2-17-11390/23 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

6.Lõpetada menetlus XXX vastuavalduses lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks seoses avaldusest loobumisega XXX poolt. Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused XXX(hageja seaduslik esindaja) ja kostja kooselust on sündinud XXX.a tütar XXX. Lapse vanemate suhted on pöördumatult lõppenud märtsis 2017.a, mil kostja kolis üürikorterist välja. Hageja jäi elama koos emaga. Alates märtsikuust 2017.a kannab kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud lapse ema. Hageja põhjendatud vajadused tema tavapärase ülalpidamise tagamiseks on oluliselt kõrgemad kui seaduses sätestatud miinimumelatis. Hageja igakuisteks ülalpidamiskuludeks on 1272,21 eurot. Taotleb välja mõista kostjalt igakuine elatis hageja kasuks summas 600 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni XXX täisealiseks saamiseni, kandes see XXX arveldusarvele AS-s Swedbank XXX iga jooksva kalendrikuu 5. kuupäevaks; välja mõista tagasiulatuvalt kahju hüvitamist summas 1410 eurot alates 01.03.2017.a kuni 26.07.2017.a. Menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Oma seisukohas kostja vastusele toob hageja välja, et kuni aprillikuuni 2017.a elas kostja ise koos hageja ning hageja seadusliku esindajaga korteris aadressil XXX, Tallinn, millest tulenevalt on ta tasunud kõik kulud, mis olid seotud antud korteriga. Kostja vastuses välja toodud summa remondi kohta ei olnud kuidagi seotud lapse ülalpidamisega ja oli üle kantud hageja emale veel hageja ema ja hageja isa kooselu jooksul. Kostja vastuses toodud ülekanne kommunaalteenuste ja üüri eest oli teostatud veel kooselu jooksul. Kostja poolt esitatud väljavõtted ei tõenda asjaolu, et ostud on tehtud lapse huvides. Arusaamatuks jäävad ka kostjapoolsed arved Telia arvete tasumise kohta. Kostja tasus arveid, mis olid vormistatud tema nimele ja mis ei ole seotud lapse ülalpidamisega. Hageja elulaadi lapse ema muutnud ei ole: laps elab samas korteris, käib samades huviringides, endiselt lapse ema kasutab lapsehoidja teenust ja käib lapsega kinos. Enne kostja ja lapse ema lahku kolimist, olid hageja eluvajadused miinimumist suuremad, sellistena nad jäidki pärast lapse isa perest lahkumist. Lapse isa selgitas, et tema sissetulek on 388 eurot neto. Lapse isa näol on tegemist ettevõtjaga, kellele kuulub kaks firmat – XXX ja XXX. 2016.a esitatud majandusaastaaruanded 2(6)

kinnitavad, et XXX 2016.a puhaskasumi kasv moodustab 14,8 % ja XXXkasum kasvas 26% võrra. Lisaks sellele kuuluvad XXX ja lapse isale mitu kinnisvara objekti Eestis, osa nendest on ostetud 2016.a. Lapse isa töötab Soomes. Hageja esitab kohtule kostja Facebook’i lehekülje väljavõtte, mis tõendab lapse isa elustiili ja tema reisimist isiklikes huvides. Kostja vastuväited ja vastuavaldus Lapse isa ja ema kooselulised suhted on pöördumatult lõppenud alates märtsist 2017.a. Kostja ei nõustu hageja väitega, et alates märtsist 2017.a kannab kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud lapse ema. Vastavalt poolte vahelistele kokkulepetele ei pidanud isa lapsele elatist tasuma lapse ema arvelduskontole, vaid pidi kandma lapse lasteaiakulud, 2-l korral eluasemekulud, vastavalt lapse vajadustele ostma talle riideid, võtma vastavalt võimalustele last enda juurde ja tasuma kõik lapse igapäevased kulud ajal, mil laps viibib isa juures, vastavalt vajadusele toetama ema rahaliselt ning tasuma ema korteri Telia Eesti AS-i koduste teenuste arved. Laps on viibinud isaga tema uues elukohas, vastavalt vanemate vahelistele kokkulepetele, perioodil märtsist kuni septembrini ca 70 päeva. Perioodil, mil laps on viibinud isa juures, ei ole ema tasunud lapse igapäevaseid kulusid, vaid seda on teinud üksnes isa. Lisaks lapse igakuiste kulutuste tasumisele ei ole hagis arvesse võetud ka kehtivate õigusaktide kohaselt makstavat lapsetoetust, mis laekub lapse ema arvelduskontole. Lapse isa ei nõustu lapse kulutabeliga, sest lapse isa elas lapsega igapäevaselt koos kuni märtsini 2017.a, mistõttu on ta teadlik, millised on lapse igakuised tegelikud vajadused. Arvestades, et lapse puhul on tegemist 5-aastase väikelapsega, keda mõlemad vanemad on kohustatud ülal pidama, siis on mõistlik ja põhjendatud summa lapse elatiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Lapse isa vaidleb kõikidele lapse väidetavatele kuludele vastu, mis ületavad 500 eurot kuus. Need on tõendamata ja ka põhjendamata. Arvestades lapse igakuiseid vajadusi, on oluline märkida, et laps viibib igakuiselt isaga minimaalset 10 päeva, ehk kolmandiku ajast ning nimetatud päevadel ei kanna ema lapse vajadustega seonduvaid kulusid. Lapse isa näol on tegemist väikeettevõtjaga, kelle sissetulekuks on üksnes igakuine juhatuse liikme tasu 388,80 eurot (netopalk). Lisaks igakuisele juhatuse liikme tasule on lapse isal võimalik, vastavalt ettevõtte edukusele, saada dividende. Kuna lapse isa ettevõtte majandusaasta käive langes 2016.a 28,5% ei olnud võimalik ettevõttel dividende maksta ning isa sissetulekuks jäi üksnes 388,80 eurot kuus. 2014.a müüsid lapse vanemad maha kaasomandis oleva korteri ning nimetatud tehingust jäi lapse isale ca 20 000 eurot sääste, mille arvelt on ta tänase päevani lapse igakuiseid kulusid vastavalt kokkulepetele lapse emaga tasunud. Lapse ema sissetulekuks on aga minimaalselt 2000 eurot kuus. Seega ei ole ema ja isa sissetulek ning varaline seisund samaväärne. Ema igakuine sissetulek ületab isa igakuist sissetulekut ca 5 korda. Seetõttu on ema võimalused last ülal pidada märkimisväärselt paremad. Lapse isa täidab lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja vabatahtlikult, tasudes vastavalt lapse vanemate vahelistele kokkulepetele. Seega on lapse tagasiulatav kahju hüvitamise nõue summas 1 410 eurot alusetu. Hagis ei ole tõendatud seaduses sätestatud elatisest suurema elatise põhjendatud vajadust. Taotleb jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada XXX hagi poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras 29.09.2017.a kuni XXX täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Koos vastusega hagile kindlaksmääramiseks.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja arvesse võttes istungil avaldatut, on seisukohal, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt. XXX ja XXXl on ühine tütar XXX, sündinud 28.08.2012.a, kes on käesolevalt 5-aastane. Pärast vanemate lahkuminekut märtsis 2017.a elab tütar emaga. Hageja on kostja ainus järeltulija ja ainus ülalpeetav. Toodud asjaoludes poolte vahel vaidlus puudub. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse vanemad vaidlevad elatise suuruse üle. Ema, kes igapäevaselt last ülal peab, leiab, et lapse vajadused ühes kuus on 1272,21 eurot (tl 1 pöördel – 2 pöördel), millest isa peaks tasuma 600 eurot. Vanemate kooselu korral oli lapse elatustase just selline ning ta ei soovi et see langeks. Eelkõige peaks arvestama, et tütar peab elama üürikorteris, käib huviringides, kinos, kord aastas reisil ja samuti kasutab ema endiselt ka lapsehoidja teenust. Kostja ei nõustu lapse kulutabeliga, sest lapse isa elas lapsega igapäevaselt koos kuni märtsini 2017.a, mistõttu on ta teadlik, millised on lapse igakuised tegelikud vajadused. Arvestades, et lapse puhul on tegemist 5-aastase väikelapsega, keda mõlemad vanemad on kohustatud ülal pidama, siis on mõistlik ja põhjendatud summa lapse elatiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kostja ei leia põhjendust elatise maksmiseks suuremas summas ning lapse ema on lapse vajadusi kujutanud põhjendamatult suurena. Peale selle veedab laps iga kuu 1/3 ajast isaga ja on sel ajal isa ülalpidamisel. Lisaks leiab kostja, et lapse igakuiste kulutuste tasumisel ei ole hagis arvesse võetud ka kehtivate õigusaktide kohaselt makstavat lapsetoetust, mis laekub lapse ema arvelduskontole. Kostja väidab, et peale hagi esitamist on maksnud miinimumi. Kohus leiab, et hageja on kulutusi tõesti üle paisutanud. Antud juhul on 5-aastane hageja oma vanemate ainsaks ülalpeetavaks. Seadusandja on arvestanud, et minimaalne elatise suurus katab ära lapse minimaalsed vajadused alates sünnist kuni täisealisuseni. Antud juhul on tegemist eelkooliealise lapsega. Samas tuleb muidugi arvestada, et laps ei pea elus toime tulema minimaalsega, kui tema vanematel on võimalus pakkuda lapsele paremat elustandardit. Hageja ema töötab XXX-s maaklerina ning XXX kinnisvara eksperdina ja nõustajana, tema igakuine sissetulek on umbes 2000 eurot kuus. Lapse isa varanduslikku seisundit iseloomustab asjaolu, et kostjale kuulub ühisomandina korteriomand Rakke alevikus ja Tartus. Samuti kuuluvad kostjale XXX(registrikood 11199507), XXX (registrikood 11476208) ja XXX(registrikood 14254537). XXX-le kuuluvad kaks kinnisasja: korteriomand Jõgevamaal ja kinnistu Harjumaal. Kohtule on kostja väitnud, et tema sissetulekuks on üksnes juhatuse liikme tasu 388,80 eurot (neto). Lapse igakuiseid kulusid on kostja tasunud säästude arvelt, nimelt 2014.a müüsid lapse vanemad maha kaasomandis oleva korteri, isa sai tehingust ca 20 000eurot. Seega kui kostja tõesti peab toime tulema umbes 390-eurose sissetulekuga nagu ta ise väidab, on tal enda ja tütre ülalpidamist võimalik parandada kinnisvara arvel. 4(6)

Kohus leiab, et ema ei ole tõendanud lapse miinimumist suuremaid vajadusi. Kohus ei loe tõenditeks kaubatšekke ja ema pangakonto väljavõtteid, millel kajastuvad tehtud kulutused kauplustes, meelelahutuskohtades ja söögikohtades (tl 17-33), sest neilt ei nähtu, kes on kauba ostnud ja kes nimetatud kaupa, teenust tarbinud. Kohus tegi istungil pooltele ettepaneku igakuise elatise suuruse osas summas 300 eurot. Hageja seaduslik esindaja sellega ei nõustunud, leidis, et elatis võiks olla 340 eurot kuus. Laps kasvab, vajadused suurenevad. Hageja on kakskeelne ja vajab seetõttu ka lisatunde. Kostja avaldas, et on nõus maksma igakuist elatist 300 eurot. Seega on kostja kohtu hinnangul aktsepteerinud lapse igakuiseid vajadusi 600 euro ulatuses. Kohus, kõike eeltoodut arvestades, peab mõistlikuks määrata lapsele makstava igakuise elatise suuruseks 300 eurot kuus. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest, s.o 27.07.2017.a ja maksmisega hageja seadusliku esindaja pangakontole iga kuu 5-ndaks kuupäevaks. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduses taotleb hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmist kostjalt summas 1410 eurot alates 01.03.2017.a kuni 26.07.2017.a (6 x 235.-). Kostja väitel ei pidanud ta vastavalt poolte vahelistele kokkuleppetele lapsele elatist tasuma lapse ema arvelduskontole, vaid pidi kandma lapse lasteaiakulud, 2-l korral eluasemekulud, vastavalt lapse vajadustele ostma talle riideid, võtma vastavalt võimalustele last enda juurde ja tasuma kõik lapse igapäevased kulud ajal, mil laps viibib isa juures, vastavalt vajadusele toetama ema rahaliselt ning tasuma ema korteri Telia Eesti AS-i koduste teenuste arved. Ema sellisel kujul kokkuleppe olemasolu ei kinnita. Seega kokkuleppe olemasolu elatise maksmise viisi osas tõendatud ei ole. Kostja on tõendanud (tl 56) ja hageja on omaks võtnud, et kostja on lapse vanemate kooselu lõppemisest tasunud lasteaiamaksu. Kostja väitel oli laps iga kuu 10 päeva tema juures, mida kostja tõendada ei suuda. Kostja palub tagasiulatuvalt elatist mitte välja mõista. Istungil vähendas hageja tagasiulatuva elatise nõuet kostja poolt tasutud lastaiamaksude võrra, kokku summas 660 eurot. Kohus märgib, et ema korteriga seotud kulude kandmist ei saa lugeda lapsele ülalpidamise andmiseks. Kohus kordab oma eelpool väljendatud seisukohta osas, et ei loe tõenditeks kostja konto väljavõtet poes tehtud kulutuste kohta (tl 59-64), sest neilt ei nähtu, kes nimetatud kaupa tarbinud on. Kostja on 07.08.2017.a tasunud hageja seadusliku esindaja arvele 250 eurot, selgitusega „Amely“. Ema avaldas istungil, et märgitud summa oli pool lapse sünnipäeva kulust. Isa nõustus sellega. Tuginedes eelöeldule, leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et on tasunud nõuetekohaselt elatist perioodil 01.03.2017.a kuni 26.07.2017.a. Seega on õigustatud kostjalt välja mõista elatise võlgnevus eelmärgitud perioodi eest (s.o 5 kuu ja 26 päeva eest) summas 712 eurot (1372 eurot – 660 eurot (kostja poolt makstud lastaia tasu) = 712 eurot). Kostja oma vastuses hagiavaldusele on leidnud, et tuleb arvestada ka riiklike peretoetustega. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;