Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja lepinguline [email protected])
hagi
XXX
esindaja:
vastu
Oksana
võlgnevuse
XXX
(e-post:
Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kolmas isik kostja poolel: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja ja kolmanda isiku lepinguline esindaja: Irina Reva (epost: [email protected])
2.Välja mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks menetluskulud 992,25 eurot.
3.Jätta rahuldamata Korteriühistu XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 170,25 euro ulatuses.
4.
Hüvitatavad menetluskulud tuleb tasuda Korteriühistu Swedbank AS ́is, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX.
XXX arvelduskontole,
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus kinnitas 18.05.2015.a määrusega kompromissi ning lõpetas menetluse Korteriühistu XXX hagis XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulud jäeti 90%
ulatuses XXX ning 10% ulatuses Korteriühistu XXX kanda.
2.Vastavalt 11.05.2015.a kohtuistungi protokollile kohustati hagejat esitama menetluskulude dokumendid 13.05.2015.a ning kostjat esitama menetluskulude dokumendid 18.05.2015.a. Hageja esindaja esitas 13.05.2015.a hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning selle täpsustuse tähtaegselt. Hageja palub riigilõivu summas 162,50 eurot ning õigusabikulude summas 1 000 eurot hüvitamist kostja poolt. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust 18.05.2015.a ei esitanud. Kostja esitas vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale 15.05.2015.a. Kostja vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
3.Kostja on seisukohal, et vastavalt TsMS § 168 lg 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse menetluse kestvuse ja keerukuse, lisaks hagejapoolse venitamise oma nõude tõendavate dokumentide esitamise osas, palub kostja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 168 lg 3 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Kostja esitas hageja menetluskuludele enda seisukoha, mille kohaselt palus kostja vastavalt TsMS § 168 lg 3 jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 168 lg 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 11.05.2015.a kohtuistungi protokollist nähtub, et kuivõrd pooled ei jõudnud menetluskulude osas kokkuleppele, taotlesid pooled, et menetluskulud lahendaks kohus. Protokollis viidatakse muuhulgas asjaolule, et riigilõivu tagastamise taotluse ja menetluskulude jaotamise lahendab kohus kompromissimääruses. Protokollis sisaldus, et kohus lahendab poolte menetluskulud pärast kompromissi kinnitamist kohtumäärusega. 18.05.2015.a Harju Maakohtu määrusega jäeti menetluskulud 90% ulatuses XXX ning 10% ulatuses Korteriühistu XXX kanda. Menetluskulude jaotusel võttis kohus arvesse muuhulgas asjaolu, et kostja ja kolmas isik tunnistasid nõuet ja sõlmisid kompromissi 90% ulatuses, mistõttu leidis kohus, et menetluskulud tuleb jätta 90% ulatuses kostja ning 10% ulatuses
hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt olid pooled kokku leppinud teisiti TsMS § 168 lg 3 mõistes ning kohus määras 18.05.2015.a määrusega eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotuse. Hageja menetluskulud
8.Esmalt analüüsib kohus hageja kantud menetluskulusid. Hageja menetluskulud on riigilõiv 162,50 eurot, õigusabikulu summas 1 000 eurot, kokku summas 1 162,50 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 80 eurot/h ning 100 eurot/h + km. Hageja palub tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 162,50 eurot.
9.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 162,50 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 325 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. 18.05.2015.a Harju Maakohtu määrusega kinnitati kompromiss ning hagejale tagastati pool tasutud riigilõivust. Vastava kulu (riigilõiv 325 eurot) kandmine hageja poolt on tõendatud. Kohus leiab, et riigilõivu summas 162,50 eurot puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
10.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt soovib hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa õigusabiteenuste summas 360 eurot ning jurist Oksana XXX poolt teostatud toimingute summas 640 eurot hüvitamist kostja poolt. Avaldusest nähtub, et Oksana XXX on osutanud õigusabi tunnitasu määraga 80 eurot/h käibemaksuta ning vandeadvokaat Natalia Lausmaa tunnihindega 100 eurot/h, millele lisandub käibemaks. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on lahendi 3-2-1-65-13 punktis 16 selgitanud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohu menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Eelnimetatud kinnitus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses puudub. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vandeadvokaat Natalia Lausmaa õigusabiteenuse osutamise kulude hüvitamise käibemaksuga rahuldamata ning hindab alljärgnevalt esindaja kulude põhjendatust tunnihinna määraga 100 eurot/h käibemaksuta.
11.Hageja esindaja edastatud avalduse täpsustusest nähtub, et Natalia Lausmaal on hagiavalduse ning hagi täpsustuse koostamisele, lisaks seisukoha koostamisele kostja vastusele kulunud 5 tundi. Kohtutoimikus sisalduvate hageja poolt esitatud dokumentide sisu ning mahu hindamisel leidis kohus, et hageja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud kolme tunni ulatuses, kuivõrd kostja ei ole kohustatud hüvitama kulu seoses hageja esindaja poolt teostatud toiminguga hagi täpsustuse osas 2 tunni ulatuses, mis kujutab endast sisuliselt hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 3 tundi summas 300 eurot (3h x 100 eurot/h).
12.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud jurist Oksana XXX toimingud ning esitatud dokumentide sisu ja mahtu, teostatud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
13.Kokku loeb kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses menetlusega põhjendatuks mahus 11,05 tundi summas 940 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 1102,50 eurot (riigilõiv 162,50 eurot + lepinguliste esindajate kulu 940 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 992,25 eurot (tulenevalt Harju Maakohtu 18.05.2015.a määruse menetluskulude jaotusest 90% põhjendatud ja vajalike menetluskulude summast 1 102,50 eurot). Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 170,25 eurot (taotletud summa 1 162,50 eurot – rahuldatud summa 992,25 eurot). Kostja menetluskulud
14.11.05.2015.a kohtuistungi protokollist nähtub, et kuivõrd pooled ei jõudnud menetluskulude osas kokkuleppele, taotlesid pooled, et menetluskulud lahendaks kohus. Harju Maakohus andis 11.05.2015.a istungil pooltele tähtajad menetluskulude dokumentide esitamiseks. Hageja oli kohustatud esitama menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 13.05.2015.a ning kostja 13.05.2015.a. Kostja menetluskulude nimekirja Harju Maakohtule ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik hinnata kostja poolt kohtumenetluses kantud kulusid. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 992,25 eurot (tulenevalt Harju Maakohtu 18.05.2015.a määruse menetluskulude jaotusest 90% põhjendatud ja vajalike menetluskulude summast 1102,50 eurot).
15.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.