lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-55529/35

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-55529/35
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

2.06.2015, Tallinn

Kohtuasja number

2-12-55529

Kohtuasi

GK’i hagi MAXIMA Eesti OÜ vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2.10.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind

GK’i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

14 754 eurot 78 senti nende Hageja GK (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX XXXXX) Kostja MAXIMA Eesti OÜ (rk 10765896, asukoht Peterburi tee 47, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Anneliis Lett Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 2.10.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.28.12.2012 esitas GK (hageja) hagi MAXIMA Eesti OÜ (kostja) vastu võla ja viiviste saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu kostja ja KrisMar Trading OÜ vahel 1.06.2009 sõlmitud tarnelepingust ja nõudeõiguse loovutamise 16.07.2009, 12.11.2009 ning 7.05.2011 lepingutest tulenevalt nõude põhivõla 10 851 euro 37 sendi, sissenõutavaks muutunud viiviste 3035 euro 30 sendi ja edasiulatuvate viiviste väljamõistmiseks. Hageja andis 11.05.2011 teatisega kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 16.05.2011. Kostja oma kohustusi ei ole täitnud. Kostja vastuväited seoses nõude loovutamise mittetoimumisega on sisutud ja tõendamata. Ebaõiged on kostja väited, justkui ei oleks nimetatud isikud nõudeõiguse loovutamise lepingut sõlminud. 16.07.2009 nõudeõiguse loovutamise lepingu p 5 alap-s 2 on kokku lepitud kirjaliku vormi järgimises, puuduvad kirjalikud tõendid, et 16.07.2009 sõlmitud leping on lõpetatud. Tunnistaja ütlustega ei saa asendada kirjalikku kokkulepet nõudeõiguse loovutamise lepingu lõpetamise kohta. See, et 16.07.2009 lepingu lisa 1 ei ole sõlmitud, ei mõjuta nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtivust kostja suhtes. Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjale ei ole 16.07.2009 nõude loovutamise teatist kätte toimetatud. KrisMar Trading OÜ esindaja KK edastas 17.07.2009 kostjale teate, et nõude loovutamise lepingut ei ole vaja arvesse võtta. Nõude loovutamisest loobumist 16.07.2009 lepingujärgse nõude omandaja esindaja ML poolt kinnitas see, et nõude loovutamise lisa 1 ei sõlmitud ja nõude omandaja ei ole KrisMar Trading OÜ-le loovutamise eest tasunud. 1.06.2009 tarnelepingust tulenevad kohustused on kostja tasunud KrisMar Trading OÜ-le. 16.07.2009 nõude loovutamise leping lõppes VÕS § 207 lg 1 kohaselt poolte kokkuleppel võlausaldaja loobumisega nõudest ja kehtib suuliselt telefoni teel kokkulepitu. Nõude korduvate edasiloovutamiste näol käituti pahauskselt, kuna ML-le oli teada, et kostja on nõutud summad tasunud ühele temaga seotud ettevõtjale. Hageja nõue on ebatäpne, kuna kauba osas esitati kreeditarveid. KrisMar Trading OÜ-le kuulus tasumisele 8735 eurot 56 senti, mis maksti tähtaegselt õigele isikule. Põhjendamatu ja ebaõige on viiviste arvestus, kuna arved kuulusid lepingu p 9.1 alusel tasumisele vastavalt realisatsioonile. Lõplik tasumisele kuuluv summa sõltus kauba tagastustest. Lõplik summa kujunes mh sõltuvalt kauba tagastustest ja kreeditarvetest. Tõendamata on, millal ja millise dokumendiga KrisMar Trading OÜ kostjat nõude loovutamisest teavitas. 16.07.2009 leping ei sisalda vorminõude kokkulepet ja isegi kui hageja viidatud klauslit tõlgendada vorminõude kokkuleppena, ei puuduta see lepingu lõpetamist, vaid muudatuste tegemist lepingusse. Nõude loovutamise lubamatuse tagajärjeks võib olla üksnes tarnelepingu poolte vahel kokku lepitud leppetrahvi rakendumine. Isegi kui 16.07.2009 lepingu mittesõlmitus ei toonud kaasa lepingu tühisust, oli leping lõpetatud. Esimene loovutamise leping ei ole kehtiv ja kõik järgnevad nõude loovutamised toimusid pahauskselt seotud poolte vahel. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 2.10.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis kostja 10.09.2013 esitatud tõendid vastu võtmata. Kuna hageja esitas nõude kostja vastu tulenevalt kostja ja KrisMar Trading OÜ vahel 1.06.2009 sõlmitud tarnelepingust, mitte KrisMar Trading OÜ poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel, ei olnud tegemist asjas tähtsust omavate tõenditega TsMS § 238 lg 1 mõttes. 1.06.2009 tarnelepingu nr T12/719 p 9.1 kohaselt ostja maksab müüjale kauba eest pärast selle realiseerimist, eelmisel kuul realiseeritud kauba eest maksab ostja müüjale jooksva kuu viimasel neljapäeval. Esitatud tõendite kohaselt on KrisMar Trading OÜ ja Osaühing Lend

Capital 16.07.2009 allkirjastanud nõudeõiguse loovutamise lepingu 16.07.09/1 ja kostjale adresseeritud teate nõudeõiguse loovutamise kohta. Osaühingu Lend Capital juhatuse liige ML edastas kostjale 16.07.2009 e-kirja, milles lootis, et nõudeloovutuse lepingus on ebatäpsused parandatud. Kostja on 16.07.2009 kirjutanud vastusena KrisMar Trading OÜ-le, et võlasumma anti üle ilma nõusolekuta ning vastavalt lepingule on selle eest trahv kuni 100 000 krooni ja kuni asjaolude väljaselgitamiseni peatatakse maksed. KrisMar Trading OÜ juhatuse liige KK edastas kostjale 17.07.2009 e-kirja, milles vabandas ekslikult saadetud lepingu pärast. Kuna kostjaga kokkusaamisel räägiti nõude loovutamisest, tehti eelnevalt selle lepingu põhi juba valmis. Kuna kostja nõusolekut ei andnud, jättis KrisMar Trading OÜ asja katki. KK kinnitas, et nõude loovutamise lepingut ei ole vaja arvesse võtta. 3.09.2010 e-kirjas selgitas KK kostjale, et niipea kui sai info, et kostja ei ole nõus nõudeloovutusega, informeeris ta ML-it ja küsis, et kas ta võib saata kostjale kirjaliku teate selle kohta, et nõude loovutust ei tehtud. ML andis selleks loa telefoni teel. Tunnistaja KK avaldas, et kostja ja Osaühingu Lend Capital vahel ei sõlmitud nõude loovutamise lepingut ja leping ei läinud töösse, see oli lepingu projekt. Kostjale saadeti vastavasisuline e-kiri. Asja lahendamisel omab tähtsust, kas nõude loovutamisest teavitamisega on nõue kostja suhtes kehtivalt loovutatud. VÕS § 170 regulatsioon kaitseb peamiselt võlgnikku (vt Riigikohtu 21.04.2005 otsus nr 3-2-1-35-05, p 17). KK 17.07.2009 e-kirjast, istungil antud ütlustest ja asjaolust, et 16.07.2013 e-kirjas on ML märkinud, et loodetavasti on nõudeloovutuse lepingus ebatäpsused kõrvaldatud, nähtub asjaolu, et 16.07.2009 kostjale e-kirjaga edastatud nõude loovutamise lepingu või teatise puhul oli tegemist dokumendi projektiga, mida on kostjapoolsete tähelepanekute kohaselt täpsustatud. ML 16.07.2014 e-kirja väljavõte ei võimalda tuvastada kirjale lisatud manuste arvu, liiki ja sisu, mistõttu nõuetekohase ja allkirjastatud nõude loovutamise lepingu ja teatise edastamise kohta isiklikult, posti, faksi või eposti teel puuduvad tõendid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt ei ole piisavalt tõendatud, et kostjale on Osaühingu Lend Capital poolt teatatud nõude loovutamisest VÕS § 170 järgi. Kuna kostja vaidleb vastu 16.07.2009 nõude loovutamise kohta nõuetekohase teatise kättesaamisele, 16.07.2009 nõude loovutamisest ei teatanud senine võlausaldaja KrisMar Trading OÜ ja nõude loovutamisest kostja teavitamine ei ole piisavalt tõendatud, ei ole VÕS § 170 järgi tõendatud, et nõude loovutamine oli kostja suhtes kehtiv. Kuna KrisMar Trading OÜ juhatuse liige kinnitas kostjale 17.07.2009 e-kirjaga, et ekslikult edastatud nõude loovutamise lepingut ei ole vaja arvesse võtta ja Osaühingu Lend Capital poolt 16.07.2009 esitatud nõude loovutamise dokumentide arvu, sisu ja vormi kohta puudub teave, siis VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest ja VÕS § 170 nõuete täitmata jätmisest tulenevalt ei ole põhjendatud pidada 16.07.2009 nõude loovutamist kostja suhtes kehtivaks. VÕS § 169 lg 1 alusel ei pidanudki kostja olema teadlik 16.70.2009 nõude loovutamise lepingu osas tekkivast vaidlusest KrisMar Trading OÜ ja Osaühingu Lend Capital vahel ja oli õigustatud täitma 1.06.2009 tarnelepingust tulenevad kohustused KrisMar Trading OÜ-le. 1.06.2009 tarnelepingu p 2.15 kohaselt juhul, kui mingi teine jaemüügiettevõte müüb sama kaupa madalama hinnaga kui müüja baashinnad (hulgihinnad), siis kohustub müüja alandama selle ostjale müüdava kauba müügihinda nii, et ostja saaks endale kahju tekitamata müüa seda kaupa oma kauplustes konkurentsivõimeliste hindadega. Sellisele ostja kauplustes olevale kaubajäägile on müüja kohustatud esitama kreeditarve, millel on näidatud kauba nimetus, kogus ja hinnavahe iga kaupluse kohta. Kreeditarvete väljastamise kohustused on täiendavalt sätestatud ka lepingu p-des 4.1.2-4.1.4 ja 6.23.1-6.23.2. Arved, mille numeratsiooni juures on täiend K, on kreeditarved ja nende alusel ei teki lisanduvaid nõudeid kostja vastu. Kostja on KrisMar Trading OÜ-le maksnud 13.08.2009 maksekorraldusega nr 12087 16 735 krooni 10 senti, 29.07.2009 maksekorraldusega nr 11304 94 170 krooni 20 senti, 9.10.2009

maksekorraldusega nr 15114 1006 krooni 35 senti, 4.09.2009 maksekorraldusega nr 13503 18 698 krooni 35 senti ja 26.03.2010 maksekorraldusega nr 4685 6011 krooni 85 senti, kokku 8735 eurot 56 senti. Lõplik summa kujunes sõltuvalt kauba tagastustest ja kreeditarvetest. Kostja esitas 14.05.2013 täpsustused hagis esitatud põhivõla ja viiviste nõude osas, tuues välja KrisMar Trading OÜ väljastatud arvete ja kreeditarvete summad, kuupäevad ja arve maksmist tõendavad maksekorralduste viited. Hageja leidis, et kostja täitis kohustuse teadvalt ebaõigele võlausaldajale ja ei ole nõuet täitnud. 1.06.2009 tarnelepingust tuleneb eripära, mille kohaselt tasutakse vaid realiseeritud kauba eest ja millest tulenevalt on võimalik müüdava kauba eest algselt väljastatud arvete vähenemine vastavalt väljastatavatele kreeditarvetele. Osaühingu Lend Capital juhatuse liikmele on kostja poolt vastatud, et saadud on veel üks kreeditarve 864K, millest nähtub, et KrisMar Trading OÜ poolt tarnitavate toodete eest tasumisele kuuluv netohind muutus ka pärast 16.07.2009. Hageja ei esitanud ülevaadet 16.07.2009, 12.11.2009 ja 7.05.2010 nõude loovutamise lepingutes loetletud kreeditarvetest, ei arvestanud kreeditarveid nõude suuruse arvutamisel ja ei esitanud vastuväiteid kostja 14.06.2013 esitatud KrisMar Trading OÜ poolt väljastatud arvete ja kreeditarvete koondis sisalduvate summade kohta. Seega ei tõendanud hageja nõude tegelikku olemasolu. Kuna loovutatud arvetest tulenevat koondnõuet korrigeeriti tulenevalt kostja 16.07.2009 e-kirjast ja kreeditarvest nr 864K, võib hagejat pidada teadlikuks KrisMar Trading OÜ ja kostja vahelisest praktikast, mille kohaselt väljastatud arveid võidakse korrigeerida kreeditarvete kaudu. Põhjendatud on lähtuda kostja esitatud koondülevaate arvutustest seoses KrisMar Trading OÜ väljastatud arvetega ja olemasolevate nõuetega, kuna hageja ei esitanud sellele vastuväiteid. Kuna puudus vaidlus 14.06.2013 kohustuste koondandmete summade osas ja kostja tõendas vastavate kohustuste tasumist KrisMar Trading OÜ-le, on arvetest nr 756, 757, 758, 759, 760, 761, 762, 763, 764, 765, 766, 767, 768, 769, 770, 771, 773, 774, 775, 776, 777, 778, 779, 780, 781, 782, 783, 784, 785, 786, 787, 788, 789, 790, 791, 792, 793, 794, 795, 796, 797, 798, 799, 800, 801, 802, 803, 804, 805, 806, 807 808, 809, 810 ja 813 tulenevad kohustused lõppenud nõuetekohase täitmisega VÕS § 79 lg 1, § 169 lg 1 ja § 186 p 1 kohaselt. Kostja täitis VÕS § 169 lg 1 alusel põhjendatult 26.03.2010 maksekorraldusega kohustuse KrisMar Trading OÜ-le. Apellatsioonkaebus

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja ei hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kõiki asjas kogutud tõendeid. Maakohus rikkus TsMS § 230 lg-t 1, leides, et ML 16.07.2014 e-kirja väljavõte ei võimalda tuvastada kirjale lisatud manuste arvu, liiki ja sisu, mistõttu on tõendamata, et kostjale edastati allkirjastatud nõude loovutamise leping või nõuetekohane teatis. Nõude loovutamisest teavitati kostjat 16.07.2009 dateeritud teatega vastavalt VÕS §-le 170. 16.07.2009 ML e-kirjast nähtub, et kirjale on manusena lisatud fail „Krismar-Lend Capital Nõude Loovutus.pdf“. Juhul, kui kostja väidab, et 16.07.2009 e-kirjaga edastati talle muu dokument, oleks kostja pidanud tõendama, milline dokument talle edastati. VÕS § 170 mõistes ei oma tähendust, et esialgse võlausaldaja teate nõude loovutamise kohta edastas kostjale uus võlausaldaja. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et KK 17.07.2009 e-kirjast, istungil antud ütlustest ja asjaolust, et 16.07.2013 e-kirjas on ML märkinud, et loodetavasti on nõudeloovutuse lepingus ebatäpsused kõrvaldatud, nähtub asjaolu, et 16.07.2009 kostjale e-kirjaga edastatud nõude loovutamise lepingu või teatise puhul oli tegemist dokumendi projektiga. Lepingu projektina

saab käsitleda lepingut, millel poolte allkirjad puuduvad. Pooled ei ole esitanud tõendeid, et kostjale oleks esitatud allkirjastamata nõude loovutamise leping või teatis. 16.07.2009 nõudeõiguse loovutamise leping ja teade on allkirjastatud nii KrisMar Trading OÜ kui Osaühingu Lend Capital poolt. Seega on leping VÕS § 11 lg 4 mõistes sõlmitud. Kohus jättis tähelepanuta, et 16.07.2009 nõudeõiguse lepingu kehtivus ei sõltunud kostja heakskiidust. Nõudeõiguse loovutamise lepingu p 4 järgi jõustus leping poolte poolt allakirjutamise hetkest ja p 2.2 kohaselt läks nõudeõigus Osaühingule Lend Capital üle lepingu sõlmimise hetkest. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et asjas ei esitatud ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta, et KrisMar Trading OÜ ja Osaühing Lend Capital oleks tühistanud 16.07.2009 nõudeõiguse loovutamise lepingu või leppinud kokku nõudeõiguse KrisMar Trading OÜ-le tagasiloovutamises. Tõendeid kogumis hinnates on tõendatud 16.07.2009 nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimine ja samal kuupäeval kostjale nõude loovutamisest teavitamine. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei arvestanud nõude suuruse arvutamisel kreeditarveid. Hagi kohaselt oli kostjale tasumiseks esitatud arveid 18 200 eurot 92 senti, samas esitas hageja nõude vastu põhivõla summas 10 851 eurot 37 senti. Nimetatud vahe tulenebki krediitarvetest. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja poolt kohtule esitatud arvete osas. Seega on kostja arved õigeks võtnud. Kostja nimetatud 30.06.2009 arvet nr EM-16809 KrisMar Trading OÜ-le kostja tõendina ei esitanud, millest tulenevalt ei saanud kohus arvet nõude täitmisena arvesse võtta. Kostja tasus maksed teadlikult valele võlausaldajale. Isegi kui kohus oleks põhjendatult leidnud, et 16.07.2009 ei teavitatud kostjat kohaselt nõude loovutamisest, on kostja poolt jätkuvalt täitmata nõue 2115 euro 81 sendi ulatuses. Hageja esitatud arvete alusel on kostja poolt täitmata kohustus kokku 10 851 eurot 37 senti, kostja on esitanud maksekorraldused nõude 8735 eurot 56 senti täitmise kohta. Vastus apellatsioonkaebusele

5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et 16.07.2009 nõude loovutamine ei olnud kostja suhtes kehtiv ja kostjale teadaolevalt oli võlausaldajaks KrisMar Trading OÜ, mistõttu ei ole hageja nõuet kehtivalt omandanud. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes

toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Praegusel juhul on uus võlausaldaja Osaühingu Lend Capital juhatuse liige ML saatnud kostjale 16.07.2009 e-kirjas teate: „Loodan, et uues nõudeloovutuse lepingus on ebatäpsused parandatud“ (kd I tl 73). Asja materjalidest nähtuvalt on e-kirja manuseks dokument: „KrismarLend Capital Nõude Loovutus.pdf“. Ringkonnakohtu hinnangul võib ML 16.07.2009 e-kirja põhjal järeldada, et kirja manuses oleva dokumendi puhul oli tegemist dokumendi projektiga. Asjaolu, et nõude loovutamine oli saatmise hetkel endiselt projekti vormis, kinnitavad ka senise võlausaldaja KrisMar Trading OÜ juhatuse liikme KK 3.09.2013 istungil antud ütlused, mille kohaselt oli 16.07.2009 nõude loovutamise leping mõeldud lepingu projektina ning kuna kostja nõude loovutamisega ei nõustunud, siis leping ei läinud töösse (kd II tl 9-10). Tsiviilasja toimikust nähtub, et KK saatis 17.07.2009 kostjale e-kirja, milles vabandas ekslikult saadetud lepingu pärast ja teatas, et lepingut ei ole vaja arvesse võrra (kd I tl 123). Seega oli kostja poolt pärast 17.07.2009 kohustuste täitmine KrisMar Trading OÜ-le täitmine õigele isikule. Hageja väide, et kostja poolt on jätkuvalt täitmata nõue 2115 euro 81 sendi ulatuses, ei ole asjakohane. Kostja täitis 1.06.2009 tarnelepingust tulenevad kohustused KrisMar Trading OÜ-le, mille tagajärjel oli kostja kohustus VÕS § 76 lg 3 järgi nõuetekohaselt täidetud. Kuivõrd on tõendatud, et kostja oli õigustatud täitma kohustuse senisele võlausaldajale, siis puudus vajadus hinnata 16.07.2009, 12.11.2009 ja 7.05.2010 nõude loovutamise lepingute õiguspärasust ja kehtivust. Eespool esitatud põhjustel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.