Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

07.02.2015.a. esitas võlgnik XXXnõudele vastuväite. 10.03.2015.a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtule 02.04.2015.a esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kostja 25.06.2008.a Raha24 OÜ veebikeskkonna (www.raha24.ee) kaudu laenutaotluse 3 000.00 krooni (s.o 191.73 euro) suuruse tarbimislaenu saamiseks, sooviga tasuda laen ühes osas, 30 kalendripäeva jooksul, s.o hiljemalt 25.07.2008.a. Raha24 OÜ rahuldas kostja taotluse, sõlmis kostjaga laenulepingu nr XXX ning väljastas taotluse esitamise kuupäeval (s.o 25.06.2008.a) kostja arveldusarvele tarbimislaenu summas 3 000.00 krooni. Laenulepingu üldtingimuste p 4.2.5 kohaselt kohustus kostja tasuma laenu kasutamise eest intressi 690.00 krooni (s.o 44.10 eurot). Laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tasumisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,75 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi täitnud, edastas Raha24 OÜ 28.08.2008.a nõude sissenõudmiseks Creditreform Eesti OÜ-le, kes on püüdnud jõuda kostjaga nõude tasumise osas kokkuleppele, kuid tulutult. Creditreform Eesti OÜ tegevuste raportist nähtub üheselt, et kostja on tahtlikult hoidunud oma kohustuste täitmisest. 13.06.2013.a loovutas Raha24 OÜ nõude hagejale. Alates 13.06.2013.a kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni on hageja püüdnud samuti saada kostjaga kontakti ning leida võimalusi nõude likvideerimiseks, kuid tulemusteta. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja teinud oma nõude katteks ühtegi makset. Seoses sellega, et kokkulepitud viivisemäär on tavapärasest kõrgem, vähendas hageja viivist põhinõude summani (s.o 191.73). Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 427.56 eurot (sh tagastamata laenusumma 191.73 eurot, intress 44.10 eurot ja viivis 191.73 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole võlgnevusi hageja ees ning hageja ei ole midagi teinud selleks, et kostja saaks võlgnevusest teada. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa samas paragrahvis sätestatud summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000.00 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000.00 eurole. Pooled ärakuulamist ei taotlenud. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid Raha24 OÜ ja kostja 25.06.2008.a laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastas Raha24 OÜ kostjale laenu 3 000.00 krooni (s.o 191.73 eurot),

kohustusega tagastada laen ning intress, kokku 3 690.00 krooni (s.o 235.83 eurot) hiljemalt 25.07.2008.a ühekordse maksena (tlk 31-38). Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud viivisemääraks on 0,75 % tasumata summalt päevas. Enne laenu saamist täitis kostja internetikeskkonnas www.raha24.ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Laen on kostja kontole kantud 25.06.2008.a (tlk 39). Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 3. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kostja ei ole laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi täitnud. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. 13.06.2013.a loovutas Raha24 OÜ nõude kostja vastu hagejale (tlk 45). Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue kokku summas 427.56 eurot (sh tagastamata laenusumma 191.73 eurot, intress 44.10 eurot ja viivis 191.73 eurot) on õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Väär on kostja väide, et hageja ei ole teinud midagi selleks, et kostja saaks võlgnevusest teada ning et kostjal ei ole hageja ees võlgnevusi. Toimiku materjalidest nähtub, et nii Creditreform Eesti OÜ, kui ka hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega võlgnevus tasuda (tlk 40-44 ja tlk 46). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ka kostja ise on eposti teel suhelnud võlgnevuse osas hagejaga (tlk 46). Kohus on seisukohal seega, et kuivõrd kostja ei ole laenusummat tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagastamata laenusumma 191.73 eurot. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 44.10 eurot kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu nr XXX kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,75 % tasumata summalt päevas. Seoses sellega, et kokkulepitud viivisemäär on tavapärasest kõrgem, vähendas hageja viiviseid põhinõude summani. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 191.73 eurot. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 132.00 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 45.00 eurot, hagiavalduse esitamise eest tasutud täiendav riigilõiv 55.00 eurot ja lepingulise esindaja tasu 32.00 eurot). Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 100.00 eurot (tlk 5 ja tlk 49). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kokku summas 100.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja kasutas esindaja teenust materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ning selle kohtule edastamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja poolt esindajale makstud tasu 32.00 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 132.00 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.