Margo Klaar (eesistuja), Indrek Parrest, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.07.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-22782
Tsiviilasi
Korteriühistu Tuvi 16 hagi OÜ Andaleks ja AP vastu kahju hüvitise nõudes ja OÜ Andaleks vastu kohustuste täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
31 591,24 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AP apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Korteriühistu Tuvi 16 (registrikood 80222849, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paavo Paas Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev
Kohtuistungi toimumise aeg
10. juuni 2015
Kohtuistungil osalenud menetlusosalised
Apellant (kostja) AP ja tema esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Vastustaja KÜ Tuvi 16, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed KL ja PH ning lepinguline esindaja vandeadvokaat Paavo Paas
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.06.2014 otsus AP vastu esitatud hagi rahuldamise osas jätta muutmata.
1(14)
2.
OÜ Andaleks vastu esitatud nõuete osas on Harju Maakohtu 18.06.2014 otsus jõustunud.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AP kanda.
5.Välja mõista AP-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 850 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Määruse ärakiri saata pärast jõustumist viivitamata TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud asutusele. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.06.2012 esitas Korteriühistu Tuvi 16 (hageja) maakohtule hagi OÜ Andaleks ja AP (kostja) vastu. Pärast hagi korduvat muutmist palus hageja - välja mõista solidaarselt OÜ-lt Andaleks ja kostjalt hageja kasuks 29 317 eurot elamu fassaaditööde mittekohase teostamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, - välja mõista solidaarselt OÜ-lt Andaleks ja kostjalt hageja kasuks 1956 eurot elamu sprinklersüsteemi mittekohase ehitamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, - kohustada OÜ-d Andaleks 90 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest hankima Tuvi 16 elamule piksekaitse projekti, paigaldama piksekaitse ja andma piksekaitse koos dokumentatsiooniga hagejale üle, - kohustada OÜ-d Andaleks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest üle andma hagejale OÜ Andaleks ja kostja valduses olevad Tuvi 16 elamu kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid, - kohustada OÜ-d Andaleks 90 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest hankima ja hagejale üle andma ülejäänud Tuvi 16 elamu kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid, sh ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud, ja riigilõivu tasumist tõendav kviitung, välja arvatud kasutusloa taotlus, - välja mõista solidaarselt OÜ-lt Andaleks ja kostjalt 296,29 eurot fassaaditööde ebakvaliteetsuse kindlakstegemise ja sprinklersüsteemi lekke likvideerimise kulude hüvitamiseks, - välja mõista solidaarselt OÜ-lt Andaleks ja kostjalt viivis 296,29 euro hüvitamise kohustusega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2(14)
2.07.06.2005 sõlmisid Tuvi 16 elamu korteriomanikud ja OÜ Andaleks (tolleaegse nimega OÜ Niidirull) lepingu, millega lepiti kokku OÜ Andaleks ehitusalased kohustused Tuvi 16 elamu ümberehitamiseks ja renoveerimiseks. Lepingu p 4.1.3 kohaselt kohustus OÜ Andaleks renoveerima Tuvi 16 elamu fassaadi. Lepingu p 4.3 sätestas, et kõikide kohustuste osas, mis on seotud Tuvi 16 elamu ümberehituste ja renoveerimistööde teostamisega, täidab ja teostab ehitustööd täielikult omal kulul OÜ Andaleks, sh on OÜ Andaleks kohustatud muretsema vajaliku dokumentatsiooni, sh projekti(d) ja ehitusloa(d). Lepingu p 4.4 sätestas OÜ-le Andaleks kohustuse teostada kõiki ehitustöid vastavalt kinnitatud projektile ja kooskõlas ehitustegevust reguleerivate õigusaktide nõuetega ning hea ehitustavaga. Lepingu lisas 1 (eskiislahendus) sätestati, et kõik OÜ Andaleks poolt teostatavad või tellitud ehitustööd teostatakse vastavalt seaduses ettenähtud korrale ja nende kvaliteet peab vastama 2000 a. Ehitustööde Üldistele Kvaliteedinõuetele („Rakennustöiden Yleiset Laatuvaatimukset RYL 2000“ 2. klass), mis on avaldatud Eesti Ehitusteabe Fondi poolt eestikeelses väljaandes „Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded RYL 2000“ ning ehitustöödele antakse garantii. Lepingu peatükis „VI Käendus” kokkulepitud tingimustega võttis OÜ Andaleks juhatuse liige ja osanik AP (kostja) eraisikuna kohustuse käendada kõiki lepingust tulenevaid OÜ Andaleks kohustusi kuni 5 miljoni krooni (319 558,24 euro) ulatuses. Lepingu p 6.6 sätestas, et kui OÜ Andaleks ei täida käendatavaid kohustusi või mõnda nendest tähtaegselt või nõuetekohaselt, võivad omanikud nõuda käendatava(te) kohustus(t)e täitmist oma äranägemisel OÜ-lt Andaleks või kostjalt või mõlemalt ühiselt.
3.Lepingust tulenevate nõuete loovutamise 17.06.2009, 23.10.2009 ja 19.05.2010 lepingutega loovutasid nõudeõigusi omavad Tuvi 16 korteriomanikud kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale. OÜ Andaleks ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning kostja on võtnud käendajana vastutuse OÜ Andaleks lepingust tulenevate kohustuste täitmise ees. Kostja vastuväited
4.OÜ Andaleks ja kostja vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
5.Kostjaga sõlmitud käendus on heade kommete vastane. Kostjalt kui eraisikult ei saa hageja nõuda ehitamist või ehitustöödega tegelemist.
6.Sprinklersüsteemi kogu dokumentatsioon on hagejale üle antud, mistõttu pole arusaadav, millist dokumentatsiooni hageja veel nõuab.
7.Kahjuhüvitise nõudmisele eelnevalt oleks hageja pidanud kooskõlas VÕS §-ga 114, § 115 lg-ga 2 ja § 646 lg-ga 5 nõudma kõigepealt OÜ-lt Andaleks töö parandamist ja andma talle selleks täiendava tähtaja, mida hageja aga ei ole teinud.
8.Loovutamislepingutes on konkreetselt loetletud, millised nõuded on hagejale loovutatud, kuid käesolevaid nõudeid seal nimetatud ei ole. Kasutusloa hankimine on tellija, mitte töövõtja kohustus. Hageja avaldus haginõude suurendamiseks on esitatud hilinenult. Kuivõrd fassaaditööd võeti korteriomanike poolt vastu, ei saanud tööl suuri puudusi olla.
9.Kuna töövõtulepingu tellijateks olid kaasomanikest füüsilised isikud, siis on tegemist tarbijatöövõtuga. Ei ole vaidluse all asjaolu, et töö oli vastu võetud 13.06.2007
3(14)
notariaalse avaldusega. Fassaaditööde eksperthinnangus, mis oli tehtud 18.03.2008 ehk peaaegu aasta pärast töö vastuvõtmist, on teatatud, et hoone läänepoolne fassaad on ebaühtlane ja laiguline, seda nii värvitooni kui ka krohvi struktuuri osas, mille kõrvaldamiseks tuleks fassaad uuesti üle värvida, mis vähendaks ka krohvi struktuuri ebaühtlust. Nimetatud puudused on sellise iseloomuga (nii ilmsed), mis peaksid olema avastatud kohe, fassaadi ülevaatamisel ja vastuvõtmisel 13.06.2007. Kui isegi oletada, et tellija avastas puuduse 18.03.2008 ehk päeval, mil eksperthinnang oli temale kätte toimetatud, ei teatanud tellija ikkagi töövõtjale kahe kuu jooksul (VÕS § 644 lg 1 teine lause).
10.Hageja nõuded fassaadi osas on selgelt aegunud. Fassaaditööd on lõpetatud 13.06.2007, mis on tõendatud notariaalse avaldusega, kus oli muu hulgas teatatud, et avaldajad loevad avalduse ehitustööde vastuvõtmise aktiks ning käesoleva avalduse allkirjastamisega loetakse ehitustööd vastu võetuks ja see asjaolu ei ole vaidluse all. Kui lähtuda seisukohast, et kuna korteriomanikud võtsid fassaadi renoveerimistööd vastu 13.06.2007, algas 5-aastane aegumistäht alates 14.06.2007 ja viimane päev fassaaditöödega seotud nõude esitamiseks oli 14.06.2013. Kuivõrd hageja uus nõue välja mõista 4000 eurot elamu fassaaditööde mittenõuetekohase tegemisega tekitatud kahju hüvitamiseks oli esitatud alles 22.10.2013, tuleb nimetatud nõue lugeda aegunuks. Kostja poolt hagejale 100 000 krooni pakkumist eesmärgiga lõpetada kostja käendus ei saa tõlgendada nõuete tunnistamisena. Kui hageja pidas läbirääkimisi OÜga Andaleks, siis see ei tähenda automaatselt, et ühtlasi pidas hageja läbirääkimisi ka kostjaga. Raha tasumise osas ei olnud läbirääkimisi mitte ühtegi korda peetud. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus 18.06.2014 otsusega otsustas - hagi rahuldada, - välja mõista OÜ-lt Andaleks ja kostjalt solidaarselt hageja kasuks 29 317 eurot Tallinnas Tuvi 16 asuva elamu fassaaditööde mittenõuetekohase tegemisega tekitatud kahju hüvitamiseks, - välja mõista OÜ-lt Andaleks ja kostjalt solidaarselt hageja kasuks 1956 eurot Tallinnas Tuvi 16 asuva elamu sprinklersüsteemi mittenõuetekohase ehitamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, - kohustada OÜ-d Andaleks hiljemalt 90 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest hankima Tuvi 16 elamule piksekaitse projekti, paigaldama piksekaitse ning andma piksekaitse koos dokumentatsiooniga hagejale üle, - kohustada OÜ-d Andaleks hiljemalt 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest hagejale üle andma OÜ Andaleks ja kostja valduses olevad Tallinnas Tuvi 16 asuva elamu kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid, - kohustada OÜ-d Andaleks hiljemalt 90 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest hankima ja hagejale üle andma ülejäänud Tallinnas Tuvi 16 asuvale elamule kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid, sh ehitusprojekt, mille kohaselt on ehitis ehitatud, ja riigilõivu tasumist tõendav kviitung, välja arvatud kasutusloa taotlus, - välja mõista OÜ-lt Andaleks ja kostjalt solidaarselt hageja kasuks 296,29 eurot, - välja mõista solidaarselt OÜ-lt Andaleks ja kostjalt hageja kasuks alates hagiavalduse esitamise päevast (08.06.2012) kuni kohustuse lõpliku täitmiseni viivise 269,29 euro tasumise kohustuse täitmisega viivitamise eest võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4(14)
12.Lähtudes asjaolust, et Tuvi 16 korteriomanikud võtsid fassaadi renoveerimistööd vastu 13.06.2007, algas nimetatud töödest tulenev 5-aastane aegumistähtaeg 14.06.2007. Kostja 01.10.2009 e-kirja hageja seaduslikele esindajatele KL-ile, EH-le ja KT-le, milles kostja pakkus 100 000 krooni isikliku käenduse ja fassaadi teema igasugusel kujul lõpetamise eest (millise summa eest eeldas, et tehakse väiksemad hädavajalikud parandused ja ülejäänut summat saab korteriühistu kasutada omal äranägemisel (III kd tl 116), ja analoogilist kostja avaldust korteriühistu 06.10.2009 üldkoosolekul, mille kohaselt „...AP teatas Tuvi 16 elamu fassaadivigade kõrvaldamise nõude kohta, et ta ei soovi fassaadivigasid ise kõrvaldada, vaid on valmis maksma KÜ-le Tuvi 16 100.000 (üks sada tuhat) krooni ning soovib lisaks ka isikliku käenduse lõpetamist...“ (III kd tl 121-123), võib lugeda kostja kui käendaja poolt nõude tunnustamiseks TsÜS § 158 lg 2 mõttes, kuna selles väljendub kostja tahteavaldus tunnistada hageja vastavasisulise nõude olemasolu. Sellest tulenevalt hageja kahjunõude 5-aastane aegumistähtaeg seonduvalt fassaadi renoveerimistöödega oktoobris 2009 katkes ja algas alates sellest ajast uuesti, mistõttu 22.10.2013 ei olnud see möödunud.
13.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel on tuvastatud, et - 07.05.2005 sõlmisid Tuvi 16 elamu korteriomanikud ja OÜ Andaleks (tolleaegse nimega OÜ Niidirull) notariaalselt tõestatud lepingu, millega OÜ Andaleks ostis Tallinnas Tuvi 16 asuva elamu pööningukorruse korteriomandi ning korteriomanike ja OÜ Andaleks vahel lepiti kokku OÜ Andaleks ehitusalased kohustused Tuvi 16 elamu ümberehitamiseks ja renoveerimiseks (I kd tl 20-32); - Lepingu p 4.1.3 kohaselt kohustus OÜ Andaleks muu hulgas renoveerima Tuvi 16 elamu fassaadi; - Lepingu p 4.3 sätestas, et kõikide kohustuste osas, mis on seotud Tuvi 16 elamu ümberehituste ja renoveerimistööde teostamisega, täidab ja teostab ehitustööd täielikult omal kulul OÜ Andaleks, sh on OÜ Andaleks kohustatud muretsema vajaliku dokumentatsiooni, sh projekti(d) ja ehitusloa(d); - Lepingu p 4.4 sätestas OÜ-le Andaleks kohustuse teostada kõiki ehitustöid vastavalt kinnitatud projektile ja kooskõlas ehitustegevust reguleerivate õigusaktide nõuetega ning hea ehitustavaga; - Lepingu lisas 1 (eskiislahendus) sätestati, et kõik elamus OÜ Andaleks poolt teostatavad või tellitud ehitustööd teostatakse vastavalt seaduses ettenähtud korrale ja nende kvaliteet peab vastama 2000. aasta Ehitustööde Üldistele Kvaliteedinõuetele („Rakennustöiden Yleiset Laatuvaatimukset RYL 2000“ 2. klass), mis on avaldatud Eesti Ehitusteabe Fondi poolt väljaandes „Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded RYL 2000“, ning ehitustöödele antakse garantii; - Lepingu peatükis „VI Käendus” sätestatud tingimustega võttis kostja kui OÜ Andaleks juhatuse liige ja osanik eraisikuna kohustuse käendada kõiki lepingust tulenevaid OÜ Andaleks kohustusi kuni 5 miljoni krooni (319 558,24 euro) ulatuses; - Lepingu p 6.6 sätestas, et kui OÜ Andaleks ei täida käendatavaid kohustusi või mõnda nendest tähtaegselt või nõuetekohaselt, võivad korteriomanikud nõuda käendatava(te) kohustus(t)e täitmist oma äranägemisel OÜ-lt Andaleks või kostjalt või mõlemalt ühiselt; - Pärast 07.05.2005 lepingu sõlmimist on toimunud Tuvi 16 korteriomanike poolt korteriomandite edasivõõrandamisi, milliste lepingute sõlmimisel on korteriomandite võõrandajad andnud vastavalt lepingu punktile 4.13 lepingust tulenevad korteriomanike õigused ja kohustused üle uutele korteriomanikele; - 13.06.2007 notariaalselt tõestatud avaldusega lugesid Tuvi 16 korteriomanikud OÜ Andaleks poolt 07.06.2005 lepingu alusel tehtud fassaadi renoveerimistööd lõpetatuks
5(14)
-
-
-
ja palusid OÜ-le Andaleks välja maksta notarikontole hoiustatud 100 000 krooni (II kd tl 74-77); Lepingust tulenevate nõuete loovutamise 17.06.2009, 23.10.2009 ja 19.05.2010 lepingutega loovutasid nõudeõigusi omavad Tuvi 16 korteriomanikud kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale (I kd tl 40-89); 21.12.2009 koostasid Põhja Päästeameti esindaja VH, tööde teostaja AT ja hageja esindaja KL teostatud tööde ülevaatuse akti nr 409 (I kd tl 153); OÜ Andaleks kohustuseks tulenevalt 07.05.2005 töövõtulepingust oli Tuvi 16 elamu fassaad renoveerida (VÕS § 635) ning OÜ Andaleks ei teinud seda nõuetekohaselt, s.t kooskõlas lepingu p-s 4.4 ja lisas 1 (eskiislahendus) sätestatud kvaliteedinõuetega (VÕS § 641 lg 2 p 1). Arhitekt HS koostatud Tuvi 16 korterelamu ümberehitusprojekti eelprojekti p-ga 3.5.8 kohustus OÜ Andaleks paigaldama Tuvi 16 elamusse automaatse tulekustutussüsteemi (sprinklersüsteemi), mis oli elamule 4. ja 5. korruse pealeehitamise eelduseks (I kd tl 107-108, 243-245).
14.Kostja vastuväited ekspert ÜL arvamuse ebausaldusväärsuse suhtes ei ole põhjendatud. Kostjal oli võimalus esitada ekspertarvamuse puuduste osas pärast ekspertiisiaktiga tutvumist oma seisukoht, mida kostja siiski ei pidanud vajalikuks teha (III kd tl 71). Kuna kostja ei esitanud õigeaegselt seisukohta ekspertarvamuse puuduste kohta, jättis kohus hilinemisega esitatud seisukohad tähelepanuta.
15.Asjaolu, et korteriomanikud on OÜ-lt Andaleks töö vastu võtnud, ei vabasta töövõtjat vastutusest üleantud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 642 lg 1). ÜL eksperdiarvamusega on tõendatud, et OÜ Andaleks poolt üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele ja puudused töös esinesid juba töö üleandmise ajal.
16.Tõenditest nähtuvalt on hageja alates fassaaditööde puudustest teadasaamisest 18.03.2008 (I kd tl 92-95) nõudnud OÜ-lt Andaleks ja kostjalt fassaaditööde puuduste likvideerimist, kuid nad on sellest keeldunud (I kd tl 150, III kd tl 116, 122, 124, III kd tl 94 jj), mistõttu juhindudes VÕS § 115 lg-test 1-3, 116 lg 2 punktist 4 ja §-st 649 on hageja õigustatud kahju hüvitamist nõudma.
17.Tulenevalt VÕS § 635 lg-st 3 ei saa ehitusega seonduv tööettevõtuleping olla tarbijatöövõtt. Isegi kui nõustuda, et Tuvi 16 korteriomanikud ei teatanud puudustest fassaaditöödes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui nad puudustest teada said, võib hageja tulenevalt VÕS § 645 lg 1 p-st 1 siiski töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Töövõtja raskeks hooletuseks annab alust asjaolu, et Tuvi 16 fassaaditöödes tuvastatud puudused on oma iseloomult olulised (VÕS § 116 lg 1). Ekspert ÜL eksperthinnangust nähtub, et fassaaditööde tegemisel tuvastatud materjalide kasutamisja paigaldamisjuhenditest mittekinnipidamine, väliskrohvitööde teostamise nõuete eiramine ja tööde lõpetamata jätmine iseloomustavad töövõtja poolt madala kvalifikatsiooniga ja väheste oskustega tööjõu kasutamist (III kd tl 2-55). Et fassaaditööde alltöövõtja puhul ei olnud tegemist vastutustundliku isikuga, on möönnud ka kostja (07.02.2008 e-kiri selle kohta, et enamus töid teostas üks kodanik oma brigaadiga). OÜ Andaleks poolt teostatud fassaadi renoveerimistööde puudused, s.t töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 77 lg 1, § 641 lg 2 p 1) ning sellest tingitud kahju (vajalikud kulutused puuduste kõrvaldamiseks) summas 29 317 eurot (VÕS § 128 lg 2 ja 3) on leidnud ekspert ÜL arvamusega täielikult tõendamist.
6(14)
18.Et lepingus ei olnud sätestatud, mis ajaks pidi OÜ Andaleks Tuvi 16 sprinklersüsteemi välja ehitama ja käivitama, siis 27.10.2009 esitasid Tuvi 16 korteriomanikud kostjatele muu hulgas nõude Tuvi 16 elamu sprinklersüsteemi väljaehitamiseks ja käivitamiseks ja määrasid vastavate tööde teostamiseks 30 päeva (I kd tl 109-112). Seega pidi sprinklersüsteem olema välja ehitatud ja käivitatud hiljemalt 26.11.2009. Ainuüksi asjaolust, et hageja esindaja KL osales sprinklersüsteemi ülevaatusel 21.12.2009 (I kd tl 153), ei saa teha järeldust, et hageja kui tellija poolt oleks töö (sprinklersüsteemi paigaldus ja käivitamine) vastu võetud või tuleks vastu võetuks lugeda (VÕS § 637 lg 4). OÜ Andaleks ega kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et OÜ Andaleks kui töövõtja oleks hagejale kui tellijale sprinklersüsteemi paigaldamise ja käivitamise töö üle andnud. Seda ei tõenda ka alltöövõtja OÜ Heidomer e-kiri, et tema poolt on kõik vajalikud tööd Päästeametile üle antud ja katsetused on tehtud ning vajalik on vaid lepingu sõlmimine hooldusfirmaga (I kd tl 152); alltöövõtja OÜ Heidomer ja OÜ Andaleks kui tellija vaheline survestuse akt, mille kohaselt alltöövõtja teostas sprinklersüsteemi survestamise (I kd tl 154); sprinklersüsteemi läbiviikude vastavuse kinnituskiri (I kd tl 155); koolituse akt, mille kohaselt alltöövõtja OÜ Heidomer teostas sprinklersüsteemi koolituse maja haldajale Kinnisvaraekspert OÜ-le (I kd tl 156) ja dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt alltöövõtja OÜ Heidomer andis OÜ-le Andaleks üle sprinklersüsteemi väljaehitamise juurde kuuluvad dokumendid (I tl 157). 21.12.2009 ülevaatusaktis on märgitud, et hoone sprinklertorustike paigaldus vajab täiustamist, vajalik on korter nr 5 lae valgusti ümberpaigaldamine, krt 13 on vajalik paigaldada täiendav laesprinklerpea seoses vannitoa mittetäieliku väljaehitamisega (ruum ei vasta esialgsele põhiprojektile), sprinklersõlme on vajalik paigaldada põrandasse äravoolutrapp või kanaliseerida vajalikud sprinkleri katsetusotsad, vajalik esitada hooldusleping (I kd tl 153). Seega ei olnud sprinklersüsteem üleandmiseks ja käivitamiseks lõplikult valmis. Väide, et kõik ülevaatusaktis märgitud märkused puuduste kohta (v.a hooldusfirma valik, mis on hageja kohustuseks) on hiljem kõrvaldatud, on tõendamata.
19.Hageja on põhjendanud kohustamisnõude asemel kahju hüvitamise nõude esitamist OÜ Andaleks tegevusetusega ja sisulise maksejõuetusega, millest võib järeldada, et ta kõnealuseid kohustusi täita ei soovi. Selle väitega tuleb nõustuda. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt soovisid OÜ Andaleks ja kostja alates aprillist 2010 oma lepingulistest kohustustest vabaneda, pakkudes, et tasutakse võlgnevus 200 274 krooni sprinklersüsteemi paigaldaja Heidomer OÜ ees ja korteriühistule tasutakse 100 000 krooni ning poolte vahel sõlmitakse kokkulepe, millega pooled loobuvad vastastikku kõikidest olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest võimalikest nõuetest teineteise vastu, sh isiklikust käendusest (III kd tl 124). Eeltoodust nähtuvalt võib järeldada, et OÜ-l Andaleks ei olnud enam huvi sprinklersüsteemi paigaldamisega ja käivitamisega seonduvaid töid jätkata ega lõpule viia, mistõttu tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1 ja § 646 lg-st 5 on hageja õigustatud nõudma täiendavaid kulutusi, mis on vajalikud Tuvi 16 elamu sprinklersüsteemi survestamiseks, töövalmidusse seadmiseks, automaatika kontrolliks ja käivitamiseks (VÕS § 127 lg 1) vastavalt OÜ Heidomer kalkulatsioonile summas 1630 + käibemaks 20 % = 1956 eurot (II kd tl 147).
20.19.05.2010 loovutuslepingu p-ga 2.3.2 loovutasid korteriomanikud hagejale „... kõik seni loovutamata Loovutajatele kuuluvad Ehituslepingust tulenevad nõuded, sh Ehituslepingu alusel tulevikus tekivad võimalikud nõuded OÜ Andaleks kui
7(14)
põhivõlgniku ja AP kui käendaja vastu ...“ ning ehituslepingu all on peetud silmas 07.06.2005 sõlmitud lepingut nr 2811/2005 (I kd tl 24, 84).
21.Kuna OÜ Andaleks ega kostja ei ole fassaaditööde kvaliteedi kohta eksperthinnangu tellimise kulu 226,25 euro (3540 krooni, I kd tl 92) ja sprinklersüsteemist vee väljalaskmise tööde korraldamisega seonduva kulu 70,04 euro (I kd tl 113) hüvitamise nõude osas vastuväiteid esitanud, ja nõue vastab varalise kahju tunnustele (VÕS § 128 lg 3), kuulub see juhindudes VÕS § 127 lg-st 1 samuti hüvitamisele, nagu ka sellelt nõudelt arvestatav viivis vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja §-le 94.
22.Kostja pole põhistanud ega tõendanud, et ta võttis oma kogenematuse tõttu, võrreldes oma varandusliku olukorraga, endale ebaproportsionaalselt suure kohustuse (käendus 319 558,24 eurot = 5 miljonit krooni). 07.06.2005 sõlmitud lepingust nähtuvalt andis kostja käenduse seoses oma majandustegevusega läbi talle kuuluva äriühingu OÜ Andaleks (p 6.2, I kd tl 26), mis omandas Tallinna kesklinnas asuva elamu ülemise korruse üldpinnaga 199,6 m2, tasudes selle eest 400 000 krooni, ja võttis endale rea kohustusi, milliste täitmist tagas kostja käendus. Lepingu tõestas notar, kes selgitas lepingust tulenevaid tagajärgi pooltele (lepingu p 9.1 kuni 9.22). Mõistliku inimese jaoks vastuvõetamatuks ei saa lugeda ettevõtlusega tegeleva isiku kohustust tagada ka isiklikult talle kuuluva osakapitaliga ja tema poolt ainujuhitava ettevõtte poolt võetud kohustusi. Sellisel isikul on suur tegutsemis- ja otsustusõigus määramaks ja mõjutamaks, kas ja millises ulatuses tema poolt antud käendus võib osutuda tegelikult täitmisele pööratavaks. Ainuüksi asjaolu, et käendus on piiratud summaga 319 558,24 eurot, ei muuda käenduslepingut veel ebaproportsionaalseks, sest kostjal pidi tulenevalt ehituslepingust olema käenduslepingut sõlmides adekvaatne arusaam OÜ Andaleks kohustuste suurusest. Isik, keda ei saa pidada üldiselt kogenematuks (tegeleb ettevõtlusega), ei saa olla kogenematu ka mingis kindlas valdkonnas tehingu tegemisel. Lisaks ei ole kostja tõendanud ega põhistanud, miks oleks tehingu teine pool saanud teda pidada kogenematuks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja poolt 07.06.2005 sõlmitud käenduslepingut lugeda vastuolus olevaks heade kommetega, mistõttu see ei ole tühine. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata.
24.Maakohus on jätnud arvestamata otsuses tuvastatud asjaolu, et kuni 22.10.2013 ei pöördunud hageja OÜ Andaleks ega kostja poole rahaliste nõuetega. Kuni hagi muutmiseni 22.10.2013 olid hagejal hoopis teised nõuded. Kostja ei saanud 2009. aastal kahju hüvitamise nõuet tunnustada, sest seda nõuet ei olnud esitatud. Lepingu kohaselt vastutab kostja ainult rahaliselt, s.t kostja ei olnud kohustatud fassaaditööd parandama ega sprinklersüsteemi välja ehitama. Kostja pakkus hagejale 100 000 krooni vaid käenduse lõpetamise eesmärgil. Seda ei saa tõlgendada nõude tunnustamisena. Isegi kui lähtuda sellest, kostja kaudselt tunnustas fassaadi parandamise nõuet, ei oma antud asjaolu tähtsust rahalise nõude osas. Kõik läbirääkimised olid seotud ainult fassaadi parandamisega. Hageja on oma 25.06.2014 seisukoha p-s 2.6 kinnitanud, et korteriomanike peamiseks positsiooniks ja esimeseks eelistuseks läbirääkimistel oli nõuda fassaadivigade kõrvaldamist, kuid mitte hüvitise rahas tasumist.
8(14)
25.Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja vastuväited eksperthinnangule. Kostja ei esitanud ekspertiisiaktile seisukohti, sest lootis, et maakohus teeb vastavalt kostja taotlusele aegumise kohta vaheotsuse. Jääb arusaamatuks, miks maakohus luges osa vastuväidetest, mis olid esitatud vastavalt 08.05.2014 määrusele õigeaegselt, paljasõnaliseks.
26.Maakohus luges kahju hüvitamise nõude põhjendatuks ekslikult. Maakohus on jätnud arvestamata, et kostja vastu kohustamisnõudest loobumisega kaotas hageja eelduse kulutuste hüvitamiseks, kuna nõuetest loobumisega loobus hageja ka täiendava tähtaja andmisest. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kahju hüvitamise nõudel puudub vajalik materiaalne eeldus, sest hageja ei nõudnud töö parandamist ega ole ka ise tööd parandanud (VÕS § 646 lg 5). Samas, kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ainult pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist (VÕS § 115 lg 2). Maakohus ei ole ka tuvastanud, et tegemist on tõepoolest mõistlike kulutustega ning odavamalt ei saa antud tööd parandada (VÕS § 646 lg 5).
27.Maakohus tegi ebaõiged järeldused nõuete loovutamise suhtes. Muid nõudeid peale loovutamislepingu punktis 2.3.1 loetletud nõuete ei ole hagejale loovutatud. Piksekaitsega ja kasutusloa hankimisega seotud nõuete loovutamine hagejale ei ole kehtiv, sest kostjale ei ole endine võlausaldaja nõuete loovutamisest teatanud (VÕS § 170). Asjaolu, et kostja sai viis aastat pärast loovutamislepingu sõlmimist teada väidetavalt täiendavate nõuete loovutamisest, võib olla heade kommetega vastuolus.
28.Maakohus tegi ebaõiged järeldused kasutusloa hankimise suhtes. OÜ Andaleks ei ole elamule kasutusloa hankimise kohustust omaks võtnud. Maakohus ei tuvastanud, et hageja ja OÜ Andaleks vahel oleks sõlmitud kasutusloa hankimise kokkulepe. Maakohus oleks EhS § 29 lg 2 p-st 4 juhindudes pidanud lähtuma sellest, et kuna puudus eraldi kokkulepe, ei ole kasutusloa hankimine töövõtja kohustus. Maakohtu järeldus piksekaitse kohta ei ole selge. Maakohtu põhjendustest pole võimalik aru saada, miks kostja seletused ja viited seadusele on paljasõnalised.
29.Eksperthinnangu tellimise kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendamatu. Maakohtu järeldus, et kuna selle nõude osas ei ole vastuväiteid esitatud, kuulub see hüvitamisele, on ebaõige. Kostja ei võtnud seda nõuet omaks. Vastustaja seisukoht
30.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Kolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
32.Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.
33.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud
9(14)
asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt materiaalõigus ebaõiget kohaldamist. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
34.Hageja esitas maakohtule hagi viisil, kus osa nõudeid (rahalised nõuded) oli esitatud OÜ Andaleks ja AP kui solidaarvõlgnike vastu ning teatud toimingute tegemiseks kohustavad nõuded olid esitatud üksnes OÜ Andaleks vastu. Vaidlustatud otsuses on maakohus lahendanud mõlema kostja vastu esitatud nõuded. Apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale esitas ainult AP, mistõttu ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohus lahendas apellandi vastu esitatud nõuded. Apellatsioonkaebuses on apellant vaidlustanud maakohtu otsuse lisaks tema vastu esitatud nõuete lahendamisele ka OÜ Andaleks vastu esitatud nõuete osas (kohtuotsuse p-d 4-6). Nende nõuete osas jätab kolleegium apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta.
35.Apellandi vastu oli nõue esitatud seoses sellega, et apellant käendas OÜ Andaleks poolt 07.05.2005 lepingus kokkulepitud ehituse töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Maakohus leidis õigesti, et käendus on kehtiv ja VÕS § 145 lg 1 järgi kostja vastutab OÜ Andaleks poolt 07.05.2005 lepingust tulenevate kohustuste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise eest.
36.Järgnevalt kontrollib kolleegium apellandi väiteid, mille kohaselt on hageja nõuded kostja vastu aegunud. Nõuete aegumise osas tuleb arvestada, et hageja on esitanud kostjate vastu raha nõuded mitmel erineval alusel. Selle tõttu tuleb ka nõuete aegumise kohta esitatud vastuväiteid kontrollida iga rahanõude osas eraldi.
37.Hageja esitas kostja ja OÜ Andaleks vastu 08.06.2012 hagiavalduses nõude fassaaditööde puuduste kõrvaldamiseks. Seoses fassaaditööde lepingule mittevastava tegemisega on kahju hüvitamise nõue esmakordselt esitatud 22.10.2013 menetlusdokumendis (II kd tl 133-146), kus hageja loobus nõudest kohustada kostjaid kõrvaldama puudused ja esitas nõude fassaaditööde parandamise kulu 4000 eurot hüvitamiseks. 13.05.2014 suurendas hageja fassaaditööde mittekohasest teostamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet ja palus kostjalt ja OÜ-lt Andaleks solidaarselt välja mõista 29 317 eurot ( III kd tl 145-150). 07.05.2005 lepingu p 4.1.3 järgi kohustus OÜ Andaleks renoveerima Tuvi 16 hoone fassaadi ning paigaldama uued vihmaveetorud ja -rennid. Töö lõpetatuks lugemiseks tuli alla kirjutada vastuvõtuakt. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja õiguseellased on OÜ-lt Andaleks töö vastu võtnud 13.06.2007 notariaalse aktiga (II kd tl 74-77). Seega fassaaditööde osas algab nõude aegumine 14.juunist 2007. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 2 järgi viis aastat. Seega pidi nõude aegumistähtaeg lõppema 13.06.2012.
38.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ja OÜ Andaleks on hageja nõuet fassaaditööde mittenõuetekohase teostamisega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks tunnustanud. TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Maakohus leidis, et nõude aegumine katkes 01.10.2009, kui kostja saatis hageja seaduslikele esindajatele KL-ile, EH-le ja KT-le e-kirja (III kd tl 116), milles ta teatas,
10(14)
et pakub 100 000 krooni isikliku käenduse ja fassaadi teema igasugusel kujul lõpetamise eest. Raha kasutamise kohta kirjutas kostja, et ta eeldab, et selle eest tehakse väiksemad hädavajalikud parandused ja ülejäänud summat saab kasutada KÜ omal äranägemisel. Nõude tunnustamist kui tahteavaldust tuleb tõlgendada TsÜS § 75 lg 1 järgi tulenevalt selle tegija tegelikust tahtest, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Alates 2008 kevadest on pooled pidanud läbirääkimisi seoses puudustega fassaaditööde teostamisel. Kostja ja OÜ Andaleks on tunnistanud, et fassaaditööd olid teostatud puudustega ja tulenevalt hageja 06.10.2009 üldkoosoleku protokollist (III kd tl 120-123) on kostja tunnistanud, et kostja ja OÜ Andaleks ei soovi fassaadivigasid parandada, vaid on valmis maksma 100 000 krooni ja selle tasumisel soovib kostja isikliku käenduse lõpetamist. Eeltoodust tuleneb kolleegiumi arvates, et kostja, kes oli ka OÜ Andaleks juhatuse liige, on hageja üldkoosolekul kinnitanud tahet hüvitada fassaaditööde puuduste kõrvaldamiseks kuluv ehk kahju ja hüvitise tasumisel soovis ta vabaneda isiklikust käendusest. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja on tunnustanud hageja fassaaditööde mittekohasest teostamistest tulenevat kahju hüvitamise nõuet ja seetõttu on selles osas hagi aegumine katkenud ja alanud 01.10.2009 uuesti ning hageja kahju hüvitamise nõude on esitatud kohtule 5aastase aegumistähtaja jooksul.
39.Kolleegium märgib, et isegi kui lähtuda apellandi seisukohast, et ta ei ole fassaaditööde mittekohasest tegemisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet tunnustanud, ei oleks nõue aegunud. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja on esile toonud, et alates 2008.a kevadest (07.03.2008) kuni 19.05.2010 on pooled pidanud läbirääkimisi seoses OÜ Andaleks tehtud vigadega fassaaditöödel, sh ka kahju hüvitamise üle. Läbirääkimistel on hageja soovinud vigade parandamist, kuid kosja ja OÜ Andaleks on pakkunud rahalist hüvitust. Kolleegiumi arvates on tõendatud läbirääkimiste pidamine alates 20.05.2008, kui hageja esindaja KL teatas kostjale fassaadivigadest ja edastas eksperthinnangu, paludes teatada kostjal ja OÜ-l Andaleks kostja isikus oma seisukoht hiljemalt 30.05.2008 (III kd tl 95). Ettepanekule on vastanud 25.07.2008 OÜ Andaleks, pakkudes hagejale kompromissi, millega lõpetada vaidlused seoses puudustega Tuvi tn 16 toimunud ehitusega, sh ka fassaaditöödega (III kd lk 96). Hageja on ettepanekule 01.08.2008 vastanud (III kd tl 97). Sellele järgnevalt on hageja ja kostja vahel toimunud kirjavahetus ja samuti on ehitustööde puudusi, sh ka fassaadiga seonduvat, arutatud hageja üldkoosolekutel, kus on osalenud ka kostja. 20.04.2010 on OÜ Andaleks ja kostja esindaja adv Paavo Koch saatnud hagejale kompromissettepaneku kõigi vaidluste lõpetamiseks. Viimane dokument, mis kinnitab läbirääkimiste lõppemist, on hageja üldkoosoleku protokoll 19. maist 2010 (III kd tl 125-127), kus hageja juhatuse liige KL on korteriomanikele teatanud, et kostja on talle teatanud, et keeldub kulutuste hüvitamisest. Kolleegium leiab, et läbirääkimiste lõppemiseks saab pidada 19.05.2010, kuna 20.04.2010 on kostja esitanud hagejale kompromissettepaneku ja eeldatav on, et pärast kompromissettepaneku saamist toimuvad mingi aja jooksul veel läbirääkimised. Eeltoodust saab kolleegiumi arvates järeldada, et läbirääkimised olid kindlalt luhtunud 19.05.2010. Seega on toimunud läbirääkimised alates 20.05.2008 kuni 19.05.2010, see on 2 aasta jooksul ja seda aega ei arvata TsÜS § 168 lg 1 järgi aegumistähtaja hulka. Fassaadivigadega seonduva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg lõppenuks sellel juhul 13.06.2014. Hagi kahju 29 317 eurot hüvitamiseks on esitatud 13.05.2014, s.t aegumistähtaja jooksul.
11(14)
40.Apellatsioonkaebuses on apellant leidnud, et ka sprinklersüsteemi mittekohasest ehitamisest tuleneva kahju 1956 eurot hüvitamise nõude osas on hageja nõue aegunud. Maakohtu menetluses kostja selgesõnaliselt sellist vastuväidet esitanud ei ole. Ka see nõue esitati hageja poolt 22.10.2013 menetlusdokumendis. Kolleegium leiab, et kostja ei ole tõendanud, et OÜ Andaleks oleks VÕS § 636 lg 1 järgi sprinklersüsteemi ehituse hagejale üle andnud. 13.06.2007 aktiga ei ole sprinklersüsteemi hagejale üle antud. 27.10.2009 on korteriomanikud, kes olid lepingu poolteks enne nõuete loovutamist, andnud OÜ-le Andaleks ja kostjale täiendava tähtaja sprinklersüsteemiga seonduvate tööde teostamiseks (I kd tl 109-113). Kostja pole tõendanud, et vead said parandatud ja tehtud töö hagejale või tema õiguseellastele üle antud. 21.12.2009 aktiga nr 409 (I kd tl 153) on Põhja Päästeamet töö üle vaadanud, kuid sellest ei saa järeldada tellija poolt töö vastuvõtmist. Ka selles aktis on fikseeritud rida puudusi. Samuti ei tulene tõenditest, et sprinklersüsteem oleks valmis ehitatud ja hageja keeldus seda vastu võtmast. Eeltoodust järeldub, et sprinklersüsteemi tööd on senini hagejale üle andmata ja hageja kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud, kuna ka täitmise nõue ei oleks aegunud.
41.Ülejäänud rahanõuetega ei ole kostja apellatsioonkaebuses aegumise vastuväidet seostanud.
42.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole hagejale loovutatud kahju hüvitamise nõuet. Maakohus on esitatud tõendeid õigesti hinnanud ja tuvastanud, et 07.05.2005 lepingust tulenevad nõuded on loovutatud lepingu sõlminud korteriomanike poolt hagejale. Apellatsioonkaebuses nõuete loovutamise kohta esitatud väited puudutavad piksekaitse ja kasutusloaga seonduvat ehk siis nõudeid, mis olid esitatud OÜ Andaleks vastu ja seega ei ole käesoleva apellatsioonkaebuse, mille esitas AP, läbivaatamisel asjakohased.
43.Apellant väitis, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata tema vastuväited eksperthinnangule. Maakohus määras 03.12.2013 määrusega ehitusekspertiisi läbiviimise, eksperdiks määras ÜL ja esitas eksperdile küsimused Tuvi tn 16 elamu fassaaditööde teostamise kohta, mh ka küsimuse parandustööde maksumuse kohta. Ekspert esitas 10.01.2014 maakohtule eksperthinnangu (III kd lk 1-54). 14.01.2014 ekirjaga (II kd lk 57) andis kohus pooltele võimaluse 10 päeva jooksul pärast eksperthinnangu kättesaamist teatada kohtule oma seisukoht. 27.01.2014 taotles apellandi esindaja tähtaja pikendamist kuni 04.02.2014. 04.02.2014 menetlusdokumendis (III kd lk 66-72) väitis apellandi esindaja, et nõuded tulenevalt fassaaditöödest on aegunud ja kohtul tuleks selles osas teha vaheotsus ning seetõttu ei pea kostja vajalikuks eksperthinnangule vastuväiteid esitada. 08.05.2014 teatas maakohus, et ta ei tee vaheotsust fassaaditööde mittekohasest teostamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude osas ja andis pooltele võimaluse esitada lõplikud seisukohad 19.05.2014. 19.05.2014 menetlusdokumendis (III kd lk 166-170) esitas kostja esmakordselt vastuväited eksperthinnangule. Vaidlustatud otsuses jättis maakohus kostja vastuväited tähelepanuta, kuna need olid esitatud pärast vastamiseks määratud tähtaega. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigus menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus enda määratud tähtaega ei pikenda või ei menetle vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. Eeltoodu kehtib olenemata sellest, kas poolt sellise tagajärje eest hoiatati. Kuna kostja vastuväited olid esitatud pärast kohtu poolt määratud tähtaega ja kostja ei palunud tähtaega pikendada, siis on maakohus õigesti jätnud kostja vastuväited
12(14)
ekspertarvamusele tähelepanuta. Kolleegium märgib, et eksperthinnang on kokkuvõttes kinnitanud hageja poolt esitatud ehitusinsener AT 18.03.2008 arvamust (I kd lk 93-95), mille kohaselt on Tuvi tn 16 elamu fassaadi krohvikiht liiga õhuke ja selles on kasutatud liiga jämedat liiva, näha on mahukahanemispraod ja fassaad on laiguline nii krohvi paksuse kui ka värvitooni osas.
44.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus on ekslikult lugenud kahju hüvitamise nõude põhjendatuks. Ebaõige on apellandi käsitlus, mille kohaselt on hageja seoses loobumisega nõudest kohustada kostjat ja OÜ-d Andaleks kõrvaldama fassaadil ehitusvead ja sprinklersüsteemi puudused kaotanud ka õiguse nõuda kahju hüvitamist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja on OÜ-lt Andaleks ja kostjalt korduvalt nõudnud tööde parandamist, andnud selleks tähtaegasid ja pidanud läbirääkimis, kuid tulemusteta. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kolleegiumi arvates ei nõua eeltoodud sätte rakendamine seda, et tellija oleks enne kulutuste hüvitamise nõudmist need ise kõrvaldanud. Piisav on, kui puuduste olemasolu on tuvastatud, töövõtjale on antud tähtaeg nende kõrvaldamiseks, töövõtja seda ei ole teinud ning tellija esitab tõendid puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude suuruse kohta. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral kas kohustuse täitmise nõudega koos või selle asemel kahju hüvitamist. Sama tuleneb ka VÕS § 101 lg-st 2. Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole tuvastanud, kas fassaaditöid ei oleks saanud teha odavamalt, kui ekspertiisiaktis oli esile toodud. TsMS § 5 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja poolte poolt kohtule esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Kolleegium leiab, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis seaks kahtluse alla ekspertarvamuses toodud fassaaditööde parandamise maksumuse.
45.Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti hageja poolt 2008. märtsis tellitud eksperthinnangu kulud 3540 krooni (226,25 eurot) kostjalt välja mõistnud. Tegemist on kahju kindlakstegemise kuludega, mis kuuluvad VÕS § 128 lg 3 järgi hüvitamisele. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses väiteid, miks on maakohtu poolt ebaõige seoses sprinklersüsteemi lekkega jaanuaris 2012 tehtud kulu 70,40 eurot väljamõistmine.
46.Juhindudes TsMS § 630 lg-st 1 ja § 651 lg-st 1, kontrollib ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust osas, millega maakohus on rahuldanud hagi kostja vastu, mõistnud kostjalt hageja kasuks välja 29317 + 1956 + 296,29 = 31 569,29 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 269,29 eurolt seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebuse hind on 31569,29 + 269,29 x 0,0815 = 31 591,24 eurot.
47.Maakohus on menetluskulud jätnud seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti kostja ja OÜ Andaleks kanda.
48.Seoses kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda. Kuna vaidlustatud otsus on tehtud enne 01.01.2015 ja maakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks ringkonnakohtu menetluskulusid, mis kostjal tuleb hagejale hüvitada, vaid määrab üksnes menetluskulude jaotuse.
13(14)
49.Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
11.veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
50.TsMS § 190 lg 2 ja § 179 lg 1 alusel tuleb apellandilt riigi kasuks välja mõista riigilõiv 850 eurot, mille tasumisest ta oli apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi andmise korras vabastatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2014 määrusega.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.