2-15-106021/4 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et hagiavaldus võlgnevuse nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata. Hagiavalduse kohaselt elab kostja Venemaa Föderatsioonis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Kohus andis kohtunõudes tähtaja kohtualluvuse põhjendamiseks ning kostja kirjaliku nõusoleku esitamiseks asja arutamiseks Eesti kohtus (vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2015 kohtumäärusele nr. 2-14-30347). Kohus selgitas kohtumääruse põhjendavas osas, et „Kohtule teadaolevalt ei ela võlgnik aadressil: xxx. Võlgnik elab aadressil xxx. Kohus selgitab, et „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi; artikli 4 kohaselt õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu (art 4). Palved õigusabi andmise kohta koostatakse järelepärimise esitanud lepingupoole keeles (art 5). Artikli 21 p. 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kuna võlgnikul puudub Eesti Vabariigis elukoht ning ta elab Venemaa Föderatsioonis, peab olema asja menetlemiseks Eesti kohtus kostja, I. M.`i kirjalik nõusolek.“ Hageja esindaja esitas kohtualluvuse põhjenduse ja leiab et asi allub Viru Maakohtule, sest kostja omandis on korteriomand asukohaga kohaselt Keskpuiestee 42-27, Kiviõli ning hageja osutas VÕS 1018 lg 1 p 3, mille kohaselt on tegemist käsundita asjaajamisega ning Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 49 lg 1 kohaselt kuulub kohaldamisele selle riigi õigus, kus käsundita asjaajaja teo tegi.

Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul tuleb kohtualluvuse kindlaksmääramisel võtta aluseks rahvusvahelises, so Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabi lepingus sätestatu, mis on prioriteetseks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelistes õigussuhetes, ei kuulu Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 49 lg 1 kohaldamisele. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2.). Kohus hoiatas hageja lepingulist esindajat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg oli 10.06.2015. Hageja lepinguline esindaja ei ole puudusi vajalikul määral kõrvaldanud, hageja on küll esitanud kohtule hagi koos lisade ja tõlgetega, tasunud täiendava riigilõivu, kuid ei ole esitanud kostja kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 372 lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).