Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. esitas 12.03.2015. a hagi I.A. vastu elatise väljamõistmiseks seadusega ettenähtud miinimummääras alates 01.03.2015. Hagiavalduse kohaselt on A.A. I.A. ja N.B. tütar.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt (tl 18-19). Kostjal on tuvastatud töövõimetus 70%, ta töötab autojuhina ja saab miinimumpalka, millest maksab eluasemelaenu ja kriminaalasjas kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi. Kostja on nõus maksma elatist summas 100 eurot kuus. Kostja on avanud arveldusarve hageja nimele ja tegi deebetkaardi tema ema nimele ning soovib kanda elatist sellele arvele. 2015. a märtsis kostja kandis arvele 30 eurot, ostis tütrele jope ja käis temaga mängutoas. Kostja kandis raha ka hageja ema kontole. Kostja ei saa oma tervisliku seisundi tõttu teha rasket tööd ja iga töö talle ei sobi. Pealegi vormistas kostja tütre nimele kindlustuse.
3.Hageja on seisukohal (tl 45), et kostja sissetulekuks on ka komandeeringutasud ning töövõimetuspension, mille suurust kostja ei märkinud. Pank ei oleks sõlminud 2015.a märtsikuus eluaseme laenulepingut ainult minimaalse töötasu tingimusel. Hageja ema ja isa ei ela koos alates 2014 novembrist. Kostja trahv ei tohi mõjutada elatise suurust.
4.Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et ta ei ole nõus elatise suurusega 100 eurot kuus. Hageja jäi oma nõude juurde mõista kostjalt välja elatis alates 01.03.2015 miinimummääras. Hageja soovib, et elatis kantakse hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Kostja väitis, et ta ei saa maksta elatist nõutud summas, kuna tal on tuvastatud töövõimetus 70%, ta maksab laenumakseid ning rahatrahvi. Kostja on nõus maksma elatist summas 100 eurot kuus ja hakkas seda tegema alates 2015.a aprillist. 2015. a märtsis kostja tasus 30 eurot, mille kohta esitas tõendi.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 05.10.2015. a otsusega hagi täies ulatuses ja mõistis I.A.lt A.A. kasuks välja igakuise elatise 195 eurot alates 01.03.2015. a kuni A.A. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.05.2028. a. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et 2015 märtsist augustini (k.a) tasus kostja elatisena kokku 530 eurot. Elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel tuleb arvestada igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsus tuleb tunnistada elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. Elatis tuleb kanda üle hageja seadusliku esindaja N.B. arvelduskontole. Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa (tl 5). Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär alates 01.01.2015 on 390 eurot, pool sellest moodustab 195 eurot. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Kui lapse vanem rikub ülalpidamiskohustust, on lapsel õigus nõuda ülalpidamiskohustust rikkunud vanemalt elatise väljamõistmist. Kostja väitis, et saab tasuda elatist 100 euro ulatuses ja teeb seda alates 2015 aprillist, 2015 märtsil tasus kostja elatisena 30 eurot, seega kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist. Kostjal on tuvastatud töövõimetus 70% (tl 20), kuid see ja tema tervislik seisund (tl 55-57) ei takista tal töötada (tl 21). Kostja esitatud tõendite alusel (tl 21, 30-39) on kostja väide igakuise sissetuleku kohta ühe miinimumpalka ulatuses väär. Peale töötasu (tl 21, 39), mis ajavahemikul 2014 oktoober – 2015 märts (k.a) oli keskmiselt 296 eurot kuus, sai kostja pensioni 198,68 eurot kuus (tl 30-39) ja lähetusraha (tl 34-39), mis ajavahemikul 2014 oktoobrist 2015 märtsini (k.a) oli keskmiselt 810 eurot kuus. Seega kostja sissetulek kuus moodustas ajavahemikul 2014 oktoobrist 2015 märtsini (k.a) keskmiselt 1 304,68 eurot kuus. Kostja ei esitanud tõendeid oma varalise (kinnis- või vallasvara) seisundi kohta. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et kostjal on teisi lapsi peale hageja. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et leida võimalust tasuda lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras. Kohus leidis, et kostjal on võimalus tasuda elatist miinimummääras. Kostja ei vaielnud hageja kulutuste suurusele ja nende põhjendatusele vastu. Elatise suuruse määramisel ei arvestanud kohus kostja üksikuid tõendatud kulutusi (tl 41) ja elukindlustuslepingut (tl 58), kuna nende väike suurus ei mõjuta kuidagi elatise suurust. Samuti ei arvestanud kohus kostja väitega, et korter, mille soetamiseks ta võttis ja tagastab praegu laenu, tulevikus jääb tütrele ehk hagejale, kuna raha ülalpidamiseks vajab hageja praegu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.I.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist igakuise elatise määramise osas summas 195 eurot ja uue otsuse tegemist, millega määrata seitsme kuu elatise igakuiseks summaks 100 eurot ning alates maist 2016 igakuise elatise suuruseks 195 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on Viru Maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid. Apellandil on invaliidsus ja töövõimetus 70%, mille kohta on väljastatud pensionitunnistus ja meditsiinilised dokumendid. Vastavalt PKS § 102 lg-le 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra; 2) ei võimalda terviseseisund apellandil leida kõrgema tasuga tööd, praegune tööandja võib apellandi igal momendil vallandada ja sel juhul jääb ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension; 3) ei pea apellant ajutiselt võimalikuks tasuda elatist summas 195 eurot, kuna maksab rahalist karistust kriminaalasjas 1-15-2241; 4) peab apellant igakuiselt tasuma laenu summas 132 eurot, rahatrahvi 100 eurot, kommunaalkulusid 134 eurot, elatist 100 eurot (enda arvestus). Igakuine töötasu on 375 eurot. Igakuine invaliidsuspension on 198 eurot. Kokku väljaminekud on 466 eurot. Sissetulekud 573 eurot. Vahe 107 eurot. Kui apellant tasuks kohtuotsuse kohast elatist 195 eurot kuus, jääks talle toimetulekuks kätte 12 eurot.
7.A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja taotleb apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite tõendite kogumist välja jätmist. Vastustaja palub jätta kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud apellandi kanda. Vastuses esitatud väidete kohaselt: 1) on apellandil vaatamata töövõimetusele füüsiline võimalus hankida sissetulekut. Apellant töötab kaugsõidu autojuhina OÜ-s XXX. Lähtudes apellandi töövaldkonnast, tööhõivest, maakohtu otsusega tuvastatud igakuisest sissetulekust (1304,68 eurot) ja veonduses keskmisest brutokuupalgast, on apellandil hetkel piisavalt varalisi võimalusi vastustaja ülalpidamise kohustuse täitmiseks vähemalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras; 2) on apellandi väide võimaliku vallandamise ja uue tasustatava töö kohta paljasõnaline, tõendamata ja oletuslik. OÜ XXX pikaajaline tegevus kaubaveoturul, selle käive ja kasum annavad aluse eeldada, et tegemist on maksevõimelise ja jätkusuutliku tööandjaga, kus apellandil on kindel ja püsiv töökoht. Juhul, kui tööandja peaks apellandiga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles ütlema, maksaks tööandja apellandile hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 1 ja 2 alusel. Kui kõne alla peaks tulema töötasu vähendamine töö mitteandmise korral, siis oleks ette nähtud enne töötasu vähendamist tööandja poolne informeerimiskohustus ja töötaja õigus tööleping üles öelda, saades viidatud sättes sätestatud hüvitisi. Nii lepingu erakorralisel ülesütlemisel koondamise tõttu kui ka töötasu vähendamise puhul on apellandil piisavalt aega ja ressurssi nõuda elatise suuruse muutmist TsMS § 497 ja 459 alusel; 3) ei ole põhjendatud apellandi väide, et ei ole ajutiselt võimalik tasuda elatist summas 195 eurot rahalise karistuse tasumiskohustuse tõttu kriminaalasjas nr 1-15-2241. Vastustajal tekkis õigus nõuda elatist enne apellandi poolt kuriteo toimepanemist ning apellant pidi oma elukorralduse planeerimisel ja käitumisel mõistlikult arvestama temal lasuvat ülalpidamiskohustust vastustaja suhtes. Apellandile mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus summas 340 eurot, mille tasumine ajatati üheks aastaks. Arvestades apellandi sissetulekut, ei ole rahaline karistus apellandile üle tema varalise ja finantsilise jõu käiv kohustus. Kriminaalasi nr 1-15-2241 on lahendatud kokkuleppemenetluses, karistuse liigi ja
määra kokkuleppimisel pidi apellant arvestama oma muid varalisi kohustusi, sealhulgas alaealise lapse ülalpidamise kohustust; 4) ei saa apellandi laenukohustus olla aluseks PKS § 102 lg-s 2 nimetatud erandi kohaldamisel. Laenukohustus on võetud pärast elatises ülalpidamise täitmise kohustuse tekkimist. Laenu võttes pidi apellant mõistlikult arvestama oma muude rahaliste kohustuste täitmise vajadust, sh alaealise lapse ülalpidamise kohustust; 5) ei saa nõustuda apellatsioonkaebusele lisatud dokumentide tõenditena käsitlemisega. Apellant on esitanud koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule uued tõendid, mida maakohtus ei esitatud. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus (TsMS § 633 lg-d 4 ja 5). Antud kaebuses ei ole põhjus märgitud.
9.Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on esindaja tunnihind 110 eurot ja kokku tekkis esindajakulu summas 330 eurot (lk 137).
10.Apellant vaidles menetluskulude suuruse põhjendatusele vastu.
11.Ringkonnakohus küsis vastustajalt ja pangalt, kus vastustaja omab pangakontot, apellandi poolt tasutud elatise summade kohta ajavahemikul oktoober 2015 kuni mai 2016. Panga vastus päringule saabus 31.08.2016. Vastustaja vastus päringule 05.09.2016. Pangakontode väljavõtete kohaselt on apellant tasunud vastustaja pangakontole elatist ajavahemikus 1. oktoober 2015 kuni 30.aprill 2016 summas 1832 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
13.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis kokku 195 eurot kuus ajavahemikus 01.05.2016. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus ei kontrolli nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apellant palub välja mõistetud elatist vähendada Viru Maakohtu kohtuotsuse tegemisest 5. oktoobril 2015 kuni aprilli lõpuni 2016. Ringkonnakohus kontrollib, kas käesolevas asjas on põhjendatud mõista kostjalt elatis välja 10.2015 – 04.2016 perioodi eest väiksemas summas kui 195 eurot kuus.
14.PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Ringkonnakohtu hinnangul antud kaasuses mõjuvat põhjust ei esine. Apellandi poolt viidatud rahalise karistuse ja menetluskulude tasumise kohustus tekkis Viru Maakohtu 25. 03. 2015. a kohtuotsusega, milles apellant mõisteti süüdi 23.11.2014 toime pandud kuriteos. Apellant ja vastustaja seaduslik esindaja N.B. lõpetasid abielulise kooselu enne nimetatud kuupäeva, apellant ja vastustaja hakkasid elama lahus enne kuriteo toimepanemise aega. Ringkonnakohus märgib, et apellant pidi oma elukorralduse planeerimisel ja käitumisel arvestama temal lasuvat ülalpidamiskohustust vastustaja suhtes. Kriminaalasi nr 1-15-2241 lahendati kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 329 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse
kohaldamiseks üheks obligatoorseks eelduseks kahtlustatava või süüdistatava nõusolek. Apellant pidi karistuse liigi ja määra kokkuleppimisel mõistlikult arvestama oma muid varalisi kohustusi, sealhulgas lapse ülalpidamise kohustust. Kriminaalasja tõttu tekkinud lisakulud ei anna alust apellandi poolt tasutava elatise suuruse muutmiseks. Apellandi poolt viidatud laenukohustus on apellandi poolt võetud pärast elatises ülalpidamise täitmise kohustuse tekkimist. Seetõttu sai apellant mõistlikult arvestada oma muude rahaliste kohustuste täitmise vajadust, k.a vastustaja ülalpidamise kohustust. Seega laenust tingitud lisakulud ei anna samuti alust apellandi poolt tasutava elatise suuruse muutmiseks.
15.Ringkonnakohus märgib, et kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad oluliselt, siis võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses TsMS § 497 alusel.
16.Ringkonnakohus võtab kooskõlas TsMS § 230 lg-tega 3 ja 4 asja juurde apellandi poolt esitatud uued tõendid: püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr XXXXXXXX (lk 102), neuroloog T. Volkova koostatud teatise (lk 103), vastustaja N.B. pangakonto nr XXXXXXXXX väljavõtte ajavahemikul 01.10.15-30.04.16 ja vastustaja poolt esitatud pangakonto väljavõtte.
17.Ringkonnakohus määrab kindlaks menetluskulude jaotuse apellatsiooniastmes ja määrab kulud kindlaks TsMS § 174 lg 5 alusel. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et apellant on esitanud vastuväited vastustaja menetluskulude kohta hilinenult, samas on menetluskulude suuruse kindlaksmääramine kohtu diskretsiooni otsus ja kohus saab elatise asjas hinnata omal algatusel menetluskulude suuruse põhjendatust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud I.A.. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse ajalist ja rahalist piiritletust (7 kuud elatise määra vähendamist 95 euro võrra ühes kuus), ei saa põhjendatuks pidada vastustaja lepingulise esindaja menetluskulusid summas 330 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskulude suuruseks apellatsioonkaebusele vastamisel ühe tunni ja 49 minuti ulatuses lepingulise esindaja tööd väärtusega 200 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.