Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Eerik-Niiles Krossi hagi AS-i Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise või väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Eerik-Niiles Krossi hagi tagamise taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-58990
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eerik-Niiles Krossi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Eerik-Niiles Kross, esindaja vandeadvokaat Magnus Braun Kostja AS Äripäev (registrikood 10145981), esindaja vandeadvokaat Karmen Turk
Asja läbivaatamise kuupäev
27. aprill 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2014. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 214-58990 muutmata, kuid muuta osaliselt ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.
Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 eurot riigituludesse ning tagastada Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le enam tasutud kautsjon 20 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eerik-Niiles Kross (hageja) esitas 14. oktoobril 2014 Harju Maakohtule hagi AS-i Äripäev (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise või väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hagi tagamise avalduse kohaselt avaldas kostja hageja kohta 14. juulil 2014 päevalehe „Äripäev" nii paber- kui ka veebiväljaandes (www.aripaev.ee) artikli „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid". Nimetatud artiklites avaldas kostja hageja kohta järgmised ebaõiged faktiväited: Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant; Eerik-
Niiles Kross on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Kui kostja jätkab hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute levitamist, võib hageja maine saada pöördumatult kahjustatud. Hagi esemeks olevate väidete jätkuval levitamisel ei pruugi kohtuotsusel, millega praegune hagi rahuldatakse, olla hageja mainele tekitatud kahju hüvitamisel kahju tekitamisega samaväärset restitueerivat toimet. Kostja käitumine hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute levitamisel annab alust arvata, et kostja jätkab oma tegevust. Nimelt avaldas kostja päevalehes Äripäev ja selle veebiväljaandes ajavahemikul 11. juuli 2014 kuni 24. juuli 2014 hageja kohta kõnealustel teemadel viis artiklit. Lisaks 14. juulil 2014 otseseid valeväiteid sisaldavale artiklile avaldas kostja kahe nädala jooksul pidevalt artikleid, kus hagejat kujutati samadest asjaoludest tulenevalt negatiivselt. Samuti levitas kostja ajakirjanik Aivar Hundimägi samu ebaõigeid faktiväiteid ka teistes meediakanalites. Kostja on hageja õigusi rikkunud märkimisväärselt intensiivselt. Kostja ei lõpetanud hageja kohta ebaõigete faktiväidete levitamist ka pärast hageja selgituste andmist. Hagi esemeks olevate väidete korduv levitamine kinnitab avalikkuses väidete tõelevastavust. Eeltoodu tõttu esineb asjas oht, et hagi tagamise abinõu kohaldamata jätmisel jätkab kostja hagi esemeks olevate väidete levitamist ning nimetatud asjaolu võib avaldada mõju kohtuotsuse täidetavusele. Hagi esemeks olevate väidete korduva ja jätkuva avaldamise ajutine keeld ei ole hageja ja kostja õigustatud huve kaaludes ebaproportsionaalne meede hagi tagamise eesmärgi saavutamiseks. Hageja palus hagi tagamise korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 3 alusel keelata kostjal kuni selles asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni järgnevate faktiväidete ja/või väärtushinnangute avaldamine: Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant; Eerik-Niiles Kross on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni.
3.Harju Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2014. a määrusega hagi tagamise avalduse ning keelas kostjal kuni tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni järgnevate faktiväidete ja/või väärtushinnangute avaldamise: • hageja on käitunud nagu korruptant; • hageja on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Maakohtu määruse kohaselt ei pruugi hagi esemeks olevate väidete jätkuval levitamisel hagi rahuldav kohtulahend omada hageja mainele tekitatud kahju hüvitamisel kahju tekitamisega samaväärset toimet. Kostja on hagi ja selle tagamise avalduse kohaselt avaldanud korduvalt meedias hageja kohta ebaõigeid andmeid, mis on tõenäoliselt kujundanud juba ka avalikkuse arvamust hagejast ning seeläbi tekitanud kahju hageja mainele. Senikaua kui praeguses kohtuasjas ei ole tuvastatud kostja poolt hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ja meedias ei ole ümber lükatud esitatud valeväiteid, on kohtu arvates igati põhjendatud tagada hagi hageja taotletud viisil. Hagi tagamine on põhjendatud ka seetõttu, et hageja kohta ebaõigete andmete jätkuv avaldamine erinevates meediakanalites tekitab hagejale olulist kahju. Lisaks hoiab hagi tagamise abinõu rakendamine ära edaspidised võimalikud hagid kostja vastu. Praegusel juhul on hagi tagamine seega põhjendatud, hoidmaks ära hagejale olulise kahju tekitamise jätkumise ja pöördumatute tagajärgede, eelkõige hageja isiku
usaldusväärsuse taastamise võimatuse, tekkimise. Hagi tagamisega ei põhjustata kostjale varalist kahju ning hageja taotletav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale ebamõistlikult koormav.
4.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamata.
5.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. detsembri 2014. a määrusega kostja määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata. Samuti jättis ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse tunnistada TsMS § 384 osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Hageja taotletud ja maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu ei vasta TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eesmärgile ja on kostjat ülemäära koormav TsMS § 378 lg 4 mõttes. Asjas rakendatud abinõul ei ole ilmselgelt otsuse täitmisele mingitki mõju, kuid see võib oluliselt piirata ajakirjanduse (konkreetse väljaande kaudu) väljendusvabadust, kuna konkreetseid väljendeid (lauseid) keelatakse kasutada mitte ainult 14. juuli 2014. a artiklis kajastatud eluliste asjaolude kontekstis, vaid hageja kohta üldse. Sellise keelu kehtestamine ületab praeguse vaidluse piire ja võib tekitada olukorra, kus selliste väljendite lugejate ette viimine oleks uute eluliste asjaolude kontekstis põhjendatud, kuid osutub kohtu keelu tõttu võimatuks, pärssides seeläbi oluliselt lugejate õigust saada avaliku elu tegelaste kohta asjakohast teavet. Kohus ei saa eeldada, et kostja kasutab hagejat käsitlevates artiklites alati ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagi tagamine ei ole praegustel asjaoludel põhjendatud ka TsMS § 377 lg 2 mõttes. Taotluses on hageja ise mh tõdenud, et hagi esemeks olevate väidete/hinnangute avaldamisega on hageja mainele juba olulist kahju tekitatud ja kujundatud avalikkuses negatiivset arvamust hagejast, mistõttu objektiivselt ei olegi võimalik väidete/hinnangute levitamise eelset seisundit taastada. Kohus on seisukohal, et kui arvestada ka asjaoluga, et hageja on avaliku elu tegelane (poliitik, ärimees jne), kes paljude aastate vältel on oluliselt mõjutanud ja eeldatavasti mõjutab ka edaspidi oma tegevusega, sh erinevate erakondade liikmena, Eesti Vabariigi elu, siis on hageja tegevusest teada saamise vastu Eesti rahval ilmselgelt õigustatud huvi ja seda huvi saab avalikkus realiseerida eelkõige üleriigiliste sõltumatute meediaväljaannete kaudu. Seejuures peab hagejal avaliku elu tegelasena olema tavakodanikuga võrreldes oluliselt kõrgem valulävi ajakirjanduses tema kohta ilmuva suhtes ja kohus ei saa etteulatuvalt mis tahes kontekstis keelata teatud konkreetse teabe avaldamist. Ajakirjandusväljaanne peab loomulikult tagama vaid õigete faktiväidete ja kohaste väärtushinnangute avaldamise, kuid vaidluse korral tehakse need asjaolud selgeks kohtumenetluses kehtivaid menetlusnorme järgides. Kohtul pole alust arvata, et kostja jätkab hageja kohta konkreetsete faktiväidete/väärtushinnangute levitamist kontekstis, mis annab aluse tõlgendada neid kui ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada hagi tagamise avaldus või kohaldada hagi tagamiseks abinõu, mida kohus peab proportsionaalseks või saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt lihtsustab hagi tagamise abinõu kohtuotsuse täitmist. Kui keelata kostjal hageja au ja head nime teotavate väidete levitamine, takistatakse sellega au ja hea nime kaitse riive süvenemist. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne. Ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 378 lg-t 4. Hageja õigustatud huviks on sellise hagi tagamise abinõu rakendamine, mis keelab hagi aluseks olevate väidete levitamise 14. juuli 2014. a artiklis toodud asjaolude kontekstis. Kostja on saanud hagejat puudutavaid väiteid levitada (kasutada väljendusvabadust) ning ühiskonnal on olnud võimalus need väited vastu võtta. Väited jääksid ka hagi tagamise abinõu rakendamise järel internetis aadressil www.aripaev.ee kättesaadavaks. Hagi tagamine tagaks ka hageja huvide järgimist (tagaks hageja au ja hea nime rikkumise süvenemise vältimise). Kohus ei rakendanud diskretsiooniõigust ega kaalunud mõne vähem koormava abinõu rakendamist. Hageja huviks hagi tagamisel on piirduda 14. juuli 2014. a artiklis toodud asjaolude edasise levitamise keelamisega. Seega vastab igati hageja tahtele ja hagi tagamise eesmärgile sellise abinõu rakendamine, millega keelatakse kostjal hagi aluseks olevate väljendite kasutamine üksnes 14. juuli 2014. a artiklis avaldatud eluliste asjaolude kontekstis.
8.Kolleegium pikendas kostja 10. aprilli 2015. a taotluse alusel kostja vastuse esitamise tähtaega kuni 14. aprillini 2015. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning kostja menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Pooled vaidlevad kassatsioonimenetluses selle üle, kas hageja hagi tuleks praegustel asjaoludel tagada või mitte. Maakohus on hagi taganud, keelates kostjal kuni tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni järgmiste faktiväidete/väärtushinnangute avaldamise: 1) hageja on käitunud nagu korruptant; 2) hageja on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Ringkonnakohus seevastu tühistas maakohtu määruse ning jättis uue määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata. Hageja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu hagi tagamise määruse jõusse jätma ning juhul kui leidis, et hageja taotletud hagi tagamise abinõu on liialt koormav, kaaluma mõne vähem koormava abinõu rakendamist. Kostja sellega ei nõustu.
11.Kolleegium leiab, et ekslik on ringkonnakohtu viide TsMS § 377 lg-le 1 ning seisukoht, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõul ei ole ilmselgelt otsuse täitmisele mingitki mõju. Hageja soovis hagi tagamise korras reguleerida esialgset õigussuhet TsMS § 377 lg 2 mõttes. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha, sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Seega ei ole hagi tagamisel esialgse õiguskaitse korras TsMS § 377 lg 2 alusel oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Selles osas tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendust muuta. Samuti on ekslik järeldus, et kui väidete/väärtushinnangute avaldamisega on hageja mainele juba olulist kahju tekitatud ja kujundatud avalikkuses negatiivne arvamus hagejast, ei saakski hagi tagada, kuna objektiivselt pole võimalik väidete/hinnangute eelset seisundit taastada. Kui isiku kohta on avaldatud ebaõigeid väiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on hagi tagamise korras esialgse õigussuhte reguleerimine viisil, et kostjal keelatakse kuni kohtuotsuse tegemiseni teatud hinnangute ja väidete avaldamine, iseenesest võimalik selleks, et vältida olulise kahju tekkimist või kahju suurendamist. Samas peaks selline tulevikku suunatud sõnavabaduse piiramine olema hagi tagamise korras võimalik vaid erandjuhul, – st ainult siis, kui asjaoludest nähtub, et esineb oht, et kostja võib väiteid ja väärtushinnanguid ka edaspidi avaldada. TsMS § 377 lg 2 kohaldamise kaalumisel tuleks vastaspool enne õigussuhte esialgset reguleerimist ära kuulata. Sellele viitab ka TsMS § 384 lg 3 teine lause, mis sätestab, et kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist.
12.Kuigi hageja taotletud viisil hagi tagamise korras esialgse õigussuhte reguleerimine TsMS § 377 lg 2 alusel on iseenesest võimalik, leiab kolleegium, et ringkonnakohus on veenvalt põhjendanud, et praegusel juhul ei olnud hagi tagamiseks esialgse õiguskaitse korras siiski alust. Nagu ringkonnakohus viitas, ei ole alust arvata, et kostja jätkaks hageja kohta vaidlusaluste faktiväidete või väärtushinnangute levitamist. Ka Riigikohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks pärast
25.juulit 2014 vaidlusaluseid väiteid või hinnanguid avaldanud või plaaniks seda teha. Lisaks on ringkonnakohus arvestanud ka sellega, et hageja on avaliku elu tegelane (poliitik, ärimees), kes on paljude aastate vältel oluliselt mõjutanud ja eeldatavasti mõjutab ka edaspidi oma tegevusega Eesti Vabariigi elu, ning hageja tegevusest teadasaamise vastu on Eesti rahval ilmselgelt õigustatud huvi ja seda saab avalikkus realiseerida meediaväljaannete kaudu. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades ei olnud hagi tagamine taotletud viisil ka kolleegiumi arvates põhjendatud.
13.Hageja määruskaebuselt on tasutud 30. detsembril 2014 kautsjoni 70 eurot. TsMS § 140 lg 2 teise lause järgi tasutakse määruskaebuselt kautsjonina 50 eurot. Kuna kolleegium jätab hageja määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjonist 50 eurot TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse ning enam tasutud kautsjon 20 eurot tuleb TsMS § 149 lg 7 alusel tagastada.
Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.