud, puudub notaril õigus keelduda testamendi tõestamisest põhjusel, et olemas on võimalikud pärijad (korter on soetatud abielu ajal ja võib kuuluda abikaasade ühisomandisse). Kui notar keeldub testamenti tõestamast, on hagejal võimalik notariaadiseaduse (NotS) § 41 lg 5 alusel pöörduda maakohtusse. NotS § 41 lg 5 kohaselt võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Ka TsMS § 475 lg 1 p 152 järgi lahendatakse notari ametitoimingu tegemise taotlus hagita menetluses. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks pöördunud notari poole peale kümne aasta möödumist (10.09.2018) pärandi avanemisest.
10.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine on põhjendatud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.
11.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja