Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASAJOLUD

31.07.2014 esitas võlausaldaja XXX avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlgniku võlgnevuse võlausaldaja ees töölepingust ja moodustab 1 580.95 eurot. Seejuures suureneb võlgnevus igal kuul, kuivõrd töölepingut lõpetatud ei ole. Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole enam kui kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Harju Maakohus on oma 25.08.2014 kohtumäärusega võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja pidanud eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 19.03.2015. Eelistungile ilmus võlausaldaja. Võlgnik istungile ei ilmunud. 07.05.2015 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kauri Rattus’e, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus määras oma 02.05.2015 kohtumäärusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. 20.05.2015 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.05.2015. Seisuga 02.06.2015 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Ajutine haldur tutvus võlgniku senist tegevust puudutavate kättesaadavate dokumentidega. Samuti tegi ajutine haldur järelepärimised Maksu- ja Tolliametile, Maanteeameti liiklusregistrile, kinnistusosakondadele ning Eesti Väärtpaberite Keskregistrile ja samuti krediidiasutustele võlgniku rahalistest vahenditest teadasaamiseks ja võlgade seisundi selgitamiseks.

2-14-55243 Halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse kohta ja võimalused ettevõtte tervendamiseks Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli eriehitustööd. XXXOÜ suhtes on alustatud 10.04.2014. a väärteomenetlus nr 930014000863 maksukorralduse seaduse § 1531 lg 2 alusel selles, et XXXOÜ käibedeklaratsioonides perioodi jaanuar 2013 kuni märts 2014 kohta esitati valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma oli väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. Väärteomenetluse raames teostati 30.04.2014.a XXXOÜ kontoris ja laos, aadressil XXX, Tallinn, läbiotsimine, mille käigus võeti ära äriühingu majandustegevusega seotud dokumendid perioodi jaanuar 2013 kuni detsember 2013 kohta. Läbiotsimise käigus äravõetud dokumentide põhjal, tegi Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna III kontrollitalituse revident XXXmaksuarvestust. Väärteomenetluse raames teostatud maksuarvestuse põhjal selgus, et XXXOÜ on perioodil jaanuar 2013 kuni detsember 2013 deklareerinud 20% maksustavat käivet 53 973,51 eurot vähem ning seega jätnud arvestamata, deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 10 794,71 eurot. Maksuvõlg on summas 11 773,45 ja arvestuslik intress 229,80 eurot ja kokku summas 12 003,25 eurot. Seisuga 07.05.2015 maksudeklaratsioonid esitamata alates juuni 2014. Kustutatud käibemaksuregistrist 13.05.2014. Majandusaasta aruanded on esitamata 2012 ja 2013 aasta eest. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest peaks täiendavalt analüüsima ja uurima raamatupidamise dokumente kuid kahjuks ei ole ajutisel halduril võimalik seda teha olnud, sest puudus kontakt Võlgniku juhatuse liikmega. Maksejõuetuse põhjust on raske välja selgitada tulenevalt sellest, et ajutisel pankrotihalduril ei ole olnud võimalik tutvuda raamatupidamise dokumentidega. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2014 aasta juuni. Arvamus pankroti väljakuulutamise kohta Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla ka tagasivõitmise hagid, nõuded äriühingu juhtide vastu või muud asjaolud. Pankrotimenetluse käigus ei ole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegu pankrotihaldurile võimaluse käituda pankrotiseaduse § 109 kohaselt. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Kajastatud varade ja kohustuste suurus moodustas 07.05.2015 seisuga vastavalt 14,08 EUR ja 14 047,90 EUR. Seega ületavad kohustused kordades vara väärtuse. Ajutine haldur võib öelda, et kogutud informatsiooni põhjal on äriühing maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotihaldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub mõista välja ajutise pankrotihalduri tasuks kokku 1 728,00 EUR (sealhulgas käibemaks) ja hüvitatavateks kuludeks 108,24 eurot (sealhulgas käibemaks).

Ajutine pankrotihaldur kulutas oma ülesannete täitmiseks 18 tundi tunnitasuga 80 eurot tund. Ajutise halduri poolt kantud kulutused moodustuvad büroo –ja sidekuludest, kuludest tasulistele päringutele registritesse ja kütusekuludest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt moodustavad XXXOÜ varad kokku 14,08 eurot, kuid rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 14 047,90 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Kogutud informatsiooni põhjal on äriühing maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Seega on maksejõuetuse põhjuseks olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse

2-14-55243 tähenduses. Püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg juuni 2014. Pankrotihaldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. XXXOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur palub välja mõista ülalosundatud tasu ja hüvitatavad kulutused büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, lisandub tasule ja hüvitatavatele kulutustele käibemaks. Pankrotihaldur tegutseb Õigusbüroo Rattus OÜ kaudu (registrikood 10423859) ja on käibemaksukohuslane (registreerimisnumber EE 100876011). Kohus märgib, et võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuid PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest üksnes võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduse korral. Antud juhul on pankrotiavaldus esitatud võlausaldaja poolt. Siiski on kohus otsustanud antud asjas 12.11.2014 kohtumääruses anda võlgniku töötajast võlausaldajale menetlusabi vabastades võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidi tasumise kohustusest 397 euro ulatuses. Kohus lähtus menetlusabi andes Tartu Ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas nr.2-13-3634, milles leiti, et ajutise halduri kulud on analoogselt eksperdikuludega asja läbivaatamise kulud, mille kandmiseks, sh ettemaksu tegemiseks, on võlausaldajast avaldajal võimalus taotleda riigipoolset abi. Ringkonnakohus märkis seejuures, et riigipoolse menetlusabi andmisel tuleb arvestada, et riigi vahenditest ei hüvitata PankrS § 23 lg 4 teise lause kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte kohaldub ka siis, kui pankrotiavalduse esitab võlausaldaja, kellele on antud menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulutuste eest tasumiseks. Menetlusabi andmisel peab maakohus ajutise halduri määramisel viimast informeerima, et ajutise halduri tasustamine ja kulude hüvitamine toimub riigipoolse menetlusabi korras, kui võlgniku varast ei jätku selleks vajalikeks väljamakseteks. Ajutine haldur peab kulutuste tegemisel riigipoolse menetlusabi piiranguga arvestama. Kuivõrd võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks ning kohus on andnud antud asjas menetlusabi, kuulub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb võlgniku juhatuse liikme XXX (sünniaeg

XXX).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.