Hageja: PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
OÜ
hagi
GG
vastu
võlgnevuse
Kostja: GG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.10.2014 otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta PlusPlus Baltic OÜ hagi GG vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta PlusPlus Baltic OÜ kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PlusPlus Baltic OÜ (hageja) esitas 29.10.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista GG-lt (kostja) välja põhinõudena 1151 eurot ja kõrvalnõuetena 1151 eurot. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, anti asi lahendamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.17.01.2014 esitas hageja hagi Harju Maakohtule, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1151 eurot ja viivise 1151 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Tele2 Eesti AS (edaspidi Tele2) kostjaga 13.02.2008 lepingu nr 10402284, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kauba (mobiiltelefoni) ja teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tähtaegselt tasuma.
3.Kostja on jätnud temale osutatud teenuste eest tasumata 18 009,23 krooni ehk 1151 eurot. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, loovutas Tele2 nõude hagejale. Üldtingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma maksmisega viivitamise korral viivist 0,15 % päevas. Perioodi eest 19.06.2010 – 17.01.2014 võlgneb kostja viiviseid 2258,26 eurot, kuid hageja vähendab viivise nõuet 1151 euroni.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja telefoninumbrile XXXXXXXX rakendati 24.01.2010 väljuvate kõnede piirang seoses telefoni vargusega. Tele2 koostas 01.03.2010 kostjale teenuste arve nr 26902734, millel kajastusid perioodil 21.01.2010-23.01.2010 kasutatud teenused välisriigi mobiilside operaatorvõrgus Cell C, Lõuna-Aafrikas, kestvusega 30:45:49, summas 22 618,47 krooni. Kostja on arve osaliselt tasunud. Arvel kajastusid teenused, mida kasutati perioodil 21.01.2010 – 23.01.2010, mil ei olnud rakendatud väljahelistamise piirangut. Seega vastutab nimetatud teenuste kasutamise eest kostja. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja täitis kõik kohustused, mis talle sõlmitud lepingust tulenesid. Kostja pole Tele2-lt kaupu või teenuseid hagis märgitud summas saanud ega pidanudki saama. Vastavalt kostja ja Tele2 vahel 13.02.2008 sõlmitud lepingule oli kostjale seatud krediidilimiit 700 krooni. Kuna seatud oli krediidilimiit, ei pea kostja tasuma rohkem kui 700 krooni kuus, vastasel juhul ei saa kaitsta kostja oma õigusi telefoni varastamise korral. 700 krooni on kostja 2010 veebruarikuu eest tasunud.
6.Võlgnevus, mis tekkis perioodil 01.02.2010–28.02.2010, on seotud välisriigi kõnedega kestusega 30 h 45 min 49 s. Kostja pole sellel perioodil oma numbrit XXXXXXXX välisriigis kasutanud. Pole üldse arusaadav, millisest välisriigist ja kuhu helistati. Arve iseenesest ei tõenda teenuse saamist.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 13.10.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1151 eurot ja viivise 1151 eurot, kokku 2302 eurot. Maakohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda.
8.Lepinguga lepiti kokku, et krediidilimiit on 700 krooni, mille ületamisel Tele2 ei ole kohustatud piirama teenuste osutamist. Sama põhimõte on sätestatud Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 1.2.5. Viidatud punktis on kirjas, et krediidilimiit on Tele2 poolt kehtestatud rahaline piirsumma, mille ulatuses võib Tele2 osutada kliendile teenuseid ettemaksu nõudmata. Seega ei olnud teenuse piiramine teenuse osutaja kohustus, vaid õigus.
9.Kostja vastuväide, et ta ei ole telefoni välisriigis kasutanud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja telefoni kasutati hageja väitel 21.01.-23.01.2010 LõunaAafrika Vabariigis. Kostja on väitnud, et tema telefon oli sel ajal kadunud või varastatud. Lepingus on Tele2 ja kostja kokku leppinud mh teenustes, mis puudutavad roaming kõnesid, st sideteenuses, millega Tele2 võimaldab kliendil kasutada mobiiltelefoniteenust välisriigi mobiiltelefonivõrgus. Üldtingimuste p-ga 4.1.6 võttis kostja kohustuse teatada Tele2-le viivitamatult mobiiltelefoni või Tele2 SIM-kaardi kadumisest või vargusest. Kostja jättis Tele2-le teatamata telefoni kadumisest või vargusest ja tegi seda alles 24.01.2010. See kostja tegemata jätmine võimaldas kostja telefoni leidjal või vargal kasutada telefoni Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuid vastavalt Tele2 ja kostja vahel sõlmitud lepingule vastutab tehtud kõnede eest kostja.
10.Vaidlusaluse arve nr 26902734, mis esitati kostjale maksmiseks 22 618,47 krooni suuruses, juurde kuulub arve selgitus, millelt nähtuvad kõned välisriigist, nende kogus, kestus ja maksumus. Arvestust mobiilsidevõrgu kaudu tehtud kõnede üle peab sideoperaator, antud juhul Tele2. Viidatud arve tasus kostja osaliselt (3827,61 krooni) 13.03.2010. Sellest võib järeldada, et vastuväited arve nr 26902734 osas tekkisid kostjal seoses käesoleva kohtumenetlusega. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
12.Kuna lepingus oli seatud krediidilimiit 700 krooni kuus, siis ei pea kostja sellest rohkem tasuma. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu üldosa p-le 6.1.1. on Tele2 kohustatud täitma lepingut. Krediidilimiit seati kostja õiguste kaitsmiseks juhuks, kui telefon varastatakse.
13.Kostja ei ole perioodil 01.02.2010 – 28.02.2010 oma numbrit XXXXXXXX välisriigis kasutanud (ei ole sellelt numbrilt välisriigis helistanud). Arve iseenesest ei tõenda teenuse saamist, vaid on raamatupidamise dokument. Kuna hageja pole tõendanud, et keegi on perioodil 01.02.2010 – 28.02.2010 numbrilt XXXXXXXX välisriigist helistanud, siis ei ole hageja tõendanud teenuse osutamist. Järelikult ei ole kostjal ka kohustust osutamata teenuse eest tasuda.
Vastus apellatsioonkaebusele
14.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
16.Õige on maakohtu seisukoht, et krediidilimiidi ületamisel oli teenuse osutamise lõpetamine Tele2 õigus, mitte kohustus. Liitumislepingus on selgelt märgitud, et krediidilimiidi, 700 krooni, ületamisel ei ole Tele2 kohustatud piirama teenuste osutamist (t lk 27). Seega poolte kokkuleppe kohaselt ei pidanud Tele2 krediidilimiidi ületamisel teenuse osutamist lõpetama.
17.Kohus ei nõustu aga maakohtuga selles, et arve tõendab Tele2 poolt kostjale teenuse osutamist. Tele2 on 01.03.2010 esitanud kostjale arve nr 26902734, milles on selgituseks märgitud: kõned välisriigis, kogus 236, kestus 30:45:49, summa 22 618,47 krooni (t lk 45-46). Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi arve koos üldise viitega kõnede kogusele, kestusele ja maksumusele ei tõenda teenuse osutamist. Arvest ei nähtu, millal täpselt, millisele telefoninumbrile ja millise kestusega (iga kõne puhul) on kostja telefoninumbrilt helistatud. Lisaks on arve vastuoluline. Arves on märgitud arveldusperioodiks 01.02.2010-28.02.2010, kuid samas on arvel märge, et sellel ajavahemikul oli teenuse täielik piirang. Seega ei selgu arvest üheselt, millisel ajavahemikul tehtud kõnede eest tasu nõutakse. Teenuse osutamist võiks tõendada kostja kõneeristuse väljavõte, kuid seda ei ole hageja esitanud. Asjaolu, et kostja on vaidlusalust arvet osaliselt tasunud, ei tõenda, et ta oleks arves nõutud summat täielikult (s.o ka makstud summat ületavas osas) tunnistanud.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja ei ole teenuse osutamist tõendanud, siis tuleb jätta hagi rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul ei saa asjaolu, et hageja oleks pidanud oma nõude tõendamiseks esitama täiendavaid tõendeid, olla hagejale üllatuslik, kuna kostja on juba maakohtus juhtinud tähelepanu sellele, et arve ei tõenda teenuse osutamist. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
20.Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite
esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.