lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-14-53953/17

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-53953/17
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
10.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1147
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2015.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-53953

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluskulude kindlaksmääramine kirjalik menetlus Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja Reimo XXX (e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja Jüri Urb (e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.Määrata kindlaks XXX menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja XXX kasuks menetluskuludena esindaja tasu summas 825 (kaheksasada kakskümmend viis) eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (825 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-14-53953 XXX hagis XXX vastu tagasiulatuva elatise nõudes emale ülalpidamise saamiseks. Harju Maakohtu 31.03.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud XXX kanda. Otsus jõustus 05.05.2015 edasikaebamiseta. 19.05.2015 esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks paludes hagejalt välja mõista esindaja tasu summas 825 eurot. Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 27.05.2015 esitas hageja oma seisukoha menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, milles palus jätta mõlema osapoole menetluskulud osapoolte kanda. Samuti vaidles hageja menetluskulude määramise osas vastu, tuginedes TsMS §-le 176 lg 1 (kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud kohtuistungil). Samuti leidis hageja, et menetluskulude summa on äärmiselt ebausutav ja meelevaldne.

Kohtu põhjendused

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas on Harju Maakohus teinud 31.03.2015 otsuse, milles ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud. Otsus on jõustunud 05.05.2015. Kostja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 19.05.2015.
2.Hageja on palunud oma vastuväites jätta menetluskulud osapoolte endi kanda ning on vaielnud hageja menetluskulude määramise osas vastu, tuginedes TsMS §-le 176 lg 1. Esmalt märgib kohus, et menetluskulude jaotuse on otsustanud kohus lõpplahendis, s.o 31.03.2015 otsuses. Harju Maakohtu 31.03.2015 otsusega on menetluskulud jäetud hageja kanda ning seda jaotust on võimalik vaidlustada vaid kohtulahendi peale kaevates. Pooled ei ole otsuse peale edasi kaevanud ja see on jõustunud. Seega on jõustunud ka kohtu otsustus menetluskulude kandja kohta, kelleks on hageja. Jõustunud kohtuotsust ei ole võimalik ümber

hinnata või muuta menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses, mille eesmärk on kindlaks teha ainult seda, kui palju menetluskulusid kandma kohustatud isik peab õigustatud isikule maksma. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hindab kohus seega üksnes menetluskulude rahalist suurust. Eeltoodud põhjustel ei saa arvestada hageja taotlust jätta menetluskulud osapoolte endi kanda. Samuti jätab kohus hageja vastuväite selle kohta, et kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud kohtuistungil, tähelepanuta. Kohus nõustub, et kehtiv TsMS § 176 lg 1 sätestab menetlusosalise kohustuse menetluskulude nimekirja esitamiseks kohtuistungil enne kohtuvaidlusi. Kuid osundatud säte jõustus alles 01.01.2015. Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kohtuistung 13.11.2014 ehk enne TsMS § 176 lg 1 uue redaktsiooni jõustumist ehk ajal, mil nimetatud kohustust menetlusosalistel ei olnud. Seega ei olnud kostja kohustatud menetluskulude nimekirja istungiks esitama.

3.Järgnevalt hindab kohus kostja menetluskulude nimekirjas olevate kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3.1 Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja osutanud järgnevaid teenuseid: - 03.11.2014.a. hagiavaldusega tutvumine ja konsultatsioon 3 h; - 10.11.2014.a. hageja vastusega tutvumine 0,5h; - 11.11.2014.a. kostja vastuse koostamine 1h; - 13.11.2014.a. kohtuistungi osalemine 1 h; - 01.12.2014.a. protokolliga tutvumine 0,25 h; - 01.12.2014.a. seisukoha koostamine 0,75 h; - 04.12.2014.a. hageja täiendatud hagiavaldusega tutvumine 0,5 h; - 01.04.2014.a. kohtuotsusega tutvumine 0,5 h. 3.2 Kohtu hinnangul on kostja esindaja poolt osutatud teenused olnud vajalikud ja põhjendatud ning vastavuses märgitud ajakuluga. -

-

-

-

Hageja on esitanud 03.07.2014 hagiavalduse (t.lk 1-4) koos 11 lisaga. Kohtu hinnangul on esmane materjalidega tutvumine ning konsultatsioon kliendiga õigusliku positsiooni kujundamiseks vajalik. Kohtu hinnangul on nimetatud teenus (s.h 10.11.2014 hageja vastusega tutvumine) põhjendatud kokku 3,5 tunni ulatuses. Kostja on esitanud 25.08.2014 vastuse (t.lk 80-83) koos 4 lisaga. Arvestades esitatud dokumendi sisu ning mahtu, on kohtu hinnangul usutav, vajalik ning põhjendatud vastuse koostamise ajakulu 1 tunni ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 13.11.2014 kell 15.06-16.03 (t.lk 133-134). Seega on istungil osalemine põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samuti on põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks protokolliga tutvumine 0,25 tunni ulatuses. Protokolliga tutvumine on vajalik võimaliku protokolli parandamise taotluse esitamiseks. 03.12.2014 on hageja esitanud täiendava seisukoha (lk 163-165). Arvestades nimetatud dokumendi sisu ja mahtu, loeb kohus põhjendatud ajakuluks nimetatud dokumendi koostamisel 0,75 tundi.

-

Samuti loeb kohus põhjendatud ajakuluks hageja täiendatud hagiavaldusega tutvumise 0,5 tunni ulatuses ning kohtuotsusega tutvumise 0,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on vastaspoole dokumentidega ning kohtuotsusega tutvumine vajalik otsustamaks vastuväidete/apellatsioonkaebuse esitamise vajaduse üle.

3.3 Seega on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 7,5 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli esitatud avalduse kohaselt 110 eurot/tund. Kohus peab nimetatud tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks ning kooskõlaliseks kehtiva kohtupraktikaga. Seega on põhjendatud menetluskulu (esindaja tasu) suuruseks 825 eurot.

4.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 825 eurot.
5.TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (825 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta

6.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
7.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.