lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-22353/99

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-22353/99
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
20.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1639
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing International Veod11049564Osaühing REMEXIM11380796(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-22353

Tsiviilasi

Osaühing REMEXIM hagi Osaühing International Veod vastu võlgnevuse nõudes Osaühing International Veod vastuhagi REMEXIM vastu võlgnevuse nõudes

Osaühing

Menetluskulude kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. märtsi 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ International Veod määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: OÜ International Veod (registrikood: 11049564); lepinguline esindaja Igor Sumarok; Vastustaja: (OÜ REMEXIM) (registrikood: 11380796); juhatuse liige Sergei Batulin

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 13. märtsi 2014 määrus väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada OÜ REMEXIM menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista OÜ-lt International Veod OÜ REMEXIM kasuks välja menetluskuluna 1 991,73 eurot (tuhat üheksasada üheksakümmend üks eurot ja

seitsekümmend kolm senti), millest 491,73 eurot on riigilõiv ning 1 500 eurot on lepingulise esindaja kulu.

3.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
OÜ International Veod määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli OÜ REMEXIM (hageja) hagiavaldus OÜ International Veod (kostja) vastu ning OÜ International Veod vastuhagi OÜ REMEXIM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohtu 21. novembri 2013 otsusega jäeti OÜ REMEXIM hagi rahuldamata ja rahuldati OÜ International Veod vastuhagi. Tartu Ringkonnakohus rahuldas OÜ REMEXIM apellatsioonkaebuse ning tühistas Viru Maakohtu 21. novembri 2013 otsuse. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas OÜ REMEXIM hagi OÜ International Veod vastu ning jättis OÜ International Veod vastuhagi OÜ REMEXIM vastu rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid OÜ International Veod kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 30. detsembril 2014 edasi kaebamata. Hagi hind apellatsioonikohtus oli 3 343,86 eurot.
2.Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 143,80 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 2 160 eurot (koos käibemaksuga), kokku 2 651,73 eurot. Oluline ei ole, kas arved on tasutud või kes neid tasus (TsMS § 174 lg 4). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja lepingulise esindaja diplom on kohtule esitatud, maakohus on hageja esindaja esindusõiguse olemasolu kontrollinud ja lubanud esindajal menetluses osaleda. Kostja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata või alternatiivselt vähendada menetluskulud põhjendatud ja vajaliku suuruseni. Hageja ei ole tõendanud hagejale esitatud arvete tasumist ning puuduvad andmed, et hageja nimetatud kulud tegelikult kandis. Teise astme kohtu menetluse ajal ei olnud J. Šimonjuk hageja lepinguline esindaja, vaid ta osales ringkonnakohtu menetluses nõustajana. Sellest järeldub, et ka esimeses astme kohtu menetluses osales J. Šimonjuk hageja nõustajana. Kostja kahtleb, kas hageja esindaja haridus ja väljastatud diplom vastab Eesti Vabariigi õigusteaduse magistrikraadi kvalifikatsioonile. Hageja märkis avalduses, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa hageja käibemaksu menetluskuluna välja mõista.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus rahuldas 13. märtsi 2015 määrusega OÜ REMEXIM avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis menetluskulude katteks OÜ-lt International Veod välja OÜ REMEXIM kasuks 2 187,73 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt kohaldatakse menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele hagita menetluse sätteid. Hageja on tasunud riigilõivu 491,73 eurot ja kostjal tuleb nimetatud summa hagejale hüvitada. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja tasu väljamõistmiseks piisab, kui õigusabi saajal on tekkinud saadud õigusabi eest tasumise kohustus ehk talle on esitatud arve. Maakohus leidis, et hagejat esindas TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja (I kd tl 39–41), kes esitas maakohtule 8 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 16 lk. Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtule väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga). Hageja esindaja viibis viiel kohtuistungil Viru Maakohtus kogukestvusega 6 tundi ja 14 minutit. Maakohus, lähtudes asjaolust, et tegemist oli tavapärase võlaõigusliku nõudega, arvestas 40 minutit ehk 0,67 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja maakohtule esitamisel 10,72 tundi (16 lk x 0,67 h), millele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 6,24 tundi. Maakohus luges hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 16,96 tundi ning pidas hageja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Maakohus märkis, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane ega ole märkinud, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb lepingulise esindaja kulud arvestada ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku on 1 696 eurot (16,96 x 100) ilma käibemaksuta, mis vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Hageja kulu ringkonnakohtus oli riigilõiv 300 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.OÜ International Veod esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 13. märtsi 2015 määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 1) on vastustaja menetluskulud ülepaisutatud, vastustaja esindaja ei ole teinud vastustaja huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd nagu menetluskulude avalduses on välja toodud; 2) ei kulu esimese astme kohtu õigusabikulud hüvitamisele, kuna J. Šimonjuk tegutses vastustaja nõustajana; 3) jättis maakohus kontrollimata, kas vastustaja esindaja/nõustaja haridus ja väljastatud diplom vastab Eesti Vabariigi õigusteaduse magistrikraadi kvalifikatsioonile.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning maakohutu määrus muutmata. Vastuse kohaselt: 1) on menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. TsMS §-d 174 ja 175 ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse; 2) on maakohus põhjalikult analüüsinud vastustaja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et sellises suuruses hageja õigusabikulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Maakohtu määruses on kajastatud nii vastustaja kui ka määruskaebuse esitaja seisukohti; 3) on määruskaebuse esitaja järeldus, et vastustaja esindaja osales teise astme kohtu menetluses nõustajana ning seetõttu ei kuulu esimeses astme kohtu menetluses esindaja kulud rahuldamisele, põhjendamata ja alusetu. Viru Maakohus on vastustaja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu kontrollinud ja lubanud tal menetluses osaleda; 4) on maakohtu määrus tehtud diskretsiooni piires ning kõrgema astme kohtul õigus sekkumiseks puudub.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab maakohtu poolt OÜ REMEXIM kasuks määruskaebuse esitajalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vastustajat esindas TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav esindaja. Toimiku materjalidest nähtuvalt olid vastustaja lepingulise esindaja Jevgeni Šimonjuki esindusõigust tõendav volikiri (I kd tl 39), esindaja haridust tõendava dokumendi koopia (I kd tl 40) ning SA Archimedes hindamisotsus vastustaja esindaja haridustaseme magistrikraadile vastavuse kohta (I kd tl 41) hagiavaldusele lisatud, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule vastustaja esindaja haridustaseme kontrollimata jätmise osas põhjendatud. Kuivõrd vastustaja ei taotle esindaja õigusabikulu hüvitamist teise astme kohtumenetluses, ei oma tähtsust määruskaebuse esitaja väited J. Šimonjuki rollist ringkonnakohtus. Kuigi määruskaebuse esitaja riigilõivu väljamõistmisele ja summale sisulisi vastuväiteid ei esita, taotleb ta maakohtu määruse täies ulatuses tühistamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega riigilõivu väljamõistmise osas ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata.
7.Vastustaja palus mõista määruskaebuse esitajalt välja lepingulise esindaja õigusabikulu. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt osutas vastustaja esindaja vastustajale õigusabiteenuseid 18 tunni ulatuses. Maakohus leidis õigesti, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Ringkonnakohus rõhutab, et sel juhul kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Samas ringkonnakohus leiab, et maakohus on väljunud oma diskretsiooni piiridest, kuna ei ole lähtunud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest. Maakohus mõistis määruskaebuse esitajalt vastustaja lepingulise esindaja õigusabi kuluna välja 16, 96 tunni eest 1696 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga õigusabikulu põhjendatuse osas seoses esindaja kohtuistungitel osalemisega. Kuigi maakohus leidis õigesti, et vastustaja esindaja osales viiel kohtuistungil kokku kestvusega 6 tundi 14 minutit, ei ole põhjendatud mõista vastaspoolelt esindajakulu selle aja ulatuses. Vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub vastustaja mõista vastaspoolelt välja esindaja õigusabikulu kohtuistungitel osalemise eest 5 tunni ulatuses (II kd tl 71). Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole mõista vastaspoolelt välja menetluskulu, mille hüvitamist pool ei ole taotlenud. Maakohus leidis õigesti, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda TsMS § 175 lg-st 1, mille kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 eesmärk hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on rahuldada õigusabikulu taotlust lähtuvalt teoreetilisest ajakulust ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja esindaja kirjalike dokumentide koostamisel teostanud toiminguid 13 töötunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja esindaja menetlusdokumendid mahukad, need koosnevad suures osas seaduse sätete tsiteerimises ning tekstid osaliselt kattuvad. Samuti ei ole põhjendatud tasu väljamõistmine kaaskirjade või lihtsamate vastuste kohtunõuetele koostamise eest. Maakohus leidis, et vastustaja esindaja on esitanud kohtule 8 sisulist dokumenti, kuid menetluskulude nimekirja kohaselt taotletakse tasu hüvitamist üksnes 7 dokumendi koostamise eest. Seega on maakohus väljunud selles osas taotluse piiridest. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja mahtu, keerukust ja tehtud tööd arvestades saab esindaja mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kirjalike dokumentide koostamise eest lugeda 10 tundi. Määruskaebuse esitaja ei esitanud vastuväiteid vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see on mõistlik. Kuivõrd vastustaja on käibemaksukohustuslane, ei kuulu käibemaks TsMS § 174 lg 10 kohaselt väljamõistmisele. Arvestades eespoolöeldut, leiab ringkonnakohus, et vastustaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu vastustaja esindamisel on 10+5=15 tundi rahalise maksumusega 15*100=1 500 eurot.

8.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.