Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ele Liiv ja Kaupo Paal
Tsiviilasi
XX, YY ja CC hagi RR vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.01.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RR apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja (vastustaja) CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja JJ Kostja (apellant) RR (isikukood XXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaadi abi Kaupo Kask
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 26.01.2018 otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Poolte maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX, YY ja CC (hagejad, lapsed) esitasid 27.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RR-lt (kostja, isa) elatise saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.11.2017 esitasid hagejad maakohtusse hagi, milles paluvad kostjalt välja mõista iga hageja kasuks igakuine elatis 200 eurot alates 01.09.2017. Hagejad esitasid 27.11.2017 nõude täpsustuse, mille kohaselt paluvad kostjalt välja mõista iga hageja kasuks igakuine elatis 100 eurot alates hagi esitamisest.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejad JJ (hagejate ema; hagejate esindaja) ja kostja kooselust sündinud lapsed. Laste ema ja isa abielulised suhted lõppesid 2011. a. Hagejad elavad koos emaga kostjale kuuluvas majas, kus kütteperioodil elab ka kostja. Suvel elab kostja kinnistul asuvas soojakus. Hagejate eest hoolitseb täielikult laste ema, teeb lastele süüa, peseb ja hoolitseb laste riiete eest, koristab ja kütab kogu maja. Isa lastega aega ei veeda ja sisuliselt lastega ei tegele ega hoolitse nende eest.
3.Laste vajaduste osas on hagejad esile toonud, et näiteks 27.09.2017–30.10.2017 kulus toidule ja majapidamistarvetele 507 eurot, laste kooliüritustele 62 eurot 90 senti, laste riietele 284 eurot. Sellele lisanduvad ootamatud väljaminekud laste koolitarvetele ja väljasõitudele kooliga ning igakuine taskuraha igale lapsele 15 eurot.
4.Hagejad ei nõustu kostja väidetega seoses laste elamiskulude kandmisega 500 euro ulatuses kuus. Hagejate kodu näol ei ole tegemist kinnisvara portaalides Saaremaal üüriks olevate majadega võrreldava elamisega. Maja on ostetud 2002. a ema ja isa kooselu ajal majakarbina, mille valmis ehitamisse on enamasti panustanud laste ema vend. Samuti on maja ehitamist toetanud Leisi vald ja maja soojustamiseks saadi toetust Kredexi suurperede toetuse programmist. Paljud sisetöid ja sisustust puudutavad kulutused on teinud laste ema ning teda toetanud õde ja laste emapoolsed vanavanemad. Laste ema on soetanud mööbli ja koduelektroonika. Kostja kasutab laste ema ostetud mööblit ja muud sisustust ega maksa selle eest lastele ega laste emale mingit tasu. Seega ei ole põhjendatud arvestada kostja väiteid laste elamiskulude kandmisest 100 eurot kuus lapse kohta, kuna tegemist ei ole kostja poolt reaalselt laste heaks tehtava kulutusega. Kuna majaga seoses ei ole muid püsikulusid kui elekter (mille tasub kostja) ja küttepuud (mille tasuvad ema ja isa võrdsetes osades), siis ei ole põhjendatud kostja
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410 arvestus, milles ta arvestab laste elamise eest tema omandis olevas majas 100 eurot lapse kohta. Isegi juhul, kui võtta arvesse seda, et kostja täidab laste ülalpidamiskohustust nendele elamise võimaldamisega talle kuuluvas majas, ei ole hagejad nõus sellega, et kostja tasaarveldab selle arvelt temal lasuvat laste ülalpidamiskohustust.
5.Hagejad nõustuvad kostjaga selles, et kostja maksab elektri eest ja laste sidekulude eest (telefoni arve). Samas on kostja esitanud hagis vale arvestuse side ja internetiga seotud kulude eest. Kostja on näidanud 12 kuu arvete summaks 1996 eurot 69 senti, aga tegelikult on kulu 1444 eurot 75 senti, s.o kuus igale pereliikmele 24 eurot 8 senti, mitte 33 eurot 28 senti. Seejuures tasub laste ema alates novembrist oma sidekulud ise.
6.Kostja on laste suhtes osavõtmatu ja viib lapsi autoga kooli vaid siis, kui on väga halb ilm ja laste ema seda temalt tungivalt palub. Laste isa väited kütusekulust laste kooli viimisele 12 eurot 50 senti on põhjendamatud. Kostja saab tööandjalt kütuse kompensatsiooni ja seega ei kulu laste isal tegelikult laste sõidutamisele oma rahalisi vahendeid.
7.Hagejad ei vaidlusta kostja väidet, et ta kannab kulutusi laste toidule ja taskurahale summas 16 eurot 70 senti kuus lapse kohta. Samas juhivad hagejad kohtu tähelepanu sellele, et kuna nimetatud summa sisse on arvestatud ka laste taskuraha, siis kasvueas lapsi see ära ei toida.
8.Kokkuvõttes aktsepteerivad hagejad kostja tehtavaid kulutusi iga lapse kohta 64 eurot 22 senti, s.o elektrikulu 23 eurot 44 senti, sidekulu 24 eurot 8 senti ja toidukulu koos taskurahaga 16 eurot 70 senti. Isegi juhul, kui arvata kostja kulutuste hulka kütusekulu 12 eurot 50 senti, oleks kostja poolt 3 lapse ülalpidamiseks makstavaks summaks kokku 230 eurot 16 senti (76 eurot 72 senti x 3), mis on vähem, kui seaduses sätestatud miinimummäär ühe lapse ülalpidamiseks.
9.Hagejad saavad riiklikku lastetoetust kokku 500 eurot, mis kantakse laste ema kontole. Laste ema tegeleb ettevõtlusega ja töötab kodus, kuna Y põeb astmat ning talle on sellega seoses määratud keskmine puue, ta on tihti pikalt haige ja see takistab laste emal tööl käimist. Lapse raviks kulub kogu puudeastmega kaasnev toetus 68 eurot ja enamasti jääb sellest väheks. Laste ema alustas ettevõtlusega alles 2017. a sügisel ja saab töötasuks 470 eurot (bruto).
Kostja vastuväited
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul puudub alus elatise väljamõistmiseks. Kostja leiab, et on täitnud enda kohustuse suuremas ulatuses kui pool seadusjärgsest miinimumpalgast. Menetluskulud palub kostja jätta laste ema kanda.
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410
11.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada seda, et nii hagejad kui ka laste ema elavad kostjale kuuluvas majas. Kostja panustab igakuiselt laste ülalpidamisse, tagades neile elukoha ja tasudes kõik elukohaga seonduvad kulud ja sidekulud ning muu hulgas ostab koju süüa ja tasub kütusekulu, kui on vajadus lapsi sõidutada. Laste ülalpidamisse panustamine ei pea olema tehtud reaalselt üksnes rahas, vaid saab olla tehtud vajalikes rahaliselt hinnatavates panustes.
12.Seoses elamiskuludega märgib kostja, et temale kuuluva elamu kasutusväärtus/üür on vähemalt 500 eurot, s.o iga hageja kohta 100 eurot (majas elavad hagejad, hagejate ema ja kostja). Enda seisukoha tõendamiseks esitas kostja kinnisvaraportaali www.kv.ee ja www.city24.ee väljavõtted, millest nähtuvalt on peaaegu kõikide Saaremaal väljaüüritavate majade üürihinnad üle 500 euro kuus. Hagejate seisukoht kostja elamu ehitamise ja sisustamise kulude kandmise kohta on väär ja tõendamata. Kostja on kandnud kõik kulud seoses maja ostmisega oma lahusvara arvelt. Ei oma tähtsust väide, et maja ehitamist toetas Leisi vald ja maja soojustamiseks saadi toetust Kredexist. Laste ema ei ole panustanud maja ehitamisse. Maja kasutuse rahalise panuse arvestamine laste ülalpidamisse on tavaline praktika ega saa olla hea usu põhimõttega vastuolus.
13.Ei ole eluliselt usutav, et kui lapsed elavad isaga koos samas majas, ei osale isa laste elus ja kasvatamisel või et ta ei hoolitse nende eest.
14.Praegusel juhul ei oma tähendust hagejate esindaja seisukoht, et alates novembrist 2017 tasub laste ema enda sidekulud ise. Tähendust omab üksnes see, et kostja tasub hagejate sidekulud.
15.Kostja arvates tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka laste sõidutamiseks tehtavat rahalist panust. Seejuures ei oma tähtsust, et kostja saab tööandjalt kütuse kompensatsiooni. Tegemist on sellegipoolest kostja poolt pakutava rahaliselt hinnatava panusega laste ülalpidamisse.
16.Laste ema teenib sarnaselt laste isaga igakuiselt miinimumpalka, s.o vanemate sissetulekud on võrdsed, millest lähtuvalt peaksid olema ka nende panused võrdsed.
17.Hagejad võtavad õigeks, et kostja tasub iga lapse kohta ülalpidamiskulusid iga kuu 76 eurot 72 senti. Kui eeltoodud summale lisada riiklik lastetoetus kokku 500 eurot, siis tuleb hagejate seisukoha järgi lugeda õigeks võetuks kostja panus laste ülalpidamiseks järgnevalt: X – 76 eurot 72 senti + 25 (pool lastetoetusest, mis on 50 eurot) + 50 (pool lasterikka peretoetusest 1 lapse kohta) = 151 eurot 72 senti. Y – 76,72 + 25 (pool lastetoetusest, mis on 50 eurot) + 50 (pool lasterikka peretoetusest 1 lapse kohta) + 34 (pool puudega lapse toetusest) = 185 eurot 72 senti. C – 76,72 + 50 (pool lastetoetusest, mis on kolmanda lapse kohta 100 eurot) + 50 (pool lasterikka peretoetusest 1 lapse kohta) = 176 eurot 72 senti.
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410
18.Seega juba ainuüksi hagiavalduses toodud seisukohtadest lähtuvalt ei oleks hagejatel võimalik nõuda 100 eurot iga lapse kohta ilma sellekohaste tõendite esitamiseta. Hagejad nõuavad sisuliselt kostjalt ülalpidamist vastavalt 251 eurot 72 senti, 285 eurot 72 senti ja 276 eurot 72 senti (õigeksvõetud ülalpidamine + elatisenõue 100 eurot lapse kohta). Elatise miinimummäärast suuremas ulatuses nõudmisel peavad hagejad tõendama kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid ehk hagejad peavad tõendama kogu ülalpidamiseks vajaminevat summat. Maakohtu otsus
19.Pärnu Maakohus rahuldas 26.01.2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt iga hageja kasuks välja igakuise elatise 100 eurot alates 01.09.2017 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks ning jättis menetluskulud kostja kanda.
20.Maakohus lähtus otsuse tegemisel laste huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus pidas vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus. Maakohus tuvastas, et praegusel juhul on vanemate sissetulek vähemalt formaalselt võrdväärne (emal 405 eurot ja isal 398 eurot 46 senti). Seega on vanematel võrdsed võimalused panustada laste ülalpidamisse. Samas ei ole kostja oma sissetuleku suuruse kohta tõendeid esitanud.
21.Hagejad on elatise nõuet vähendanud rohkem kui poole võrra alla elatise minimaalsuuruse. Nõutavas suuruses elatis tagab lastele ka teise vanema alalise toetuse kuni nende täisealiseks saamiseni, mis kohtu hinnangul on mõistlik.
22.Maakohus nõustus hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud, et tema omandis oleva maja kasutamine on väärt 500 eurot. Kostja esitatud võrdlused Kuressaare ümbruskonda jäävate elamute ja puhkemajade üürihindade kohta ei ole asjakohased, kui jutt on Leisi alevikus asuvast eramust. Ka ei pidanud maakohus vajalikuks kaaluda kasutuseelise arvestamist, kuna elatise nõue on esitatud olulisemalt väiksemas määras, kui seda on elatise minimaalmäär. Maakohtu hinnangul on kostja selline väide, nagu peaksid lapsed oma isa majas elades maksma üüri turuhinna alusel, eriti nõude suurust arvestades, kohatu, mistõttu jättis kohus selle arvesse võtmata.
23.Maakohtu hinnangul ei ole ka käsitlus, mille kohaselt peaks saama elatisest maha arvestada lastetoetuse osa, laste huvides, kuna tegemist ei ole elatise nõudega minimaalmääras või sellest suuremas määras.
24.Eeltoodu tõttu jättis maakohus tähelepanuta kostja avaldused selle kohta, et lapsed elavad temale kuuluvas majas ja peaksid talle maksma üüri vastavalt turuhinnale, samuti taotluse arvestada lastetoetused elatise maksmise kohustuse katteks võrdsetes
5(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410 osades mõlema vanema poolt ja kõik igapäevaselt tehtavad kulutused, nt kulutus kütusele laste transportimisel.
25.Võttes arvesse kostja väidetavat sissetulekut, on maakohtu hinnangul 100 eurot lapse kohta kuus summa, mille kostja on kohustatud panustama oma laste ülalpidamisse. Kostja ei ole esitanud ja tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Apellatsioonkaebus
26.Maakohtu otsuse peale on kostja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
27.Kostja leiab, et maakohus ei ole otsuses välja toonud ega analüüsinud nõude aluseid, et miks ta leiab, et on täidetud elatise väljamõistmise õiguslikud eeldused. Maakohtu seisukoht, et hagejad on enda nõuet niigi vähendanud oluliselt alla elatise miinimumsuurust, ei ole õiguslikult põhjendatud. Maakohus ei ole arvestanud asjaolu, et nii hagejad kui ka laste ema elavad ühiselt kostjale kuuluvas elamus ja jagavad majapidamist, ega ka kostja rahalist panust laste ülalpidamisse.
28.Kostja on seisukohal, et isegi juhul, kui maakohus oleks tuvastanud elatise maksmise kohustuse, siis on kohus jätnud analüüsimata ja arvestamata, et hagejad on omaks võtnud kostja poolt ülalpidamiseks tehtud kulutused summas 76 eurot 72 senti lapse kohta, millele lisandub pool lastetoetustest. Kohus ei ole selles osas põhjendatud seisukohta võtnud. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kuna hagejad nõuavad elatist oluliselt vähem kui on kehtiv elatise miinimummäär, siis on põhjendatud ka elatise väljamõistmine.
29.Kohtu seisukoht, et kostjale kuuluva maja kasutamist laste elukohana ei tohi ülalpidamise arvutamisel arvestada, on õiguslikult põhjendamata. Kostja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et maja kasutamisväärtuseks ei saa lugeda Saaremaa maapiirkondades asuvate samalaadsete majade üürihindasid. Arvestades praeguse vaidluse iseloomu, ei ole kostja hinnangul põhjendatud ekspertiisi tegemine. Järelikult on mõistlik kasutusväärtuse hindamisel lähtuda kinnisvaraportaalides üles pandud üüripakkumistest. Kohus on aga kostja esitatud tõendid mõistliku põhjenduseta kõrvale jätnud.
30.Kohus on jätnud ka arvestamata, et maja kasutamisega seotud kulud kannab kostja. Samuti ei ole õiguslikult põhjendatud kohtu seisukoht, et kostja tehtavaid igapäevaseid kulutusi ei tule ülalpidamiskohustuse täitmisel arvestada. Kostja leiab, et igapäevased kulutused tuleb otsuse tegemisel arvesse võtta, sest igapäevased kulutused moodustavad olulise osa laste ülalpidamisest ja on seotud laste ülalpidamisega.
6(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410
31.Kostja hinnangul ei ole maakohtu käsitlus lastetoetuste arvestamata jätmise osas seaduslik. Praegusel juhul laste ema rikastuks alusetult laste isa arvelt – laste ema saab lisaks isapoolsele rahalisele panusele laste kasvatamisse ka riigilt lisaraha. Lastetoetuste saamine vähendab oluliselt vanemate rahalisi kohustusi laste ülalpidamisel. Järelikult tuleb laste ülalpidamise arvestamisel viidatud summasid arvestada.
32.Kohus jättis arvestamata kostja esitatud tõendid selle kohta, et kostja tasub laste ülalpidamiskulusid suuremas summas kui seadusjärgne elatise miinimummäär. Kostja on tõendanud ja õiguslikult põhjendanud enda panust laste ülalpidamisse järgnevalt: X – 100 eurot (elukoht, kui kasutusväärtus kuus on 500 eurot) + 12 eurot 50 senti (kütusekulu laste transpordiks lapse kohta) + 23 eurot 44 senti (elektrikulu inimese kohta) + 33 eurot 28 senti telefoniarve (lapse kohta) + 16 eurot 70 senti (taskuraha kuus lapse kohta) + 27 eurot 50 senti (pool lastetoetusest, mis on 55 eurot) + 50 (pool lasterikka peretoetusest lapse kohta) = 263 eurot 42 senti. Y – 100 eurot (elukoht, kui kasutusväärtus kuus on 500 eurot) + 12 eurot 50 senti (kütusekulu laste transpordiks lapse kohta) + 23 eurot 44 senti (elektrikulu inimese kohta) + 33 eurot 28 senti telefoniarve (lapse kohta) + 16 eurot 70 senti (taskuraha kuus lapse kohta) + 27 eurot 50 senti (pool lastetoetusest, mis on 55 eurot) + 50 (pool lasterikka peretoetusest lapse kohta) = 263 eurot 42 senti. C – 100 eurot (elukoht, kui kasutusväärtus kuus on 500 eurot) + 12 eurot 50 senti (kütusekulu laste transpordiks lapse kohta) + 23 eurot 44 senti (elektrikulu inimese kohta) + 33 eurot 28 senti telefoniarve (lapse kohta) + 16 eurot 70 senti (taskuraha kuus lapse kohta) + 27 eurot 50 senti (pool lastetoetusest, mis on 55 eurot) + 50 (pool lasterikka peretoetusest lapse kohta) = 263 eurot 42 senti. Vastustajate seisukoht
33.Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtul võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning jaotada teisiti menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
35.Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 kohaselt on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 17, 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410
36.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus oleks pidanud elatisenõude lahendamisel esmalt kontrollima seda, kas kostja on ülalpidamiskohustust mõne hageja või kõigi hagejate suhtes rikkunud. Asjaolu, et elatist nõutakse käesolevas asjas üksnes 100 eurot lapse kohta kuus (ehk oluliselt vähem kui kehtiv elatise miinimummäär), ei vabastanud maakohut kostja vastuväiteid arvestades elatise väljamõistmise eelduste kontrollimisest. Juhul kui vanem täidab ülalpidamiskohustust piisavalt, ei ole alust temalt elatist välja mõista. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et kuivõrd ta elab hagejate (ja hagejate emaga) koos (samas majas), täidab ta ülalpidamiskohustust vahetult ja on seda seni teinud piisavas ulatuses.
37.Otsustamaks selle üle, kas kostja on täitnud ülalpidamiskohustust piisavalt, tuleb esmalt kindlaks määrata vajaliku ülalpidamise ulatus. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Mitme lapse elatisenõuet ühiselt lahendades tuleb laste vajadusi hinnata eraldi.
38.X vajadustena ühe kuu kohta on hagiavalduses (tl 32 pöördel) välja toodud kulutused toidule 100 eurot, kultused transpordile 10 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, samuti kulutused koolikohustuse täitmiseks 30 eurot ning muud vältimatud püsikulutused (üritused, sünnipäevad) 20 eurot. Lisaks on summat täpsustamata välja toodud kulutused riietele ja jalanõudele (vajadusel ja võimalusel). Kokku on X vajadustena ühe kuu kohta hagiavalduses välja toodud kulutused 180 eurot (hagiavalduses ilmselt ekslikult märgitud 170 eurot).
39.Y vajadustena ühe kuu kohta on hagiavalduses (tl 32 pöördel) välja toodud kulutused toidule 100 eurot, kultused transpordile 10 eurot, tervishoiule 80 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, samuti kulutused koolikohustuse täitmiseks 30 eurot ning muud vältimatud püsikulutused (üritused, sünnipäevad) 20 eurot. Lisaks on summat täpsustamata ka Y puhul välja toodud kulutused riietele ja jalanõudele (vajadusel ja võimalusel). Kokku on Y vajadustena ühe kuu kohta hagiavalduses välja toodud kulutused 250 eurot.
40.C vajadustena ühe kuu kohta on hagiavalduses (tl 32 pöördel) välja toodud kulutused toidule 100 eurot, kultused transpordile 10 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, samuti kulutused koolikohustuse täitmiseks 30 eurot ning muud vältimatud püsikulutused (üritused, sünnipäevad) 20 eurot. Lisaks on summat täpsustamata välja toodud C kulutused riietele ja jalanõudele (vajadusel ja võimalusel). Kokku on C vajadustena ühe kuu kohta hagiavalduses välja toodud kulutused 180 eurot (hagiavalduses ilmselt ekslikult märgitud 170 eurot).
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410
41.Kostja ei ole nende hagis loetletud ülalpidamiskulude põhjendatusele vastu vaielnud. Muu hulgas ei ole vaidluse all, et Y kulud tervishoiule on tema terviseprobleemide tõttu tavapärasest suuremad.
42.27.11.2017 esitatud hagi täpsustuses on hagejad välja toonud (tl 49), et ajavahemikus 27.09–30.10.2017 on kulunud laste riietele 284 eurot, lisaks on kulutusteks olnud igakuine taskuraha igale lapsele 15 eurot.
43.Puudub vaidlus, et lapsed 15–16 eurot kuus taskuraha vanematelt saavad ning neid summasid tuleb arvestada ülalpidamiskulude hulka. Samuti võib kolleegiumi hinnangul vajalike ülalpidamiskulude hulka mõistlikus ulatuses arvestada kulutused laste riietele ja jalanõudele – 30 eurot lapse kohta kuus.
44.Lisaks nähtub poolte väidetest, et laste vajaduseks on ka sidekulud ligikaudu 24 eurot kuus.
45.Eelmärgitut arvestades moodustavad X igapäevased ülalpidamiskulud vähemalt 250 eurot (s.o 180 + 16 + 30 + 24), Y kulud 320 eurot (s.o 250 + 16 + 30 + 24) ja C kulud 250 eurot (180 + 16 + 30 + 24).
46.Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Viidatud sättest tulenevalt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16; 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-21-56-15, p 12).
47.Praeguses asjas kohtu ette toodud asjaoludel ei ole vanemate sissetulekud ja varaline seisund oluliselt erinev ning seega peavad vanemad andma lasetele ülalpidamist võrdsetes osades. Hagejate ema on küll väitnud, et kostja igakuine tegelik sissetulek on suurem kui ametlik netopalk 398 eurot 46 senti kuus ning kostja saab ilmselgelt osa töötasust mitteametlikult. Sellised väited kostja oluliselt suuremate sissetulekute kohta ei ole asjas siiski tõendamist leidnud. Eelmärgitut arvestades peaks kostja osa Xi ülalpidamiskulude kandmises olema rahaliselt väljendatuna 125 eurot (s.o 250:2), Yi kulude kandmisel 160 eurot (s.o 320:2) ja C ülalpidamiskulude kandmisel 125 eurot (s.o 250:2).
48.Hagejad on menetluses nõustunud sellega, et kostja kannab igakuiselt 64 euro 22 sendi ulatuses laste ülalpidamisega seotud kulusid (nendeks on elektrikulud 23,44 eurot kuus, 9(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410 sidekulud 24,08 eurot kuus ning kulud toidule ja taskurahale 16,70 eurot kuus). Kolme lapse peale kokku moodustavad hagejate poolt õigeks võetud kostja kulutused 192 eurot 66 senti. Lisaks tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada laste ülalpidamiseks vajalike kostja kulutuste hulka ka kütusekulu 12 eurot 50 senti. Asjaolu, et kostja tööandja kütusekulu kostjale kompenseerib, ei oma kolleegiumi hinnangul elatisenõude lahendamisel määravat tähtsust. Tegu on kostja rahaliselt hinnatava panusega laste ülalpidamisse.
49.Seega on kostja osalenud nii X, Y kui ka C ülalpidamises igakuiselt vähemalt 76 euro 72 sendi ulatuses (64,22 + 12,50), kolme lapse peale kokku 230 euro 16 sendi ulatuses.
50.Kostja on oma vastuväidetes tuginenud ka sellele, et elatisenõude lahendamisel tuleb arvestada lapsetoetusega ja lasterikka pere toetusega (st peretoetustega), samuti Y puude tõttu emale makstavat puudega lapse toetust.
51.Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt on nendeks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 6 lg 1 järgi makstakse puudega lapse toetust igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt makstakse puudega lapse toetust kuni lapse 16aastaseks saamiseni.
52.Hagejate poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal (27.09.2017) kehtinud PHS § 17 lg 3 redaktsiooni järgi oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta oli lapsetoetuse suurus 100 eurot. Alates 01.01.2018 kehtiva PHS § 17 lg 3 redaktsiooni järgi on selle toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 55 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg-st 1 tuleneb, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last (kes vastavad sama seaduse § 17 lg-s 1 või lg-s 2 sätestatud tingimusele). Lasterikka pere toetuse suurus on alates 01.07.2017 kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot (PHS § 21 lg 2). PISTS § 6 lg 5 p 1 järgi makstakse puudega lapse toetust keskmise puudega lapsele 270 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. PISTS § 6 lg 3 järgi makstakse puudega lapse toetus välja lapse vanemale või eestkostjale.
53.Asjas ei ole vaidlust, et peretoetused ja puudega lapse toetus märgitud suurustes hagejate ema kontole laekuvad (tl 48 pöördel). Hagejate ema avaldatust nähtub, et temale makstav puudega lapse toetus on praegusel hetkel 68 eurot kuus (tl 49).
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410
54.Seega sai hagejate ema maksekäsu avalduse esitamise hetkel X eest igakuiselt (PHS § 28) lapsetoetust 50 eurot (maakohtu otsuse tegemise aja seisuga 55 eurot), Yi eest 50 eurot (otsuse tegemise aja seisuga 55 eurot) ning C eest 100 eurot. Lisaks laekus hagejate emale lasterikaste perede toetus arvestuslikult 100 eurot kuus lapse kohta ning puudega lapse toetus Y puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks 68 eurot.
55.Senises kohtupraktikas on leitud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt Riigikohtu 28.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 19 koos seal viidatud varasema praktikaga).
56.Arvestades ülalpeetavate arvu, laste ülalkäsitletud vajadusi ning vanemate Eesti keskmisest palgast oluliselt väiksemaid sissetulekuid (netopalk emal 405 eurot (tl 51) ja isal 398 eurot 46 senti (tl 17)), leiab kolleegium, et toetustega tuleb käesolevas asjas kostja taotletud viisil arvestada. Tehes iga lapse igapäevavajaduste rahuldamiseks kulutusi 64 euro 22 sendi (s.o ülalpidamise vaidlustamata ulatus), kulub kostjal sellele kokkuvõttes märkimisväärne osa palgast. Elatise väljamõistmisel hagejate taotletud ulatuses jääks kostjale enda igapäevavajaduste rahuldamiseks igakuiselt rahalisi vahendeid alla toimetulekupiiri (2018. a-l üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus). Ka hagejate ema sissetulekud ei võimaldaks tuvastatud asjaoludel osaleda enda tavapärast toimetulekut kahjustamata kõigi laste ülalpidamises igakuselt 100 euro ulatuses.
57.Seega saab kostja osa laste ülalpidamiskulude kandmisel arvestada toetustega kaetuks järgmiselt: X ülalpidamiskulude kandmisel (125 eurot) 75 euro ulatuses, Y ülalpidamiskulude kandmisel (160 eurot) 109 euro ulatuses ja C ülalpidamiskulude kandmisel (125 eurot) 100 euro ulatuses. Katmata kostja osaks jääks seega vastavalt 50 eurot, 51 eurot ja 25 eurot.
58.Arvestades, et eelpool tuvastatud asjaolude kohaselt on kostja seni osalenud nii X, Y kui ka C ülalpidamises igakuiselt vähemalt 76 euro 72 sendi ulatuses, ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul seni ühegi hageja suhtes ülalpidamiskohustust rikkunud ning puudub alus elatise väljamõistmiseks.
59.Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega lisab kolleegium, et lastega koos elamine (st sama eluruumi kasutamine) ei välista iseenesest elatisenõude rahuldamist. PKS §-de 96 jj mõtte kohaselt on elatisenõude rahuldamise seisukohalt määrav, kas vanem on ülalpidamist andnud piisavas ulatuses või on ülalpidamiskohustust rikkunud.
60.Senise kohtupraktika valguses on iseenesest põhjendatud kostja seisukoht, et ülalpidamise ulatust määrates tuleb arvestada kostjale kuuluva kinnisasja (ja maja) kasutamise väärtust laste vajaduste rahuldamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 kolleegiumi kogukoosseisus tehtud otsuse p-des 11(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410 16-21 leidnud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Viidatud otsuse järgi tuleb vanema eluaseme kasutamisest saadava kasutuseelise väärtus TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Praegusel juhul ei ole kostjale kuuluva eluruumi kasutamisest saadava eelise arvestamisel asja lahendamise seisukohalt siiski määravat tähtsust. Hagi ei ole alust rahuldada ka kõnealust kastutuseelist arvestamata.
61.Seonduvalt hagejate väidetega lisab kolleegium, et PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on selliste mõjutvate põhjustena sätestatud vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. See loetelu mõjuvatest põhjustest on sätestatud siiski näidisloeteluna ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab senise kohtupraktika põhjal olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 20-23 ja 28 koos alapunktide ja seal viidatud varasema praktikaga).
62.Hagejate esindaja on 23.06.2018 esitatud menetlusdokumendis märkinud, et hetkeseisuga ei vasta tõele kostja väide, et lapsed ja lapse mõlemad vanemad elavad koos kostjale kuuluvas majas ja laste isa osaleb laste elus. Kostja elavat vähemalt kuu aega maja kõrval asuvas ehitussoojakus, ning ei täida vastustajate ees ülalpidamiskohustust. Kostja on vaielnud 25.06.2018 esitatud vastuses hagejate esindaja väidetele vastu. Kostja märgib, et ta üksnes ajutiselt ööbib elumajast 2-3 meetri kaugusel olevas soojakus (üksnes vahel soojemate ilmadega ja üksnes suviti). Muul ajal aastaringselt ööbib kostja majas koos hagejate ema ja lastega ning osaleb laste elus endisel viisil. Maja kõrval soojakus ööbimine ei tähenda, et kostja laste elus ei osaleks 12(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-121410 või et ta ei panustaks nende ülalpidamisse. Kolleegiumi hinnangul ei muuda hagejate 23.06.2018 esitatud menetlusdokumendis märgitu ringkonnakohtu ülalesitatud järeldusi. Hagejate esindaja enda poolt varasemas menetluses välja toodu kohaselt on kostja suviti ka varem kasutanud eluruumina kostja kinnistul asuvat soojakut. Seega ei ole alust arvata, et sellel aastal on poolte elukorralduses midagi oluliselt muutunud. Samal kinnistul asuvas teise hoone kasutamise faktist ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et kostja laste ülalpidamisse enam ei panustaks. Menetluskulude jaotus
63.Poolete mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hagejad on alaealised, kellel endal puuduvad sissetulekud ja muu vara, mille arvel kostja menetluskulusid hüvitada. Seetõttu oleks kostja menetluskulude hagejatelt väljamõistmine hagejate suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohtutel ei ole tekkinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
64.Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.