Avaldaja: N H (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova (LawPower OÜ, registrikood 14163125, asukoht Paldiski mnt 227-47, Tallinn); Puudutatud isik: A H (isikukood xxxx, elukoht xxxx ja xxxx viibimisel xxxx); Puudutatud isiku A H`i, lepinguline esindaja Jelena Karžetskaja; Puudutatud isik: D H (isikukood xxxx, elukoht xxxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A H`i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata A H`i menetluskulude suuruseks 533,28 eurot, millest 480,00 eurot on õigusabikulud ja 53,28 eurot tõlkekulud.
3.Jätta rahuldamata A H`i avaldus menetluskulude summas 120,00 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
4.Välja mõista N H`lt A H`i kasuks menetluskulud kokku summas 533,28 eurot, millest 480,00 eurot on õigusabikulud ja 53,28 eurot tõlkekulud.
Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli N H avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks. Harju Maakohus tegi nimetatud asjas 11.05.2018 lõpplahendi, jättes menetluskulud N H kanda. Nimetatud otsus jõustus 02.06.2018. A H esitas avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks 21.05.2018.
2.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt olid A H`i menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga summas 600,00 eurot ja tõlkekulud 53,28 eurot, kokku 653,28 eurot. Avaldaja lepinguline esindaja teostas järgnevad toimingud: avalduse analüüs (1,0 h, 120,00
eurot), konsultatsioon (0,5 h, 60,00 eurot), tõendusmaterjalide kogumine ja läbitöötlemine (0,5 h, 60,00 eurot), seisukoha koostamine ja esitamine (1,0 h, 120,00 eurot) ning kohtuistungiks ettevalmistamine, sellel osalemine ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamine (2,0 h, 240,00 eurot).
3.N H esitas A H`i menetluskulude nimekirjale vastuväited 20.06.2018. N H palus jätta A H`i menetluskulud tema enda kanda, kuna hagita menetluses hüvitatakse õigusabikulusid piiratumalt kui hagimenetluses. Seejuures tuleks õigusabikulusid hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega. Kuivõrd aga kohtule ei esitatud tõendeid tunnistajatasu suuruse kohta, ei kuulu avaldus rahuldamisele. Kui aga kohus asub teisele seisukohale, siis esitas N H vastuväiteid ka õigusabikuludele, kuna N H arvates ei ole võimalik hinnata/kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust piisava täpsusega. Näiteks ei ole välja toodud, millal, kes ja mis asjas on konsultatsiooni saanud. Ka tõendusmaterjalide kogumine ja läbitöötamine ning nende tõlkimine, ei ole põhjendatud, kuna need ei tõendanud A H`i väiteid. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et A H`il oleks olnud mitu esindajat. Jelena Karžetskaja nimele volikirja kohtutoimikus ei ole, samuti puudub tema haridust tõendav dokument. Eeltoodust tulenevalt on N H seisukohal, et käesolevas asjas ei olnud A H’il istungil lepingulist esindajat. Nõustaja kulusid aga ei hüvitata. Lisaks oli N H seisukohal, et A H kuritarvitas oma menetlusõigusi ning venitas kohtumenetlust. Seejuures rikkus ka kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-s 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtumääruse põhjendused
4.TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Kohus analüüsib kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt N H vastuväidet, A H`i lepingulis(t)e esindaja(te) tunnitasu suurust ning seejärel A H`i lepingulis(t)e esindaja(te) poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, ning lõpuks võtab kohus seisukoha tõlkekulude hüvitamise kohta.
6.Seoses N H vastuväitega, et hagita perekonnaasjas ei ole põhjendatud jätta kulusid menetlusosalise kanda, märgib kohus, et menetluskulude jaotust saab vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesoleval juhul määrati menetluskulude jaotus kindlaks Harju Maakohtu 11.05.2018 kohtumäärusega. Nimetatud kohtumäärus on käesolevaks ajaks jõustunud, mistõttu ei ole ka N H vastuväide menetluskulude jaotuse osas käesoleval ajal asjakohane. Seega peab N H kandma A H`i menetluskulusid, mille suuruse osas võtab kohus seisukoha alljärgnevalt.
7.Riigikohtu 19.06.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-58-13 punktis 14 asus Riigikohus seisukohale, et ka hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada varem kehtinud TsMS § 175 lõikeid 1-31. Seejuures on põhiliseks kriteeriumiks esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus. Ka Riigikohtu 09.12.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-145-13 punktis 14 nentis Riigikohus, et kuivõrd hagita menetluses ei ole kehtestatud lepingulise esindaja kulude piirmäära, tuleb asjas õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja põhjendatud" alusel, mitte tunnistajatasu alusel nagu väitis N H. Kuivõrd N H esitas A H`i menetluskuludele vastuväite, analüüsib kohus kohtule esitatud avaldust sisuliselt, lähtudes seejuures aga ka Riigikohtu 31.05.2011 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-18-11 punktis 19 nenditust, et hagita menetluses hüvitatakse
õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, mida kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses, samuti asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. See ei ole nii siiski mitte kõigi hagita menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmine.
8.A H taotles õigusabi kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 600,00 eurot. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks ka esindajate ja nõustajate kulud.
9.Kohus võtab esiteks seisukoha A H`i lepingulis(t)e esindaja(te) põhjendatud tunnitasumäära osas. Kuivõrd kohtule esitatud arvetelt nähtuvalt oli A H`i lepingulis(t)e esindaja(te) tunnitasu koos käibemaksuga 120,00 eurot ja õigusteenuste tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund, kusjuures seda ka hagita menetluses, mida kinnitab ka Riigikohtu 09.12.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-145-13 punkt 14, s.t eelnimetatud tunnihind ei ole ühelgi juhul kõrgem keskmisest turuhinnast, peab kohus seda igal juhul käesolevas hagita asjas mõistlikuks ja asja keerukusega tasakaalus olevaks.
10.Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha iga A H`i lepingulis(t)e esindaja(te) poolt teostatud toimingu ja toimingu peale kulutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse kohta eraldi.
10.1.Esmalt analüüsis A H`i lepinguline esindaja avaldust (1,0 h, 120,00 eurot). Kohtu hinnangul on eelnimetatud ajakulu, arvestades avalduse sisu ja mahtu (I kd t/l 137-140, kahepoolne, lisad 141146) ja ka asjaolu, et A H ei taotlenud avaldaja teise seisukohaga (I kd t/l 183-185, kahepoolne, lisa 187) tutvumise ajakulu hüvitamist, põhjendatud. Seega leiab kohus, et N H poolt kuulub A H`ile hüvitamisele koos käibemaksuga 120,00 eurot.
10.2.Järgnevalt palus A H hüvitada konsultatsiooni (0,5 h, 60,00 eurot) ajakulu. Kohus leiab, et kuigi käesoleval juhul ei ole märgitud, millal, kes ja mis asjas konsultatsiooni sai, saab eeldada, et konsultatsioon on toimunud kliendiga ning kuivõrd mõistlikus määras konsultatsiooni kliendiga saab igal juhul pidada põhjendatuks, kuulub käesoleval juhul N H poolt A H`ile hüvitamisele ajakulu 0,5 h, mille eest on tasu 60,00 eurot.
10.3.Ka kogus A H`i lepinguline esindaja tõendusmaterjale ja töötles neid läbi (0,5 h, 60,00 eurot). Kuivõrd oma väidete tõendamiseks tuleb kohtule tõendeid esitada, kuulub N H poolt A H`ile igal juhul hüvitamisele ka tõendite (I kd t/l 157-169) kogumise ja töötlemise ajakulu 0,5 h, mille eest on tasu 60,00 eurot.
10.4.A H`i lepinguline esindaja koostas ka seisukohta ja esitas selle kohtule (1,0 h, 120,00 eurot). Kohus, arvestades ka siinkohal seisukoha (I kd t/l 154-156, kahepoolne, lisad 157-173) sisu ja mahtu, leiab, et ka nimetatud ajakulu on põhjendatud, mistõttu kuulub N H poolt A H`ile hüvitamisele koos käibemaksuga 120,00 eurot.
10.5.Viimasena valmistas A H`i lepinguline esindaja end ette kohtuistungiks, osales sellel ja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust (2,0 h, 240,00 eurot). Toimikust nähtuvalt toimus Harju Maakohtu 12.04.2018 kohtuistung (protokoll I kd t/l 194-195), millel osales ka Jelena Karžetskaja, kellele oli D L andnud volituse (I kd t/l 192) oma volikirja, mis lubas edasivolitust (I kd t/l 170) alusel, kusjuures kohus kontrollis ka volitatu haridustaset (diplom I kd t/l 193), kell 15.00-15.37. Kuivõrd põhjendatud on ka mõistlik ajakulu istungiks ettevalmistamiseks, kuulub
eelnimetatud toimingute eest kokku hüvitamisele ajakulu 1,0 h. Seoses menetluskulude nimekirja koostamisega märgib aga kohus, et Riigikohtu 11.11.2014 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-77-14 punkti 12 kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja selle kohtule esitamise näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lõike 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole TsMS § 175 lõike 1 mõttes vajalik kulu, mille hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda. Nimetatud seisukohale jääb kohus ka vaatamata uuele menetluskulude nimekirja esitamise regulatsioonile. Kohus märgib, et korrektse menetluskulude nimekirja koostamine, misjuures peaks lepinguline esindaja korrektse menetluskulu nimekirja esitama ka oma kliendile, on otseselt lepingulise esindaja enda huvides. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus taotluse hüvitada menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu rahuldamata. Seega kuulub eelnimetatud toimingute eest hüvitamisele kokku ajakulu 1,0 h, mille eest on tasu koos käibemaksuga 120,00 eurot.
10.6.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus N H`lt A H`i kasuks välja õigusabikulud kokku koos käibemaksuga 480,00 eurot (120,00 + 60,00 + 60,00 + 120,00 + 120,00).
11.Järgnevalt võtab kohus seisukoha A H`i taotluse osas hüvitada talle tõlkekulud koos käibemaksuga summas 53,28 eurot. Käesoleval juhul on tõlgitud ca 3,7 lehekülge (I kd t/l 158-162, tõlked t/l 177-181). Kuna tõlkekulude tekkimine on antud juhul piisavalt tõendatud ja menetlusdokumentide tõlkimine oli käesolevas asjas vajalik toiming ning tõlgitud dokumendid ei olnud ebamõistlikult mahukad, samuti võib tõlkekulusid pidada menetlusdokumentide mahtu arvestades kohaseks kuluks, tuleb tõlkekulud summas 53,28 eurot mõista N H`lt A H`i kasuks välja.
12.Kokku kuulub N H`lt A H`i kasuks seega välja mõistmisele 533,28 (480,00 + 53,28) eurot. Kohus peab väljamõistetavat summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Rahuldamata jääb seega A H`i avaldus menetluskulude summas 120,00 eurot (653,28 - 533,28) kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
13.Kohus on seisukohal, et muud N H poolt esiletoodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks.
14.TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab kinnitama, et isik ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul A H kinnitas, et tema kui füüsiline isik, ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada.
15.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd A H ei taotlenud viivise väljamõistmist, ei mõista kohus ka viivist välja.
16.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.
/digitaalselt allkirjastatud Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.