Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-2450 Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue, kostja vastuväited Hageja Xxx oma seadusliku esindaja Xxx kaudu esitas 14.02.2018.a hagiavalduse Xxx vastu alammääras elatise saamiseks alates hagi esitamisest ning tagasiulatuva alammääras elatise saamiseks perioodi 22.01.2018.a kuni 13.02.2018.a eest summas 196,72 eurot. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil täpsustas, et soovib elatist saada alates 1.juulist 2018.a. Hagiavalduse kohaselt on vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt lõpetatud ja alates 22.01.2018.a elab laps Xxx oma isa juures. Hageja seaduslik esindaja on kosjalt elatist küsinud, kuid ei ole saanud. Kostja Xxx vaidles hagile vastu. Kostja on kandnud ja soovib edaspidi kanda lapse kulutusi otse. Laps oli märtsis 2018.a kostja juures 17 päeva ja aprillis 2018.a 18 päeva. Sel perioodil ei pidanud hageja seaduslik esindaja hageja kulutusi kandma. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse vajadused ühes kuus alljärgnevalt (lk 111-112): Eluasemekulu 119,2 eurot Riided ja jalanõud 92,27 eurot Toidukulu 300 eurot Transpordikulu 80 eurot Ravimikulu 40 eurot Hügieenikulu 67,5 eurot Kulutused koolikohustuse täitmiseks 192 eurot Vaba aja veetmise kulud 112 Raamatud 15 eurot Mänguasjad 50 eurot Sõprade sünnipäevad 8,33 eurot Kokku lapse kulud ühes kuus 1094,3 eurot Hageja seaduslik esindaja on osaliselt tõendanud hageja eluasemekulusid. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja elukoha kommunaalkulud ühes kuus 114 eurot (lk 116-117) ja elektrikulud 16 eurot kuus (lk 118). Hageja seaduslik esindaja on arvanud sidekulud eluasemekulude hulka, sidekulud on 30 eurot (lk 118). Hageja elab korteris koos oma seadusliku esindajaga. Kokku on elukoha eluasemekulud 162 eurot ja hageja osa kuludest 81 eurot.

2-18-2450 Hageja seaduslik esindaja ei pea tõendama hageja riiete ja jalanõude kulusid. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja riiete jalanõude-kulud ühes kuus on 92 eurot. Kohtupraktikas tavapäraselt on hageja vanuses lapse riiete-jalanõude kulud 40-50 euro kuus. Hageja seaduslik esindaja väitis, et kuna ta ei olnud last kostja käitumise tõttu kolm aastat näinud, siis tuli osta lapsele kõik uued riided. Kohus võtab seda väidet arvesse, kuna hageja seaduslik esindaja ei olnud saanud last kasvatada pool lapse elust ja just hilisema poole, siis on tõesti kulud riietele ja jalanõudele tavalisest suuremad. Kohus määrab hageja riiete ja jalanõude hageja vajalikeks kuludeks hageja seadusliku esindaja nimetatud 92 eurot. Hageja seaduslik esindaja nimetas hageja toidukulud ühes kuus on 300 eurot. Selliseid kulutusi on võimalik teha, kui vanemad seda võimaldavad, kuid tegemist ei saa olla 6-aastase lapse vajalike kuludega. Kohtupraktikas peetakse hageja vanuses lapse vajalikeks toidukuludeks 120 eurot kuus. Kohus peab seda ka hageja vajalikuks kuluks. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et koolile kulub igas kuus 192 eurot sealhulgas huviringi kulu 45 eurot kuus. Selline kulu ei ole mõistlik ega põhjendatud ja on tõendamata. Kohus määrab hageja vajalikuks koolikuluks kohtupraktikas tavapärase 30 eurot kuus ja huviringikuluks tavapärase 40 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hagejate ravimite kulu on 40 eurot kuus ja hügieenikulu 67,5 eurot kuus, laps põeb dermatiiti. Hügieenikulutusi on hageja seaduslik esindaja väikses osas tõendanud, esitades kaks hageja juuksuri eest tasumist tõendavat arvet (lk 120-121). Hageja ravimite kulu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Seega hindab kohus hageja vajalikeks ravimikuludeks igas kuus kohtupraktikaga kooskõlas oleva hageja vanuses lapse kohta 20 eurot kuus. Hügieenikulu on hageja vanuses lapsel kohtupraktikas tavapäraselt 10-20 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja nimetatud kulu 67,5 ei ole põhjendatud ja tõendatud. Kohus arvestab, et hageja seaduslik esindaja on pidanud peale lapsest aastatepikkust eemalolekut ostma lapsele kõik uued hügieenitarbed ning peab seetõttu hageja vajalikuks kuluks 25 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja transpordikulu on 80 eurot kuus. Nimetatud kulu ei ole mõistlik ega põhjendatud. Tallinnas on tasuta ühistransport. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja vajalikuks transpordikuluks kohtupraktikas tavapärase 20 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud hageja kulutused meelelahutusele: vaba aja veetmine 112 eurot kuus, raamatud 15 eurot kuus, mänguasjad 50 eurot, sõprade sünnipäevad 8 eurot, seega kokku kulud meelelahutusele 185 eurot kuus. Nimetatud kulusid on hageja seaduslik esindaja tõendanud väikeses osas: maksekorraldused selle kohta, et on tasutud kolme veekeskuse külastuse eest (lk 127 – 128) ja konto väljavõte kahel korral raamatute ostmise kohta (lk 130). Kohtu seisukoht on, et meelelahutuskulusid ei pea tõendama, need on enesestmõistetavad, nagu ka söögi- ja riidekulud. Kulutused 185 eurot kuus on ilmselgelt liialdatud. Kohtupraktikas tavapärane on hageja vanuses lapse meelelahutuskulu 30-50 eurot kuus. Kohus võtab arvesse, et hageja seadusliku esindaja kodus ei olnud lapsele ei mänguasju ega raamatuid ning samuti seda, et isa ja laps pole aastaid saanud koos olla ja vajavad seega ühistegevusi. Seega määrab kohus hageja vajalikeks meelelahutuskuludeks 100 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud ühes kuus: Eluasemekulu 81 eurot Riided ja jalanõud 92 eurot Toidukulu 120 eurot Transpordikulu 20 eurot Ravimikulu 20 eurot Hügieenikulu 25 eurot Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot Huviring 40 eurot Vaba aja veetmise kulud (raamatud, mänguasjad, sõprade sünnipäevad, muud üritused) 100 eurot Kokku hageja vajalikud ja põhjendatud kulud ühes kuus 528 eurot.

2-18-2450 Kostja on kinnitanud, et laps on palju tema juures, edaspidi hakkab veel rohkem olema ja kostja kannab seetõttu lapse kulusid otse. Siiski kohus ei saa arvestada sellise argumendiga. Laps elab isa juures. Harju Maakohtu 13.09.2017.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2017.a määrustega nr 2-16-1967 on määratud, et isal Xxx on ainuhooldusõigus lapse Xxx viibimiskoha sealhulgas elukoha ja lapse hariduse ning tervisega seotud küsimustes. Põhjendatuks ei saa pidada kostja poolt lapse kulude otse kandmist ka sellisel juhul, nagu on hetkeolukord, et laps elab alaliselt isa juures ja ema ostab lapsele vajalikke asju. Vanemal, kelle juures laps igapäevaselt elab, on õigus otsustada, kuidas ta lapse kulutuste kandmist reguleerib. Käesoleval juhul on see vanem ka lapse igapäevaelu küsimustes ainuhooldusõigusega vanem. Vanem, kelle juures laps elab ja kes on lapse igapäevaelu küsimustes ainuhooldusõigusega, soovib saada elatist, mitte aga lapse kulude otse kandmist. Xxx seletas kohtuistungil, et laps hakkab ema juures viibima üle nädala nädalavahetustel ning üle nädala tööpäeva õhtuti mõned tunnid. Lapse ema avaldas, et tema soovib, et laps viibiks tema juures rohkem, pool ajast ja lisaks ema kavatseb esitada kohtusse suhtluskorra määramise avalduse. Kohtu seisukoht on, et tsiviilasjas nr 2-16-1967 tuvastati need asjaolud, miks laps ei saa olla ema juures. Kohtud tuvastasid, et keskkond ema juures kahjustab lapse vaimset ja füüsilist tervist. Seega ei saa kohus elatise väljamõistmisel arvestada, et laps hakkab ema juures rohkem viibima kui praeguseks lapse hooldusõigusliku vanema poolt määratud üle nädala nädalavahetused ja üle nädala tööpäeva õhtul mõned tunnid. Käesoleval ajal hageja seadusliku esindaja poolt lubatav aeg, kus laps saab kostja juures viibida kahjustusi saamata, on nii lühike, et kohus ei arvesta seda elatise väljamõistmisel. Kuna vanemate kohustused lapse ülalpidamisel on võrdsed, siis hageja kulutustest peab kostja kandma poole ehk 250 eurot. Hageja põhjendatud kulutustest nähtuvalt katab alammääras elatis s.o käesoleval aastal 250 eurot kuus hageja vajadused. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alammääras elatise vastavalt haginõudele alates 01.07.2018.a. TsMS § 445 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Hageja seadusliku esindaja taotluse kohaselt määrab kohus, et elatis tuleb tasuda igas kuus 15.kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole. Menetluskulude jaotus Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on taotlenud jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud ja tõendanud, et tema menetluskulud on olnud 390 eurot lepingulise esindaja nelja ja veerand tunni töö eest. Hageja õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud nii tunnitasu kui ka õigusabi osutamisele kulutatud aja osas. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.