Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-11622
Kohtuasi
XX hagi YY vastu isaduse vaidlustamiseks ja elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks või elatise vähendamiseks XX hagi CC elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 8. märtsi 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2430 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), riigi õigusabi korras lepinguline esindaja advokaat Robert Sprengk Kostjad (vastustajad) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) (elukoht XXX), kostjate seaduslik esindaja QQ
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 8. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-11622 osas, millega maakohus jättis hagi elatise vähendamiseks täielikult rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi elatise vähendamiseks osaliselt.
2.1.Jätta rahuldamata XX hagi YY vastu isaduse vaidlustamiseks ja elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks.
2.2.Rahuldada osaliselt XX hagi YY ja CC vastu elatise vähendamiseks.
2-17-11622
2.3.Vähendada XX-lt Tartu Maakohtu 27. mai 2013. a tagaseljaotsusega YY ja CC kasuks välja mõistetud elatist.
2.4.Mõista XX-lt alates 2. augustist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 YY ülalpidamiseks välja elatis 145 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2018 kuni YY täisealiseks saamiseni (14. august 2029) elatis 160 eurot kuus.
2.5.Mõista XX-lt alates 2. augustist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 CC ülalpidamiseks välja elatis 155 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2018 kuni CC täisealiseks saamiseni (29. juuli 2023) elatis 170 eurot kuus.
2.6.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud poolte enda kanda.
2.7.Mõista XX-lt riigi tuludesse DNA ekspertiisi maksumus 171 eurot.
2.8.Määrata XX-le maakohtus advokaadi Robert Sprengki osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 492 eurot (koos käibemaksuga).
3.Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 2. augustil 2017 Pärnu Maakohtule YY (kostja I) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja I ei põlvne temast ning tal ei ole seetõttu tema ülalpidamise kohustust. Juhul, kui kostja I põlvneb temast, palus hageja vähendada kostja I kasuks väljamõistetud elatist 100 euroni kuus. Samuti esitas hageja hagi CC (kostja II) vastu sama kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks 100 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohtu 27. mai 2013. a tagaseljaotsusega hagejalt kummagi kostja kasuks välja miinimumelatise. Hageja ei suuda oma töötasust maksta mõlemale kostjale miinimumelatist, mis on võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga kasvanud 235 euroni kuus (kahe lapse kohta 470 euroni kuus). Sellise elatise maksmise järel jääb kostjale enda ülalpidamiseks üksnes 108–142 eurot kuus, mis ei ole piisav tema enda
2-17-11622 hädapäraste vajaduste rahuldamiseks. Lisaks tuleb arvestada, et kostjad saavad peretoetusi, mille arvel saab nende vajadusi rahuldada. Kumbki kostja saab lastetoetust ning kostjate ema saab lisaks lasterikka pere toetust, mistõttu on arvestuslikult kummagi kostja vajadused kaetud 166 euro ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostjate seaduslik esindaja vaidles kostjate nimel hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjate seaduslik esindaja kasvatab üksi viit last, kellest kaks on puudega. Kooselust hagejaga on tegelikult sündinud kolm last (lisaks kostjatele ka XX.XX.XXXX sündinud WW), kelle isadust ei ole kindlaks tehtud. Seda arvestades ei ole elatise vähendamine põhjendatud. Kostjate seaduslik esindaja on 80% ulatuses töövõimetu ja ta ei saaks töötada ka kahe haige lapse tõttu. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus jättis 8. märtsi 2018. a otsusega hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja ekspertiisi kulud (171 eurot), kuid jättis hagejale osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kostjatel ei tekkinud kohtumenetluses hüvitatavaid menetluskulusid.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõue kostja I isaduse vaidlustamiseks ja ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks jätta rahuldamata, sest 10. jaanuari 2018. a ekspertiisiaktist nr 17E-GE1316 järgi on hageja 99,99998%-lise tõenäosusega kostja I bioloogiline isa.
3.2.Hageja nõue kostjate vastu elatise vähendamiseks tuleb samuti jätta rahuldamata, sest elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei ole alust. Tartu Maakohtu 27. mai 2013. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-1706 on hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis 162 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtule esitatud hageja töötasu tõendist nähtub, et hageja keskmine töötasu oli 2017. a jaanuarist kuni 2018. a jaanuarini 729 eurot kuus ning elatisena on samal ajavahemikul töötasust kinni peetud keskmiselt 366 eurot kuus. Kuigi perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära, ei esine praegusel juhul seaduses kirjeldatud mõjuvaid põhjuseid. Hageja ei ole töövõimetu ning kõik tema alaealised lapsed elavad koos kostjate emaga. Kui võtta aluseks hageja keskmine palk viimase 13 kuu jooksul, siis jääb tema käsutuses olevate vahendite ühetaolise jaotuse korral hageja ja tema kahe alaealise lapse vahel igaühele 243 eurot. Seega on miinimumelatise tasumise korral lastele jääv osa vaid mõned eurod suurem. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et hagejale esitatava elatise nõude puhul tuleks arvesse võtta tema lastele makstavaid riiklikke toetusi. Vanem on PKS § 97 lg 1 järgi kohustatud oma alaealist last ülalpidaja ning seadus ei sätesta, et vanem vabaneb sellest kohustusest riigi poolt makstavate toetuste ulatuses. Apellatsioonkaebus
2-17-11622
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded elatise vähendamiseks. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega hageja elatise vähendamise nõue kummagi kostja vastu rahuldada. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et elatise vähendamisel alla miinimummäära ei saa arvestada lastele makstavaid toetusi. Hageja väike töötasu koosmõjus lastetoetustega annab alust elatist vähendada. Vastustaja seisukoht
5.Kostjate seaduslik esindaja ei esitanud apellatsioonkaebusele vastust, kuid selgitas ringkonnakohtu järelepärimise peale, et tema peres kasvab kokku viis last. Kostjad saavad lastetoetust 100 eurot. Kostjal II on raske puue ning lisaks on veel ühel lapsel kerge puue. Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus tegi 2. augustil 2018 TsMS § 230 lg-test 3–5 juhindudes Sotsiaalkindlustusametile päringu, et selgitada, kui palju makstakse kostjatele riiklikke toetusi. 17. augustil 2018 edastas ringkonnakohus saadud vastuse pooltele seisukoha avaldamiseks ja tegi ettepaneku lahendada kohtuvaidlus kompromissiga.
7.Pooled ei saavutanud kompromissi ega avaldanud seisukohti kogutud tõendi kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis täielikult rahuldamata hageja elatise vähendamise nõuded. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja nõuded osaliselt. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
9.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hagejalt kummagi kostja kasuks kohtuotsusega väljamõistetud elatist tuleks vähendada, kuna elatise miinimummäär on suurenenud ning kostja sissetulekust ei piisa enam miinimumelatise maksmiseks, samas kui laste vajadused on olulises osas kaetud ka riiklike toetustega.
10.Kolleegium märgib esmalt, et TsMS § 459 lg 1 järgi võib kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust muuta, kui elatise suurust mõjutavad asjaolud on vahepeal muutunud. Seda arvestades on ka Riigikohus selgitanud, et elatise suuruse muutmist saab nõuda üksnes TsMS §‐s 459 sätestatud eeldustel, st kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib aga elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et muutunud on ka
2-17-11622 lapse vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p‐d 11–13). Seega saab hageja nõuda elatise vähendamist üksnes juhul, kui eelmise otsuse tegemise ajaga võrreldes on hageja kasuks oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Eeltoodust ei saa siiski järeldada, et ainuüksi miinimumelatise suurenemine võiks anda alust elatise vähendamiseks, nagu leiab ekslikult hageja. Elatise miinimummäära suurenemine tähendab seda, et eelduslikult on lapse vajadused suurenenud ja laps vajab suuremat elatist. Seega saab see asjaolu olla küll elatise suurendamise aluseks, elatise vähendamiseks aga ei saa lapse vajaduste eelduslik suurenemine alust anda.
11.Praegusel juhul soovib hageja vähendada kummalegi kostjale makstavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kolleegium selgitab, et PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Seejuures ei või üldjuhul igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus siiski mõista alaealise lapse ülalpidamiseks välja ka miinimumist väiksema elatise. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning olles sellises olukorras, peab vanem PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellisel juhul võib kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Elatise vähendamise aluseks võib olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2; 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Eelnevat arvestades tuleb kohtul igal üksikul juhul kaaluda, kas arvestades kõiki vaidluse asjaolusid esineb kaalukas põhjus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks.
2-17-11622
12.Praegusel juhul on hageja toonud esile ja tõendanud esmalt seda, et tema töötasu ei võimalda tal tasuda kahele alaealisele lapsele aastatega suurenenud miinimelatist. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et hageja ei ole töövõimetu. Hageja töötab ja ta esitas oma sissetuleku tõendamiseks kohtule M OÜ tõendi selle kohta, kui palju on 2017. aasta jaanuarist kuni 2018. aasta jaanuarini hagejale töötasu arvestatud ning elatist täitemenetluse raames kinni peetud. Maakohus tuvastas selle alusel, et hageja keskmine töötasu oli sel ajavahemikul 729 eurot kuus ning elatisena on samal ajavahemikul töötasust kinni peetud keskmiselt 366 eurot kuus. Seega on hagejal küll sissetulek, kuid sellest hoolimata ei ole ta suutnud tasuda 2017. aastal mõlemale kostjale miinimumelatist (2×235 eurot) ega suuda seda oma sissetuleku juures ka 2018. aastal, mil miinimumelatis on suurenenud (2×250 eurot). Seetõttu on ka mõistetav, miks hageja esitas hagi elatise vähendamiseks. Kostjad ei ole toonud menetluses esile, et hagejal oleks tema haridustaset ja kvalifikatsiooni arvestades suuremat sissetulekut võimalik teenida. Samuti ei ole kostjad väitnud, et hagejal oleks muud vara, mille arvel saaks hageja kostjaid ülal pidada.
13.Lisaks hageja suutlikkusele maksta elatist tuleb arvestada sedagi, et hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last ning lastele makstakse riiklikke toetusi. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 järgi on peretoetuste (sh lapsetoetuse (PHS § 16 lg 1 p 1), üksikvanema lapse toetuse (PHS § 16 lg 1 p 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 16 lg 1 p 5)) eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine. Seega võivad laste vajadused olla osaliselt kaetud ka nende riiklike toetustega. Kuigi ainuüksi seetõttu, et lapsed saavad riiklikke toetusi, ei oleks põhjust mõista kostjalt välja miinimumist väiksemat elatist, tuleb seda asjaolu siiski hinnata koosmõjus kostja varalise seisundiga ja suutlikkusega maksta kahele lapsele miinimumelatist. Toetuste arvel saab rahuldada osa laste vajadustest ning seetõttu ei saaks miinimumist väiksema elatise maksmise korral elatise maksmise eesmärk ebaproportsionaalselt kahjustada (laste igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja nende arenguks oleksid piisavad vahendid tagatud). Seda arvestades leidis maakohus ekslikult, et riiklikel toetustel ei ole asjas tähtsust. Laste ema kinnitusel kasvatab ta viit alaealist last, kellest kaks on puudega (sh kostja II) ning kummalegi kostjale makstakse lapsetoetust 100 eurot. Laste puude kohta ei ole ema tõendeid esitanud. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt maksti emale 2017. a augustis perehüvitisi kõigi laste peale kokku 795 eurot 90 senti, 2017. a septembrist kuni 2017. a detsembrini 776 eurot 72 senti ning alates 2018. a jaanuarist 786 eurot 72 senti, sh 300 eurot lasterikka pere toetust, 119 eurot 18 senti kostjale I ja 100 eurot kostjale II. Kuigi Sotsiaalkindlustusameti kirjast ei selgu lastele makstud toetuse liik, saab koosmõjus perehüvitiste seaduses sätestatu ja laste ema selgitusega järeldada, et kostjatele makstakse 100 eurot lapsetoetust. Lisaks makstakse kostjale II 19 eurot 18 senti, mis võib olla üksikvanema lapse toetus (PHS § 19 lg 3). Puudega lapse sotsiaaltoetusi kirjast ei nähtu. Seega saab kummagi kostja põhivajadusi rahuldada lisaks elatisele ka vastavalt 100 euro ja 119 eurot 18 sendi suuruse toetuse arvel. Lisaks makstakse laste emale viie lapse eest paljulapselise pere toetust 300 eurot kuus. Seega saab iga lapse kulusid katta ka selle arvel 60 euro ulatuses.
14.Siiski ei ole õige hageja arusaam, et riiklike toetuste summa võrra saab vähendada temalt välja mõistetud elatist.
2-17-11622 Kuna praegu on hagejalt kummagi lapse kasuks välja mõistetud miinimumelatis, tähendab see seda, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis, sest lapsi peab ülal ka nende teine vanem. Ka Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise puhul tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Seega olid kummagi kostja vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulutused 2017. aastal eelduslikult 470 eurot ja 2018. aastal 500 eurot ning riiklike toetuste võrra saab vähendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tervikuna, mitte üksnes ühe vanema osa. Eeldusel, et vanemad peavad lapsi ülal pidama võrdsetes osades, tähendab see seda, et hagejalt välja mõistetud elatist saaks vähendada kummagi lapse kohta makstavate riiklike toetuste summast poole võrra. Kostja I puhul tähendaks see riiklike toetuste arvestamist maksimaalselt 89 euro 59 sendi ulatuses (119 eurot 18 senti + 60 eurot / 2) ning kostja II puhul 80 euro ulatuses (100 eurot + 60 eurot / 2), mis teeks 2017. aastal kostjale I makstavaks elatiseks ligikaudu 145 eurot ja kostjale II 155 eurot ning 2018. aastal vastavalt 160 eurot ja 170 eurot. Sellises suuruses elatise maksmise korral oleksid iseenesest laste põhivajadused rahuldatud ja nende arenguks vajalikud vahendid nii vanemate kui ka riigipoolse panusega tagatud. Samuti vastab sellise suurusega elatis hageja suutlikkusele maksta elatist. Seni on kohtutäitur pidanud hageja palgast elatise ja elatise võlana kinni keskmiselt 366 eurot kuus. Arvestades hageja keskmist töötasu (729 eurot kuus (bruto)), saab hageja iga kuu keskmiselt kätte ligikaudu 580 eurot nii enda kui ka laste vajaduste rahuldamiseks. Kui hageja tasub sellest kostjate ülalpidamiseks 2018. aastal kokku 330 eurot kuus, jääb hagejal enda vajaduste rahuldamiseks keskmiselt 250 eurot kuus. Sellises ulatuses ei saaks ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 ja 11 järgi hageja sissetulekule igakuise elatisenõude rahuldamiseks sissenõuet pöörata. Suurema elatise hagejalt väljamõistmine seaks aga ohtu hageja enda toimetuleku ning olukorras, kus hageja ei suuda väljamõistetud elatist laste ülalpidamiseks maksta, koguneks hagejale aastatega üle jõu käiv elatise võlg. Sellisena ei oleks aga ikkagi täidetud elatise maksmise eesmärk.
15.Arvestades ülal märgitud põhjendusi tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab hagejalt Tartu Maakohtu 27. mai 2013. a tagaseljaotsusega kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatist. Kolleegium mõistab hagejalt alates hagi esitamisest (2. augustist 2017) kuni 31. detsembrini 2017 kostja I kasuks välja elatise 145 eurot ja kostja II kasuks 155 eurot kuus ning alates 1. jaanuarist 2018 kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni vastavalt 160 eurot ja 170 eurot kuus.
16.Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
2-17-11622
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.