Harju Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
21. mai 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-7583
Tsiviilasi
kohtutäitur Elin Vilippus ́e avaldus loa XXXvalduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks
Menetlustoiming
ruumidesse sisenemise avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post [email protected]); avaldaja esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf (e-post [email protected]); puudutatud isik võlgnik XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); puudutatud isik võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Valdur XXX (e-post: [email protected]).
saamiseks
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
2-15-7583 Kohtutäitur Elin Vilippus esitas Harju Maakohtule 19.05.2015 avalduse, milles palub lubada kohtutäitur Elin Vilippusel ja kohtutäituri abi Sergei Volfil siseneda võlgniku XXX kuuluvasse korteriomandisse registriosa numbriga XXX (XXX) ja fotografeerida selle seisukorda ajavahemikul 22.05.2015 kuni 19.06.2015, et läbi viia korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. (Avaldus on jagatud kohtunikule Merike Varusk lahendamiseks 20.05.2015) Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 8 lg 3 teise lause järgi võib isiku põhiõigusi ja –vabadusi piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses (s.t taoliste õiguste piiramine seaduse või õiguse analoogiale tuginedes ei ole lubatav). TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 28 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 6 kohaselt tehakse kohtumäärus kohtutäituri avalduse alusel hiljemalt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Kohtutäitur Elin Vilippus esitas Harju Maakohtule 19.05.2015 avalduse, milles palub lubada kohtutäitur Elin Vilippusel ja kohtutäituri abi Sergei Volfil siseneda võlgniku XXXkuuluvasse korteriomandisse registriosa numbriga XXX (XXX) ja fotografeerida selle seisukorda ajavahemikul 22.05.2015 kuni 19.06.2015, et läbi viia korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluses võlgniku XXXvastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Kristy Laidvee 03.12.2007 notariaalne dokument nr XXX ja sissenõudja Swedbank AS. Kohtutäitur on võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud võlgniku ema vahendusel 03.07.2014 (tl 10). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on Tallinnas aadressil Sõpruse pst 192-196 asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) omanikuks puudutatud isik XXX. Avalduse kohaselt saadeti võlgnikule 24.07.2014 e- mailiga teade (tl 13-15, 16), et kinnisasja nr XXX (XXX) ülevaatamine kinnisasja arestimiseks toimub 04.08.2014 kell 15:30 kinnisasja asukohas. E-maili saatmise kohta on saatja saanud kinnituse märkega, et sõnum on adressaadile kohale toimetatud, kuid sihtkoht saatmisteadet saatnud ei ole (tl 17). Avalduse kohaselt ei võimaldanud võlgnik 04.08.2014 juurdepääsu varale. 05.08.2014 saatis võlgnik vastuseks kohtutäituri abi 04.08.2014 kirjale kohtutäituri abile e-kirja (tl 19), milles teatas „... kahjuks jah ei saanud kodus olla. Alates eilsest käin tööl. Eelmisel nädalal kirjutasin ka meili teel, et olen alates 4.augustist tööl.“ 06.08.2014 teatas võlgnik kohtutäituri abile e-kirja (tl 20) teel, et „... kahjuks sel nädalal ei saa korterit vaadata nö. Tööajal. Usun, et esimene võimalus oleks järgmisel
2-15-7583 teisipäeval.“ 06.08.2014 on võlgnik oma e-kirjas teatanud, et esimene võimalus korteri vaatamiseks oleks järgmisel teisipäeval (tl 23). 05.12.2014 saadeti võlgnikule teade (26-28, 29), et kinnisasja ülevaatamine toimub 11.12.2014 kell 12:00. 11.12.2014 teatas võlgnik, et „... kahjuks ei saa viibida teiepoolt määratud kuupäeval/kellaajal XXX aadressil. Viibin tööl sellel ajal.“ Võlgnik tasus pärast kirja kättesaamist 700 eurot, mistõttu sissenõudja nõustus toimingu edasi lükkama. 06.05.2015 saadeti võlgnikule teade, et vara ülevaatamine toimub 11.05.2015 kell 11:00. 08.05.2015 teatas võlgnik e-kirjaga, et „... kahjuks esmaspäeval ei saa korteris olla antud kellaajal.“ Juurdepääsu võlgnik 11.05.2015 korterile ei taganud. Avalduse kohaselt ei ole kohtutäituril õnnestunud võlgnikule kuuluvat korteriomandit üle vaadata. Avaldaja leiab, et võlgniku sellisest käitumisest saab järeldada ka kui vastuseisu täitemenetlusele, kuna võlgnik on teadlik tema vastu algatatud täitemenetlusest ning kohtutäituri soovist temale kuuluvatesse ruumidesse siseneda. Oma tegevuse ning tegevusetusega on võlgnik takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Avaldaja leiab, et võlgnik rikub oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Kohus, tutvunud kohtutäituri avalduse ja selle lisadega, leiab, et avaldus on põhistamata ja tuleb jätta rahuldamata TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. PS § 33 kohaselt on kodu puutumatu, ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses ning TsMS § 8 lg 3 teise lause järgi võib isiku põhiõigusi ja –vabadusi piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 17 kohaselt ei tohi kellegi korteripuutumatusele meelevaldselt ega ebaseaduslikult kallale kippuda. Eesti Vabariigi põhiseadus tõlgendab kodu mõistet avaramalt, nimetades PS §-s 33 teises lauses eluruumi, valdust ja töökohta. Eluruumina on vaadeldav igasugune ruum, kus isik alaliselt või ajutiselt elab. Kodu puutumatuse õigus on nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivate välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Kodu puutumatus laieneb ka juriidilistele isikutele. Kodu puutumatust riivavad esmajoones sissetungimine ja läbiotsimine, kuid kodu puutumatuse riived ei ammendu siiski nimetatud tegevustega. Kohus leiab, et puuduvad eeldused avalduses taotletava toimingu lubamiseks, sest sellega riivatakse võlgniku põhiseadusega tagatud õigusi, muu hulgas seoses asjaoluga, et kohtutäitur ei ole piisavalt põhistanud täitedokumendi täitmise võimatust. TMS § 28 lg 2 reguleerib olukordi, kus võlgnik ei ole andnud nõusolekut tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole täitetoimingute raames piisavalt põhistanud, et võlgnik ei tee kohtutäituriga vajalikul määral koostööd. Kohus leiab, et avaldaja on põhistanud, et puudutatud isik XXX on täitemenetlusest teadlik ning on teinud kohtutäituriga koostööd täitemenetluse kestel. Avaldaja esitatud materjalidest nähtub, et
2-15-7583 puudutatud isik XXX on korduvalt teavitanud kohtutäiturit, et täitedokumendi täitmine viibib tulenevalt asjaolust, et puudutatud isik on kohtutäituri poolt määratud ajal tööl ning ei viibi kodus, samuti on võlgnik ise välja pakkunud võimaluse kinnisasja ülevaatamiseks (tl 23). Kohus leiab, et avalduses toodud asjaolud ei ole piisavad, et riivata XXX kinnisasja võlgniku kodu puutumatust. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtutäitur on kinnisasja ülevaatamise planeerinud n.n tööajale ning võlgnik on korduvalt teavitanud, et viibib sel ajal tööl, võlgniku väljapakutud ajal ei ole kohtutäitur kinnisasja üle vaadanud. Kohus leiab, et avalduses esitatud asjaolud ei põhista võlgniku põhivabaduste piiramist. Kohus leiab, et avaldaja ei ole täitemenetluses käitunud efektiivselt, jättes võlgnikule välja pakkumata võimalus vaadata korteriomand üle n.ö töövälisel ajal ning jättes tõendamata, et täitetoimingu tegemine on kinnisasja valdaja poolt põhjendamatult takistatud ning puudub nõusolek ruumidesse sisenemiseks. Kohus leiab, et eluruumidesse sisenemise kohtumääruse andmisel ning isikute põhiõiguste piiramisel peab vastav abinõu olema sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Avaldaja poolt esitatud asjaoludest nähtub puudutatud isiku XXX koostöövalmidus ning täitmise takistamise põhjendatus. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et avaldaja ei ole muu hulgas põhistanud taotletud abinõu vajalikkust ja proportsionaalsust. Pidades silmas esitatud avalduse asjaolusid ning et avalduse rahuldamine riivaks oluliselt võlgnik kodu puutumatust, jätab kohus esitatud avalduse rahuldamata.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.