Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 23. juuli 2015 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-15-8349 730,71 eurot Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi L. S. L. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu; esindaja Alar Kondratjev, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu, e-post: [email protected]; Kostja L. S. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi L. S. L. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista L. S. L. Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 624 (kuussada kakskümmend neli) eurot ja 24 senti, millest 394,33 eurot on tagastamata krediidisumma, 44,05 eurot järelmaksuintress, 0,85 eurot krediidiintress, 51,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ning 133,89 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista L. S. L. Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks alates 03.06.2015 viivis 27% aastas tasumata krediidisummalt kuni krediidisumma 394,33 eurot täieliku tasumiseni, kusjuures viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 133,89 eurot ei tohi ületada põhinõude 394,33 euro suurust. 4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
6.Välja mõista L. S. L. Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks menetluskulu summas 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot.
Edasikaebamise kord Kaupmehe Järelmaks OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. L. S. L. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Kaupmehe Järelmaks OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi L. S. L. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.06.2013 järelmaksulepingu nr 1309191/96ta. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 417,50 eurot, millest 399,00 euro eest soetas kostja 30.12.2012 Klick Eesti AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga sülearvuti HP ning 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale järelmaksu intressi 17,90% järelmaksu summalt aastas. Lepingu kohaselt kuulus järelmaksu püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksu summa ulatuses ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 10.06.2013. a., millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kostja teostas järelmaksulepingu nr 1309191/96ta maksegraafikust tulenevalt järgmised maksed: 10.07.2013 summas 14,92 eurot, 12.08.2013 summas 2,74 eurot, 13.08.2013 summas 2,92 eurot, 26.08.2013 summas 1,67 eurot, 09.09.2013 summas 0,11 eurot, 11.09.2013 summas 14,92 eurot, 16.09.2013 summas 04,03 eurot, 09.10.2013 summas 6,19 eurot, 11.10.20113 summas 0,14 eurot, 21.10.2013 summas 14,78 eurot, 12.11.2013 summas 0,93 eurot, 23.12.2013 summas 1,43 eurot, 13.01.2014 summas 1,52 eurot. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud tagastamata krediidisumma katteks ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 394,33 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale
pärast lepingu ülesütlemist järelmaksu intressidena ega krediidiintressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, tuleb välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress summas 0,85 eurot ning tasumata järelmaksuintress summas 44,05 eurot. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 51,12 eurot kostjale 19.12.2013 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 29.01.2014 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 27.02.2014 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 51,12 eurot. 02.06.2015 seisuga tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 133,89 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt TsMS § 367 alusel alates 03.06.2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 27% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte antud 04.06.2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 624,24 eurot, millest 394,33 eurot on tagastamata krediidisumma, 44,05 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress, 0,85 eurot tasumata krediidiintress, 51,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 133,89 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 03.06.2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27% tagastamata krediidisummalt aastas. Lähtudes
kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 133,89 eurot ületada põhinõude 394,33 euro suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
4.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 114 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 185 eurot kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.