2.Välja mõista võrdsetes osades XXX, XXX, XXX, XXX ja XXXOsaühingu XXX kasuks menetluskulud 2 471,20 eurot (kaks tuhat nelisada seitsekümmend üks eurot ja 20 senti).
3.Jätta rahuldamata Osaühingu XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 448,80 euro (nelisada nelikümmend kaheksa eurot ja 80 senti) ulatuses. Edasikaebamise kord
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu 30.03.2015 määrusega võttis kohus vastu avaldusest loobumise ja lõpetas menetluse käesolevas tsiviilasjas ning jättis menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Harju Maakohtu 30.03.2015 määrus jõustus 16.04.2015.
2.Puudutatud isik esitas 02.02.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
3.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb puudutatud isiku menetluskulu kuludest õigusabile summas 2 920 eurot.
4.Avaldajad esitavad vastuväite puudutatud isiku menetluskulude suurusele ja paluvad kohtul hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldajatele jääb selgusetuks, mis täiendavaid dokumente on puudutatud isik analüüsinud peale hagimaterjalides toodule. Arve nr 140877 spetsifikatsioonist nähtub, et puudutatud isiku esindaja on analüüsinud hagimaterjale 2 tundi 08.-09.10, seejärel eraldi analüüsinud lisadokumente (10.10), pidanud erinevat kirjavahetust (15.10 ja 20.10) ning koos seisukoha koostamisega veelkord analüüsinud täiendavaid dokumente (21.-22.10).
5.Arve nr 150014 spetsifikatsioonist nähtub, et puudutatud isiku esindaja on osalenud paikvaatlusel 1,4 tundi, kuid vaatlus toimus vaid 7 minutit. Tegemist ei ole põhjendatud ulatuses õigusabikuluga. Puudutatud isiku esindaja on 4,5 tundi koostanud 18.12.2014 seisukohta (vastuseks avaldajate 13.11 ja 28.11 seisukohtadele), kuigi avaldaja hinnangul ei sisaldu seisukohas oluliselt uusi seisukohti, mida juba 22. oktoobri 2014 seisukohas väljendatud ei ole. Samuti kajastub sama 13.11. seisukoha analüüs mahus 1 tund arve nr 140945 arves vastavalt selle spetsifikatsioonile.
6.Avaldajad leiavad, et põhjendatud ei ole õigusabikulud, mis on kantud peale avaldusest loobumise avalduse esitamist ehk peale 30.01.2015. Näiteks kajastub 09.03.2015 arvel positsiooni kujundamine avaldusest loobumise avalduse osas ning samuti menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine. Olukorras, kus avaldajad olid esitanud avaldusest loobumise taotluse, ei ole põhjendatud ega vajalik mõista teiselt poolelt välja õigusabikulusid loobumise taotlusele vastamise osas. Avaldusest loobumine ei saa kaasa tuua puudutatud isikule negatiivseid tagajärgi, mis nõuaks õigusabi osutamist. Avaldajad paluvad pidada 09.03.2015 ja 07.04.2015 arve alusel teostatud tööd täies ulatuses ehk 628,80 euro ulatuses põhjendamatuteks ning vähendada selle võrra välja mõistetavaid menetluskulusid. Kohtu põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
8.Harju Maakohtu 30.03.2015 määrusega võttis kohus vastu avaldusest loobumise ja lõpetas menetluse ning jättis menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Harju Maakohtu 30.03.2015 määrus jõustus 16.04.2015. Puudutatud isik esitas 02.02.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
9.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu
praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isiku esindaja on vastavaid toiminguid teinud ja nende eest arved puudutatud isikule esitanud.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Puudutatud isik palub avaldajatelt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2 920 eurot (ilma käibemaksuta).
12.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on puudutatud isiku esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
13.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal arve nr 140877 alusel materjalide analüüsiks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 2 tundi, suhtlemiseks avaldajate esindajaga 0,3 tundi, lisadokumentide analüüsiks ja suhtlemiseks kliendiga 0,8 tundi, suhtlemiseks avaldajate esindajaga 0,3 tundi, suhtlemiseks kliendiga ja avaldajate esindajaga 0,9 tundi ning seisukoha koostamiseks avalduse osas ja täiendavate dokumentide analüüsiks 6,9 tundi, kokku 11,2 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik esitanud 10-leheküljelise vastuse avaldusele (lk 32-41). Kohtu hinnangul sisaldab avalduse vastu õiguslikku argumentatsiooni, samuti viiteid Riigikohtu praktikale. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on ka tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohus peab põhjendatud ajaliseks kuluks ka avaldajate esindajaga suhtlemist. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajaline kulu on ka enda esindatavaga suhtlemine, kohtu hinnangul tulebki esindajal enda tegevus esindatavaga kooskõlastada. Arvestades esitatud menetlusdokumendi mahtu, selle sisu ja asja keerukust, on kohus seisukohal, et arvel nr 140877 nimetatud toimingud on põhjendatud 11,2 tunni ulatuses.
14.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal arve nr 140945 alusel avaldajate täiendavate seisukohtade ja tõendite analüüsiks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 1 tund. Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldajad 13.11.2014 esitanud 8-leheküljelise seisukoha (lk 87-94). Kohtu hinnangul saab arvel nimetatud toiminguid pidada põhjendatuks. Olukorras, kus vastaspool esitab dokumendi, tuli puudutatud isikul sellega tutvuda, et kujundada enda edasine menetluslik seisukoht. Kohus leiab, et arvel nr 140945 nimetatud toimingud on põhjendatud 1 tunni ulatuses.
15.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal arve nr 150014 alusel osalemiseks paikvaatlusel 1,4 tundi, avaldajate täiendavate seisukohtade analüüsiks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 0,4 tundi, vaatluse protokolli analüüsiks 0,3 tundi, seisukoha koostamiseks avaldajate 13.11.2014 ja 28.11.2014 seisukohtade osas 4,5 tundi ning seisukoha täiendamiseks ja edastamiseks 0,2 tundi, kokku 6,8 tundi. Toimiku materjalist nähtuvalt on 03.12.2014 kohus teostanud vaaltuse, mis kestis 7 minutit (lk 118119-124). Puudutatud isiku esindaja on märkinud, et tal kulus vaatlusel osalemiseks 1,4 tundi. Kohus eelnimetatud asjalise kuluga ei nõustu. Riigikohus on asunud seisukohale, et
lisaks õigusteenuse osutamise tasule võib hüvitatavaks menetluskuluks olla ka otsene sõidukulu, millena on käsitletav nt bussipileti või autokütuse maksumus, kuid TsMS ei võimalda menetlusosaliselt välja mõista hüvitist menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (RKTKo 3-2-1-65-13 p 17). Seega peab kohus vaatlusel osalemise kulu põhjendatuks 0,12 tunni osas. Avaldajad on 03.12.2014 esitanud 3-leheküljelise kompromissettepaneku (lk 126-128). Kohtu hinnangul eelnimetatud kompromissettepanekuga tutvumiseks ja analüüsiks on põhjendatud 0,4 tunnine ajaline kulu. Puudutatud isiku esindajal on kulunud vaatluse protokolli analüüsiks 0,3 tundi. Kohtus leiab, et eelnimetatud toimingule kulunud ajaline kulu on põhjendatud arvestades asjaolu, et vaatluse protokoll koosneb teksti osas kahest leheküljest, millele on lisatud 5 fotot (lk 118-124). Puudutatud isik on 19.12.2014 esitanud 6-leheküljelise seisukoha avaldajate 13.11.2014 ja 28.11.2014 seisukohtade osas (lk 139-144). Lähtuvalt avaldajate esitatud menetlusdokumentide sisust ja mahust, peab kohus põhjendatuks 4,7 tunnist ajalist kulu, arvestades ka puudutatud isiku seisukoha sisukust ja asja keerukust. Kohus leiab, et arvel nr 150014 kajastatud toimingud ja nendeks kulunud aeg on põhjendatud 5,52 tunni ulatuses.
16.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal arve nr 150192 alusel avaldusest loobumise avalduse analüüsiks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, suhtlemiseks kliendiga ja seisukoha koostamiseks koos menetluskulude hüvitamise taotlusega 2,6 tundi, avaldajate 12.02.2015 seisukoha analüüsiks, postisooni kujundamiseks ja kliendiga suhtlemiseks 0,7 tundi ning vastuse koostamiseks 12.02.2015 seisukohale 1,1 tundi, kokku 4,4 tundi. Toimiku materjalist nähtuvalt on avaldajad 30.01.2015 esitanud avalduse avaldusest loobumiseks (lk 150-153), millele puudutatud isik on 02.02.2015 esitanud 6-leheküljelise seisukoha koos menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega (lk 156-161). Kohus peab eelnimetatud toiminguteks kulunud ajalist kulu 2,6 tunni ulatuses põhjendatuks, arvestades asjaolu, et pooled vaidlesid peale avaldusest loobumise avalduse esitamist menetluskulude kandmise osas. Kuna kohtul on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu kohaselt võimalik menetluskulud kindlaks määrata muuhulgas ka menetlust lõpetavas määruses, oli menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamine puudutatud isiku poolt samuti põhjendatud. Avaldajad on 12.02.2015 esitanud seisukoha seoses menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramisega (lk 172-175), millele puudutatud isik on esitanud 2-leheküljelise seisukoha (lk 181-182). Kohtu hinnangul on põhjendatud avaldaja seisukohaga tutvumiseks ja sellele seisukoha esitamiseks 1,8 tunnine ajaline kulu. Kohus leiab, et arvel nr 150192 kajastatud toimingud ja nendeks kulunud aeg on põhjendatud 4,4 tunni ulatuses.
17.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal arve nr 150273 alusel suhtluseks kohtuga menetluse käiguga seoses 0,1 tundi ja 30.03.2015 määruse analüüsiks ja suhtluseks kliendiga 0,2 tundi. Toimiku materjalist nähtuvalt on puudutatud isik 06.03.2015 edastanud kohtule kirja, milles palub informatsiooni edasiste menetlustähtaegade osas (lk 183, 185). Kohus peab eelnimetatud toimingut põhjendatuks, kuna e-kiri kohtule on edastatud puudutatud isiku huvides. Samuti on puudutatud isikul kulunud 0,2 tundi 30.03.2015 kohtumääruse analüüsiks ja kliendiga suhtlemiseks. Kohtu hinnangul on eelnimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud ning 0,2 tunnist ajalist kulu nendele toimingutele saab pidada mõistlikuks. Kohtu hinnangul on arvel nr 150273 kajastatud toimingud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud 0,3 tunni ulatuses.
18.Kokku on puudutatud isiku esindaja töötunnid põhjendatud 22,42 tunni osas. Puudutatud isiku esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks hageja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul on puudutatud isik kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab
tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb avaldajatelt menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
19.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et puudutatud isiku esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et puudutatud isiku esindaja töötundide põhjendatud maht oli 22,42 tundi ning töötunni hind 110 (ilma käibemaksuta) eurot, on puudutatud isiku esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta kokku 2 466,20 eurot.
20.Puudutatud isik palub esitatud arvete alusel avaldajatelt välja mõista ka kantseleikulud. Kohus on seisukohal, et kantseleikulud ei ole põhjendatud ega vajalikud, kuna kantseleikulude osas on mõistlik eeldada, et need kuuluvad esindajatasu hulka. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest kantseleikulud koosnevad. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-102-11 p-s 14 märkinud, et ei ole alust lugeda bürookulusid põhjendatud ja vajalike menetluskulude hulka. Seega ei mõista kohus avaldajatelt välja arvetel kajastatud kantseleikulu.
21.Arvel nr 140877 on puudutatud isik kajastanud kinnistusregistri teenuse kulu summas 5 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik kohtule esitanud kaks kinnistusraamatu väljavõtet (lk 43 ja lk 57-61). Kohtu hinnangul on kinnistusregistri teenuse kulu põhjendatud, kuna tegemist on väljavõttega, mis oli vajalik esitada seoses käeoleva vaidluse lahendamisega. Seega peab kohus põhjendatuks mõista avaldajatelt välja ka kinnistusregistri teenuse kulu 5 eurot.
22.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus puudutatud isiku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab avaldajaid võrdsetes osades hüvitama puudutatud isiku menetluskulusid 2 471,20 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust 2 466,20 eurot (ilma käibemaksuta) ja kinnistusregistri teenuse kulust 5 eurot. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 448,80 eurot ulatuses. Kohus arvestas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel avaldajatelt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente.
23.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
24.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.