4.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista EK-lt välja TZ kasuks menetluskulu summas 3293,47 eurot, millest hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 494,55 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2798,92 eurot.
4.3.Jätta rahuldamata TZ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 968,81 euro ulatuses.
4.4.Välja mõista EK-lt TZ kasuks viivis menetluskuludelt (3293,47 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 28.02.2014 otsusega rahuldati hagi ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2014 otsusega tühistati Harju Maakohtu 28.02.2014 otsus menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jättis kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohtu 08.10.2014 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja esitas 17.10.2014 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 4262,28 eurot (sh riigilõiv summas 494,55 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 3767,73 eurot).
3.Kostja esitas vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele leides, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 8 tundi ehk 1104 eurot koos käibemaksuga. Hagilt ja vastuapellatsioonilt tasutud riigilõivude osas kostjal vastuväiteid ei ole. Maakohtu määrus
4.17.03.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse osaliselt, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetlusekulud summas 3853,31 eurot ning viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Tuginedes Riigikohtu praktikale leidis maakohus, et hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasumäär (so 115,04 eurot käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu pidas kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 138,05 eurot (käibemaksuga). Tuginedes TsMS § 174 lg-le 10, Riigikohtu praktikale ning hageja kinnitusele, mõistis kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga.
6.Kohtule esitatud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt kandis hageja käesoleva tsiviilasja menetlemisel menetluskulusid kokku 4262,28 euro ulatuses, millest riigilõivud moodustavad 494,55 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3767,73 eurot.
7.Esmalt analüüsis kohus hageja poolt menetluse käigus kantud kohtukulusid (riigilõivud) TsMS § 138 lg 2 mõttes. Hageja on kohtutoimikust nähtuvalt (I kd, tl 5; II kd, tl 15) tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319,55 eurot ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivude puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mistõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale tasutud riigilõivud kogusummas 494,55 eurot.
8.Järgnevalt analüüsis kohus hageja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud hageja menetluskulude avalduse ja kohtutoimiku alusel.
9.Kohtu hinnangul oli ajavahemikel 07.12.2011-15.08.2012 (kokku 10 tundi 35 min), 16.12.2013-30.01.2014 (4 tundi 55 minutit), 17.03.2014-04.04.2014 (4 tundi 50
minutit), 28.04.2014-29.04.2014 (2 tundi 40 minutit) hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustus ka toimingute ajakuluga.
10.Kohus ei pidanud 10.04.2013 teostatud toiminguid põhjendatud ja vajalikeks, kuna toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja esindaja oleks menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid vastavatel kuupäevadel teinud. Samuti ei nõustunud kohus hageja lepingulise esindaja ajavahemikul 05.05.2014-13.05.2014 läbiviidud toimingutega, leides et need on põhjendamatud ja mittevajalikud, kuna kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et asjas oleks esitatud eelnimetatud asjavahemikus menetlusdokumente, samuti pole käesoleva tsiviilasja raames esitatud määruskaebust.
11.Kohus nõustus hageja lepingulise esindaja 14.05.2014-30.06.2014 läbiviidud toimingutega, kuid ei nõustu toimingute ajakuluga (kokku 3 tundi 35 minutit). Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja 22.05.2014 esitanud üheksal leheküljel enda täiendavad seisukohad ja taotlused (II kd, tl 43-51). Kohus pidas eelnimetatud toimingutest põhjendatuks 14.05.2014, 16.05.2014 ja 28.05.2014 läbiviidud toiminguid ja nõustus nende ajalise kuluga 1 tunni 20 minuti osas. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks 26.06.2014 esitanud menetlusdokumendi, samuti ei ole arusaadav, millist toimingut viidi läbi 30.06.2014, kohtutoimikus ei kajastu, et hageja esindaja oleks kohtumenetluse raames toiminguid eelnimetatud ajaperioodil teinud. Seega kohus pidas põhjendatuks 14.05.2014-30.06.2014 läbiviidud toiminguid 1 tunni 20 minuti ulatuses.
12.Kohtu hinnangul on 07.07.2014 toimingu näol tegemist põhjendamatu ja mittevajaliku toiminguga. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 07.07.2014 kassatsioonikaebuse (II kd, tl 68-76), mille Riigikohus on 08.10.2014 jätnud menetlusse võtmata (II kd, tl 79). Kohtutoimikust ei nähtu, et kohus oleks hagejale andnud kostja kassatsioonikaebusele seisukoha esitamiseks tähtaja.
13.Seega kujunes hageja lepingulise esindaja ajakuluks kokku 24,33 tundi, mille tasuks kujuneb 3358,76 eurot (138,05 eurot/tund x 24,33 tundi). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskuluks kokku 3853,31 eurot (3358,76 eurot + 494,55 eurot).
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märkis hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
15.02.04.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 17.03.2015 määruse osas, milles kohus määras menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt välja õigusabikulu suuremas ulatuses kui üheksa (9) tundi ja kümme (10) minutit.
16.Esmalt peab määruskaebuse esitaja oluliseks märkida, et hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 115,04 eurose (käibemaksuga) tunnitasu alusel, mitte 138,05 eurose (käibemaksuga) tunnitasu alusel, nagu on seda ekslikult kohtumääruses märkinud Harju Maakohus.
17.Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et erinevalt kohtumääruses järeldatust ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 9 tundi ja 10 minutit. Hageja esindaja töötunnid hagi ettevalmistamisel on menetluskulude nimekirjas ülepaisutatud, mida kinnitab mh hageja 15.03.2012 hagi tagaseljaotsusega rahuldamisel taotletud menetluskulude väljamõistmise suurus (I kd, tl 100). Kui 2012 palus hageja hagi tagaseljaotsusega rahuldamisel mõista kostjalt välja hagi ettevalmistamisega, s.h tõendite valikuga ja analüüsimisega seotud kulusid õigusabile 3,5 tunni ulatuses, siis avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas olid hageja
lepingulise esindaja õigusabikulud samade tööde eest 5,58 tundi. Kostja leiab, et ajavahemikus 07.12.2011 kuni 01.03.2012 osutatud õigusabi on põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses.
18.Kostja peab täiendavalt vajalikuks kohtule selgitada, et 15.03.2012 tagaseljaotsuse taotluste ja kompromissettepaneku olemasolust (I kd, tl 100) sai kostja esmakordselt teada 17.03.2015 kohtumääruse punkti 30 kaudu ja leidis dokumendi nüüd etoimikust. Kostjale ei ole antud dokumente kätte toimetatud ja kostja arvates ei olnud nende koostamine ka vajalik. Määruskaebuse esitaja nõustub kohtumääruse punktides 30 ja 31 kohtu poolt kindlaksmääratud ajakuluga kogumahus 0,92 tundi (0,67tundi + 0,25tundi).
19.Ebaõige ja vastuoluline kohtu väide, et 13.07.2012 toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega. Pole selge, mida asjaajamine endast kujutas, miks seda tehti ja kellega kirjavahetust peeti.
20.Määruskaebuse esitaja jääb varasemalt öeldu juurde, mille kohaselt hageja esindaja tööst vahemikus 09.08.2012 kuni 15.08.2012 (3 tundi 35 minutit) on kostja arvates objektiivselt põhjendatud ajaliselt mitte rohkem kui üks (1) tund.
21.Kostja ei nõustu kohtumääruse punktis 35 tehtud järeldusega, et 16.12.2013– 30.01.2014 toimingute põhjendatud ajakulu oli 4 tundi ja 55 minutit. Hageja esindaja tööd vahemikus 16.12.2013-30.01.2014 peab kostja põhjendatuks mahus 2 tundi 30 minutit, sest kostja esindajal kulus kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele selline aeg ja kostja leiab, et üle selle mahu mõistlikult võttes põhjendatud ja vajalik ei ole.
22.Samuti ei saa kostja nõustuda kohtu järeldusega, et Tallinna Ringkonnakohtus vahemikul 17.03.2014-04.04.2014 läbiviidud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4 tundi ja 50 minutit. Hageja vastuapellatsioon ja vastus kostja apellatsioonile on ühes menetlusdokumendis, milles on üks (1) lk sisulist teksti (II kd, tl 11-13). Sisustamata on mõiste aruandlus jms toimingud, mistõttu puudub selgus, kas tegemist üldse saab olla hüvitatava menetluskuluga, mida saaks kostjalt nõuda.
23.Ekslik on kohtu järeldus, mille kohaselt hageja poolt 28.04.2014-29.04.2014 läbiviidud toimingute ajaline kulu 2,67 tundi on põhjendatud ja vajalik. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et hageja 29.04.2014 menetlusdokumendi sisuline osa hõlmas poolt lehte (II kd, tl 37-38) ja määruskaebuse esitaja leiab, et põhjendatud ja kostja poolt hüvitatav ajakulu tehtud toimingute eest saab olla üksnes 30 minutit.
24.Määruskaebuse esitaja nõustub kohtumääruse punktis 39 esitatud kohtu seisukohaga hageja esindaja 14.05.2014 toimingu (ajakulu 15 minutit) vajalikkuses. 16.05.2014 ja 28.05.2014 toimingute osas, mida Harju Maakohus pidas põhjendatuks, jääb kostja enda 06.11.2014 vastuse punktis 4.10 avaldatu juurde. 16.05.2014.a toimingute ebamäärane määratlus „konsultatsioon“ osutab advokaadi ja kliendi vahelisele tavapärasele suhtlemisele. Tegemist ei ole menetlustoiminguga, mida saaks menetluskuluna kostjalt välja mõista. Niisamuti ei nõustu kostja hageja lepingulise esindaja 28.05.2014 toimingu kulu kandmisega 40 minuti ulatuses. Kõnealune kulu on tehtud pärast 22.05.2014, so pärast Tallinna Ringkonnakohtu poolt 14.05.2014 kirjas menetlusosalistele antud menetlustähtaja lõppemist, mistõttu hageja esindaja 28.05.2014 toimingud ei mõjutanud enam menetluse käiku enne 06.06.2014 otsuse kuulutamist. Tegemist on põhjendamatu ja mittevajaliku kuluga, mida ei saa menetluskuluna kostjalt nõuda. Vastus määruskaebusele
25.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 17.03.2015 määrus tuleb osaliselt tühistada kostjalt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
28.Maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Riigikohtu praktika kohaselt on TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ja sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepingulise esindaja õigusabikulu. Maakohus on leidnud, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku on 24,33 tundi ning kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud sellega diskretsioonipiire.
29.Vastuseks määruskaebuses kostja poolt korduvalt viidatud hinnangule, et arvestades hageja poolt esitatud dokumentide mahtu, on selleks kulutatud aeg ülepaisutatud, märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-88-11 p-s 12 asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Lisaks nõustub ringkonnakohus hageja vastuses tooduga, et dokumendi koostamise ajakulu juures ei saa arvestada kitsalt vaid kohtule esitatud dokumendi mahtu, vaid tuleb lähtuda ka vastaspoole menetlusdokumendi, millele vastust koostatakse, mahukusest ja sisust.
30.Kostja etteheide, et kuivõrd talle ei olnud tagaseljaotsuse taotlust kättetoimetatud ja ta ei olnud selle olemasolust teadlik, siis ei saa selle koostamist põhjendatuks pidada, ei ole asjakohane, kuna menetlusosalise informeeritus antud juhul ei ole määravaks menetluskulude vajalikkuse otsustamisel. Viidatud dokument oli kohtu infosüsteemis menetlusosalistele nähtavaks tehtud ning lisaks ei tulene tagaseljaotsuse tegemist sätestavatest õigusnormidest nõuet, et hageja tagaseljaotsuse taotlus tuleb kostjale kätte toimetada (vt Riigikohtu 18.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-12, p 13).
31.Kolleegium nõustub aga kostja märkusega tunnitasu määra kohta. Määruse punktis 23 on maakohus ekslikult leidnud, et menetluskulu nimekirjas märgitud tunnitasu on käibemaksuta ja seetõttu lisanud 115,04 eurosele tunnitasule täiendavalt 20%, mistõttu on määruse punktis 41 arvutanud menetluskulu kokku summas 3358,76 eurot. Tunnitasu määraga 115,04 eurot on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu arvestades 2798,92 eurot (115,04x24,33). Lähtudes maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulust ja hageja avalduses nimetatud tunnihinnast 115,04 eurot (sh käibemaks), tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 559,84 euro (s.o 3358,76 – 2798,92) võrra väiksem lepingulise esindaja menetluskulude summa. Hageja avaldus jääb seega rahuldamata 3767,73 – 2798,92 = 968,81 euro osas.
32.Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust muus osas maakohtu määruse tühistamiseks. Osas, milles
ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, nõustub ringkonnakohus maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
34.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.