lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-2-2-15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 27.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-2-15
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
27.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1347
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2025-02-12
Taotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2021-01-13
Päring
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-04
Vastus pöördumisele
Rahandusministeerium · Väljaminev kiri · 2026-03-11
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-09-03
Väljaminev kiri
Konkurentsiamet · Väljaminev kiri · 2025-09-03

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KMS § 33Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodidTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 175 lg 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 694 lg 2Riigikohtu otsuse jõustumine ja avaldamineTsMS § 702 lg 2Teistmise alusedTsMS § 704 lg 2

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
MM Grupp OÜ10515366(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-2-15

Määruse kuupäev

Tartu, 27. mai 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Medicum hagi MM Grupp OÜ ja kohtutäitur Elin Vilippuse vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/1523. Aktsiaseltsi Medicum menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. aprilli 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-8856

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Medicum teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Aktsiaselts Medicum (registrikood 10497496), esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Kostja MM Grupp OÜ (registrikood 10515366), esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Asja läbivaatamise kuupäev

27. aprill 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Muuta Harju Maakohtu 30. aprilli 2014. a määrust tsiviilasjas nr 2-12-8856 ning mõista MM Grupp OÜ-lt täiendavalt välja Aktsiaseltsi Medicum kasuks menetluskulu 2483 eurot 20 senti.
2.Lugeda kohtumääruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
Teistmisavalduse esitamise tähtaeg
TsMS § 710 lg 1Teistmisavalduse lahendamine
2.1.Rahuldada Aktsiaseltsi Medicum taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
2.2.Välja mõista MM Grupp OÜ-lt Aktsiaseltsi Medicum kasuks menetluskulud 17 908 eurot 17 senti.
3.Teistmisavaldus rahuldada.
4.Riigikohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni kohustada MM Grupp OÜ-d tasuma Aktsiaseltsile Medicum viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagastada Advokaadibüroo Borenius OÜ-le teistmisavalduselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts Medicum (hageja) esitas 4. aprillil 2012 Harju Maakohtule hagi MM Grupp OÜ (kostja) ja kohtutäitur Elin Vilippuse vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/1523. Harju Maakohus jättis hagi kostja vastu rahuldamata ning hagi kohtutäituri vastu

läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi kostja vastu rahuldamata, ning rahuldas uue otsusega hagi kostja vastu. Hageja ja kostja vahelise vaidlusega seotud menetluskulud jäeti kostja kanda ning hageja ja kohtutäituri vahelise vaidlusega seotud kulud hageja kanda. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebusi menetlusse ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

2.Hageja esitas 5. märtsil 2014 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks kostja suhtes, paludes määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 17 908 eurot 17 senti. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 42 620 eurot 93 senti, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest koos käibemaksuga (kokku 39 995 eurot 96 senti), riigilõivudest (kokku 761 eurot 85 senti) ning asja läbivaatamise kuludest koos käibemaksuga (kokku 1863 eurot 12 senti). Hageja kinnitas, et käibemaksukohustuslasena ei saa ta tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu 97% ulatuses tagasi arvestada ning taotleb seetõttu menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga 97% ulatuses. Hageja põhitegevus on tervishoiuteenuse osutamine, mis on käibemaksuseaduse (KMS) § 16 järgi käibemaksuvaba käive. 2013. a oli ettevõttel maksustatavat käivet 3,6%. KMS § 33 järgi kasutab hageja sisendkäibemaksu mahaarvamisel otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit ning saab seetõttu sisendkäibemaksu õigusabikuludelt tagasi arvestada 3% ulatuses. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 kehtestatud piirmäär 12 800 eurot ei hõlma lepingulise esindaja kuludelt arvestatud käibemaksu. Hageja palus lepingulise esindaja kulud välja mõista maksimummääras 12 800 eurot, millele lisandub käibemaks 97% ehk 2483 eurot 20 senti.
3.Kostja vaidles avaldusele vastu.
4.Harju Maakohus rahuldas 30. aprilli 2014. a määrusega taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 15 424 eurot 97 senti (õigusabikulud piirmäära 12 800 euro ulatuses, tõlkekulud 1863 eurot 12 senti, riigilõivud 761 eurot 85 senti), lisaks viivise määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus viitas Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusele nr 137 piirmäärade kohta. Maakohus hindas kulusid, leidis, et vajalik ja põhjendatud ajakulu oli 207,15 tundi ning tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) – selle järgi oleks vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud kokku 24 848 eurot (millele lisanduvad kulud eri registripäringute tegemiseks). Kuigi hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist koos 97%-lise käibemaksuga, nähtub arvutustest, et ka käibemaksuta ületaksid õigusabile tehtud kulutused valitsuse määrusega sätestatud piirmäära 12 800 eurot. Kohus ei nõustunud hagejaga, et piirmäär 12 800 eurot ei sisalda väljamõistetavat käibemaksu. Põhjendatud pole ka väide, et piirmäärad on vastuolus põhiseadusega, kuna kohtlevad erinevalt neid, kes saavad menetluskuludelt arvestatud käibemaksu tagasi, ning neid, kes ei saa. Seega saab hageja õigusabikulud välja mõista maksimaalselt 12 800 euro ulatuses ning sellele ei lisandu piirmäära ületav käibemaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas 23. detsembril 2014 teistmisavalduse, paludes maakohtu määruse menetluskulude

kindlaksmääramise kohta tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, ning mõista lisaks hageja kasuks välja menetluskulud 2483 eurot 20 senti (käibemaksu osa võrra) ning viivise või saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Teistmisavalduse kohaselt leidis maakohus, et hageja lepingulise esindaja kulud olid vajalikud ja põhjendatud kokku 24 848 euro ulatuses ilma käibemaksuta (207,15 tundi * 120 eurot). Maakohus aga leidis, et vastav käibemaksuta summa ületab määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära 12 800 eurot, mistõttu saab lepingulise esindaja kulusid välja mõista maksimaalselt 12 800 eurot ning piirmäära ületav käibemaks sellele ei lisandu. Riigikohtu üldkogu tunnistas 26. juuni 2014. a määrusega Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks (asi nr 3-2-1-153-13). Teistmise aluseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p 7. Kui hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel oleks kohus jätnud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaldamata selle põhiseadusega vastuolu tõttu, ei oleks kohus saanud jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust piirmäärale viidates osaliselt rahuldamata.

6.Kostja vaidleb teistmisavaldusele vastu, paludes jätta see läbi vaatamata või rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on TsMS § 702 lg 2 p 7 alusel põhjendatud. Maakohtu määrust tuleb TsMS § 710 lg 1 teise lause alusel muuta ning kostjalt tuleb hageja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulu 2483 eurot 20 senti.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas asjas on alust menetluskulude kindlaksmääramist teistmise korras uuesti läbi vaadata. Hageja väitel tuleb maakohtu määrus teistmise korras uuesti läbi vaadata ja tühistada osas, milles avaldus jäi praeguseks kehtetuks tunnistatud piirmäära tõttu osaliselt rahuldamata, ning mõista hageja kasuks lisaks välja menetluskulud 2483 eurot 20 senti (käibemaksu osa võrra) ning viivis.
9.TsMS § 702 lg 2 p 7 järgi on teistmise aluseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas kohtuasjas. Maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 30. aprilli 2014. a määrusega osaliselt rahuldamata, lähtudes Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu tunnistas 26. juuni 2014. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks (vt Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 71–76). Seega tunnistas Riigikohus, et õigustloov akt, millele tuginedes jättis maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata, on põhiseadusega vastuolus. Nimetatu annab TsMS § 702 lg 2 p 7 järgi alust vaadata menetluskulude kindlaksmääramise avaldus uuesti läbi.
10.Arvestades ülalmärgitud põhjendusi, tuleb hageja teistmisavaldus rahuldada. Praegusel juhul

taotleb hageja maakohtu määruse muutmist üksnes selles osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu 2483 eurot 20 senti. Kuna muus osas hageja maakohtu määruse muutmist ei taotle ja arvestades, et lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad on tunnistatud kehtetuks ning lepingulise esindaja kulusid 15 283 eurot 20 senti (maakohtu välja mõistetud 12 800 eurot + käibemaks 2483 eurot 20 senti) võib pidada praegustel asjaoludel vajalikuks ja põhjendatuks, muudab kolleegium TsMS § 710 lg 1 teise lause alusel maakohtu määrust ning mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulu 2483 eurot 20 senti. Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 17 908 eurot 17 senti (õigusabikulud 15 283 eurot 20 senti, tõlkekulud 1863 eurot 12 senti ning riigilõivud 761 eurot 85 senti).

11.Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib kolleegium, et kostja peab hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt maksma alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Riigikohtu määrus jõustub TsMS § 694 lg 2 ja § 695 järgi määruse avalikult teatavakstegemise päeval.
12.Vastuseks kostja vastuväitele, et hageja lasi mööda teistmisavalduse esitamise kahekuise tähtaja, märgib kolleegium, et tulenevalt TsMS § 704 lg 2 teisest lausest võib TsMS § 702 lg 2 p-s 7 nimetatud juhul esitada teistmisavalduse kuue kuu jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest. Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-2-1-153-13 tehti 26. juunil 2014 ning teistmisavaldus esitati
23.detsembril 2014, seega on teistmisavaldus esitatud tähtaegselt (kuue kuu jooksul alates Riigikohtu lahendi jõustumisest).
13.Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel teistmisavalduselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.