Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 26. veebruar 2025.a algusega kell 16.15 Tartu kohtumajas Liivi tn 4, Tartu linn. Pankotihaldur on kohustatud teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajast.
4.Kohustada võlgnikku Mxxxxxxx M.K. andma võlgniku vanne. Võlgniku vande andmine toimub 26.veebruaril 2025 kell 16.00 Tartu kohtumajas, kus võlgnikul tuleb kohal olla.
5.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada
pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.02.2026.
6.M.K. Kxxx võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
7.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt kohtumääruses).
10.Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.
11.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Määrata usaldusisik Ly Müürsoo tasu summas 1020 eurot, millele lisandub käibemaks 224,40 eurot, kokku 1244,40 eurot.
13.Mõista usaldusisiku tasu summas 1244,40 eurot välja võlgnikult OÜ-le Sentire MK (rk 10539935) ja määrata, et sellest 561 eurot hüvitatakse riigi vahenditest ja 683,40 eurot jääb M.K. Kxxx kanda. Usaldusisiku tasu maksta välja pärast määruse jõustumist OÜ Sentire MK arvelduskontole nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s
14.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
15.Panrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
16.Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.K. (võlgnik) esitas 05.11.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustused erinevate võlausaldajate ees kokku 9249,34 eurot. Nõuete sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnikul puudub püsiv töökoht.
2.Kohus võttis 17.12.2024 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo.
3.Usaldusisik esitas 15.01.2025 kohtule võlgniku nimel FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik jõudis järeldusele, et M.K. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku rahalised kohustused kokku on vähemalt 8224,68 eurot. Võlgniku vara väärtus on hinnanguliselt 100 eurot (sõiduauto Volkswagen Passat, esmane registreerimise aasta 1998,
registrikanne peatatud, viimane ülevaatus kehtis kuni 01.2021, registrikanne peatatud). Võlgnikul puudub püsiv sissetulek. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Usaldusisik leiab, et võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda.
KOHTU SEISUKOHT
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS).
5.Kohus tutvus võlgniku maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku esitatud andmetega ning loeb tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 8224,68 euro suuruses summas ning võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate sissenõuetavaks muutunud nõudeid. Kohtutäiturite registri andmetel on võlgniku vastu algatatud neli täitemenetlust, varaseim neist 27.03.2024. Täitemenetlustes esitatud nõuded on seisuga 24.01.2025 täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et võlgniku suutmatus kohustusi täita on püsiva iseloomuga ja vastavalt PankS § 31 lg-le 1 tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
6.FIMS § 45 lg 1 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus ei tuvastanud andmete kontrollimisel FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud asjaolusid, mille alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus rõhutab, et pankrotimenetluse kaudu kohustustest vabanemine ei ole igaühe õigus. Selleks, et kohustustest vabaneda, peab võlgnik kohustuma täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2).
7.Lähtudes FIMS § 18 lg 2 p-st 2 kuulutab kohus välja Mxxxxxx Kxxx pankroti ja algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetab M.K. Kxxx pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis.
8.Kohus avaldab võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33 lg 1 ja 2 alusel ning toimetab kohtumääruse kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule.
Kohus selgitab:
TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS§ 44). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
10.Usaldusisik on palunud anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja Tolliametile M.K. Kxxxxtuludeklaratsioonid. Usaldusisik ei ole taotlust võlgniku nimel tuludeklaratsioonide esitamiseks põhistanud. Usaldusisik on esitanud kohtule Maksu- ja Tolliameti vastuse usaldusisiku järelepärimisele, millest nähtub, et maksuhaldur edastas 20.12.2024 usaldusisikule võlgniku (residendist füüsilise isiku) 2021., 2022. ja 2023.a tuludeklaratsioonide väljatrükid. Usaldusisik on esitanud deklaratsioonide väljatrükid koos aruandega kohtule. Seega on võlgnik viimase kolme aasta deklaratsioonid esitanud. Kohus selgitab, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg 1 kohaselt tuleneb maksudeklaratsiooni esitamise kohustus seadusest. MKS § 85 lg 4 tulenevalt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. MKS § 88 lg-te 1 ja 2 kohaselt on maksuhaldurile esitatud deklaratsioon maksusumma arvutamise aluseks. Üldjuhul allkirjastab maksudeklaratsiooni maksukohustuslane ise kinnitades sellega andmete õigust (MKS § 87 lg 1). Juhul kui võlgnik ei saa ise deklaratsiooni esitada või soovib, et deklaratsiooni esitaks tema eest pankrotihaldur, on võlgnikul võimalik anda selleks volitus. Erinevalt juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlusega, ei ole pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja. Füüsiline isik on kohustatud maksudeklaratsioonid ka pärast pankroti väljakuulutamist esitama ise. Kohtu hinnangul ei kuulu füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamine pankrotihalduri ülesannete hulka. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et pankrotihalduri taotlus anda kohtu poolt talle õigus võlgniku nimel tuludeklaratsioonide esitamiseks, ei ole põhjendatud.
11.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotiavarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu
12.Usaldusisik on esitanud kohtule tegevuse aruande ja tasutaotluse. Aruande kohaselt on usaldusisikul M.K. Kxxx maksejõuetusmenetluses kulunud ülesannete täitmiseks kokku 8,5 tundi, arvestusega 145 eurot tunnis. Usaldusisiku palub tasutaotluses välja mõista tasu 1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 271,15 eurot, kokku 1503,65 eurot, OÜ-le Sentire MK (rk 10539935), s.o büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
13.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike
kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.
14.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepinguseaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (s.o alates 01.01.2025.a 177,20 eurot). Tasu arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
15.TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
16.Võttes arvesse usaldusisiku poolt esitatud andmeid, sh asjaolu, et võlgnikul on kohustusi viie võlausaldaja ees, ei ole kohtu hinnangul võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja koostamine ja võlgniku jaoks sobiva maksejõuetusmenetluse liigi otsustamiseks tehtud tasu suurus põhjendatud. Kohus selgitab, et pankrotiseaduses on sätestatud tunnitasu ülemmäär, kuid kohtupraktikas peetakse ülemmääras tasu maksmist põhjendatuks menetlustes, kus on suur nõuete maht, palju võlausaldajaid ja menetluses on haldur teinud keerulisi õigustoiminguid. Antud menetluses on viis võlausaldajat, selles menetlusetapis ei ole vaja hinnata nõuete põhjendatust ega esitada neile vastuväiteid, mistõttu on kohtu hinnangul 145 euro suurune tunnitasu ülemäära suur. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid usaldusisiku ülesannetes samaväärse töö eest taotlevad. Kohus määrab Ly Müürsoo tasu suuruseks 120 eurot tunnis, mis teeb 8,5 tunni töö eest 1020 eurot. Tasule lisandub käibemaks 224,40 eurot, tasu kokku koos käibemaksuga on 1244,40 eurot.
17.PankrS § 23 lg 4 ja § 23 lg 51 ja selle alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ alusel mõistab kohus tasu välja võlgnikult ja määrab, et tasu hüvitatakse 561 euro ulatuses riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Võlgnikul endal tuleb tasuda usaldusisiku tasu summas 683,40 eurot.
18.Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.