Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Kostjad olid abielus kuni 16.01.2006.a. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub kostjatele alates 30.01.2004.a ühisomandina korteriomand asukohaga Xxx(registriosa nr xxx). Korteriomand kuulub kostjate ühisvara koosseisu. 20.05.2015.a tegi Tartu Maakohus kohtuotsuse, millega mõistis XxxCapital Inkasso OÜ kasuks välja 26 466,42 eurot (sh põhivõlgnevus summas 24 000 eurot ja viivis 19.05.2015 seisuga summas 2466,42 eurot) ning viivise põhivõlgnevuselt alates 20.05.2015 kuni nõude täieliku täitmiseni. Samuti ja jättis kohus Capital Inkasso menetluskulud 86% ulatuses Xxxkanda ning mõistis viimaselt Capital Inkasso kasuks välja menetluskuluna kokku 3 191,93 eurot. Sama otsusega ja jättis kohus kehtima 04.12.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise (Capital Inkasso kasuks tehtud käsutamise keelumärke kostja I omandis olevale korteriomandile) kuni kohtuotsuse täitmiseni. 14.07.2015 esitas hageja Põlva kohtutäitur Aive Kolsarile avalduse täitemenetluse algatamiseks Xxxsuhtes ja 02.03.2017 täiendava avalduse. Täitmisavalduste kohaselt on Capital Inkasso nõude suuruseks kokku 49 809,40 eurot. 28.03.2017 edastas kohtutäitur hagejale teate täitemenetluse kohta, milles teavitas, et temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul mistahes vallasvara, millele saaks sissenõuet pöörata. Samas märkis kohtutäitur, et võlgnikule kuulub ühisomandina korteriomandist. Kuivõrd Xxxei ole näidanud üles mistahes viisil mingit valmidust tal lasuva kohustuse täitmiseks ja võlgnevuse tasumiseks ning hagejal lasuvat nõuet ei ole võimalik sundtäita Xxxlahusvara arvel viimase puudumise tõttu, siis on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja soovib ühisvarasse kuuluva korteriomandi jagamist selliselt, et kummagi abikaasa ainuomandisse jääks 1⁄2 suurune mõtteline osa korteriomandist. Hageja nõuded: 1) Jagada Xxxja Xxxühisvarasse kuuluv korteriomand asukohaga Xxx vald selliselt, et kummagi kostja ainuomandisse jääb 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist; 2) Kohustada Xxxja Xxxandma nõusolek Xxx(registriosa nr xxx) kaasomandi üleandmiseks Xxxning kinnistusregistri teises (II) jaos senise omaniku kohta tehtud kande kustutamiseks ning Xxxja Xxxkinnisasja 1⁄2 mõtteliste osade kaasomanikena registri teise (II) jakku sisse kandmiseks. 3) Alternatiivselt jätta korteriomand asukohaga Xxx(registriosa nr xxx) Xxxainuomandisse ja mõista XxxXxxkasuks välja rahaline hüvitis summas 20 631,20 eurot korteri omandiõiguse kaotuse eest; 4) Alternatiivselt müüa korteriomand asukohaga Xxx(registriosa nr xxx) avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse reeglite kohaselt, täita AS Swedbank laenulepingust tulenev võimalik poolte solidaarkohustus ning jagada saadud tulu Xxxja Xxxvahel võrdsetes osades. Kostjate seisukohad Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostja I väitel ei ole vastava asjaõigusliku kokkuleppe puudumisel hüpoteegipidaja õiguste kehtimajäämine abikaasade ühisvara jagamise järgselt võimalik. Kostjate väitel, kui eluruum ära müüakse, ei ole kostjal II koos lastega enam kuskil elada. Kostja II elab korteris koos abikaasa ja nelja lapsega, kellest kaks last on kostjaga I ühised. Kostjal II puuduvad vahendid kostja I võla tasumiseks, seega ei sobi ka see variant, et korter jäetakse

tervikuna kostja II omandisse. Kostjal II puuduvad vahendid korteri võõrandamise järel uue eluruumi soetamiseks. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kehtiva perekonnaseaduse § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna Xxxja Xxxabielu lõppes varasema perekonnaseaduse kehtivuse ajal, tuleb nende ühisvara koosseisu määramisel ja ühisvara tekkimisel kohaldada varemkehtinud seadust s.o kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseadust. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: 1) Xxxja Xxxolid abielus 28.09.1991.a kuni 16.01.2006.a; 2) Tartu Maakohtu 20.05.2015.a otsusega nr 2-13-54900 on Xxxhageja kasuks välja mõistetud 26442,42 eurot sh põhivõlg 24000 eurot, 19.05.2015.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2466,42 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20.05.2015.a; otsuse kohaselt kohustub Xxxtasuma hagejale ajavahemikus 01.06.2015.a kuni 01.12.2016.a iga kuu esimeseks kuupäevaks 800 eurot (lk 7 – 17); 3) Hageja on pöördunud täituri poole 14.07.2015.a ja 02.03.2017.a avaldustega kohtuotsuse sundtäitmiseks (lk 18 – 21); 4) 02.03.2017.a sundtäitmise avalduse esitamise seisuga oli XxxTartu Maakohtu 20.05.2015.a otsusest nr 2-13-54900 tulenev võlg hageja ees 39200 eurot (lk 20); 5) Kohtutäitur on 28.03.2017.a teatanud hagejale, et võlgniku pangakontod on arestitud, kontodel puuduvad vahendid nõuete täitmiseks; võlgnikul puuduvad sissetulekud; võlgnikul puudub lahusvara, millele sissenõuet pöörata (lk 21); 6) Xxxja Xxxühisvara on korteriomand Xxx vald, registriosa number xxx, mõlemad ühisomanikud on kinnistusregistrisse kantud (lk 6); 7) Korteriomand Xxx vald, registriosa number xxx on koormatud hüpoteegiga Swedbanki kasuks summas 16603 eurot alates 24.11.2005.a (lk 6). TMS § 14 lg 2 teise lause kohaselt vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Täitemenetluse ebaõnnestumise aeg on tuvastatav kohtutäituri 28.03.2017.a kirja põhjal. Hagi on esitatud 31.03.2017.a. Seega on hagi esitatud tähtaegselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 esimese lause kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kuna kostja I lahusvara arvelt ei ole õnnestunud hageja nõuet täitemenetluses täita, on hageja OÜ Capital Inkasso esitanud hagi Xxxja Xxxühisvara jagamiseks. PKS § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel; abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 esimese lause

kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja/vastukostja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Poolte ühisvaraks on korteriomand Xxx valda. Korteriomandit kasutab elukohana kostja II, kellega koos elavad korteris tema abikaasa ja lapsed. Ühisomanikud Xxxja Xxxei ole omandit jaganud 12 aasta jooksul peale abielu lahutamist. Ühisomanikel puudub huvi ühisomandi jagamiseks. Ühisomanikud palusid jätta korteriomand jagamata. Varemkehtinud PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks ning lõige 2 loetleb asjaolud, kui kohus võib vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid ühisvara jagamisel poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks ning ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades. Hageja väitel on korteriomandi turuhind 41262,4 eurot. Oma väidet tõendab hageja väljavõtetega lehelt kv.ee (lk 18 – 19). Kostja II väitel on kinnistu turuväärtus 31600 eurot (lk 58 – 59). Kuna kostja poolt esitatud kinnistu väärtust tõendav tõend on eksperthinnang (lk 81 – 107), mis on koostatud Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt ja konkreetselt vaidlusaluse korteriomandi kohta märtsis 2018.a, siis on usaldusväärsem kostja II poolt esitatud tõend. Kinnistu turuväärtus on seega 31600 eurot. Hageja on taotlenud kinnistu jagamist ja alternatiivnõuetena kas jätta korter kostja II ainuomandisse, mõistes kostjalt II välja summa kostja I osa omandist hüvitamiseks või müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Kostja II kinnitas, et ei ole võimeline kostja I osa korteriomandist tasuma. Kinnistu müük avalikul enampakkumisel on kostjatele üleliia koormav, kuna enampakkumisel müüakse vara alla turuhinna. Samuti on kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel koormav kostjale II, kes kasutab koos oma perega kinnistut elukohana. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaasomandi lõpetamise viisiks kinnistu jagamise kaasomanike vahel võrdsetes mõttelistes osades. Kinnitusraamatuseaduse § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostjate nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks tuleb asendada käesoleva kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.