Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
2. september 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-58971
Tsiviilasi
G-A.M. hagi O.A.A.K. vastu isaduse vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. aprilli 2016 ja 27. aprilli 2016 määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.P. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
I.P. (määruskaebuse esitaja, maakohtu menetluses kolmas isik kostja poolel) (isikukood: XXXXX): esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein G-A.M. (hageja) (isikukood: XXXXX ) O.A.A.K. (kostja) (isikukood: XXXXX ) K.M. (kolmas isik) (isikukood :XXXXX )
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta määruskaebuste lahendamisega seotud menetluskulud I.P. kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
kohtumääruse. Maakohus leidis, et 4. märtsi 2015 ja 18. märtsi 2016 määruste näol on tegemist TsMS § 300 lg 2 esimeses lauses nimetatud määrustega, mis olid TsMS § 300 lg 3 kohaselt edasikaevatavad. Edasikaebamise korda ei olnud määruses küll märgitud, samas esindas I.P. menetluses vandeadvokaat. TsMS § 47 lg 5 teise lause kohaselt kohaldatakse sundtoomisele kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 139 lg-tes 3-5 sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. KrMS § 139 lg 5 alusel võib sundtoomisele allutatud isikut kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi.
teha ekspertiisi üksnes siis, kui uurimisest on korduvalt õigustamatult keeldutud. Olukorras, kus isik keeldub uurimisest peab kohus seega hindama, kas keeldumine on olnud õigustamatu või mitte. Tartu Maakohus ei ole seda teinud. Maakohtu varasem tegevuses ei osunda sellele, et kohus oleks 4. märtsi 2015 ja 18. märtsi 2016 määruseid tehes pidanud silmas TsMS § 300 lg-s 2 nimetatud määruseid. Menetlustoiming, mida vastavalt Tartu Maakohtu 4. märtsi 2015 ja 18. märtsi 2016 määrustele on teostatud, on „uue ekspertiisiaja määramine“. Menetlustoiminguks ei ole kohustuslikus või sundkorras ekspertiisi määramine. Sundkorras ekspertiisi läbiviimiseks tuleb kohtul teha määrus, mis on määruskaebuse esitaja poolt vaidlustatav. Maakohus ei ole kummaski määruses märkinud, et tegemist on edasikaevatava määrusega. Sundtoomise kohaldamise kohustuslikud eeldused ei olnud täidetud. Maakohtu üheski määruses ei sisaldu sundtoomise hoiatust (TsMS § 47 lg 4 eeldus). Viide TsMS § 300 lg 2 teisele lausele ei ole käsitatav sundtoomise hoiatusena. Sundtoomise hoiatuses peab olema selgesõnaliselt märgitud, et teatud tegevuse või tegevusetuse puhul võidakse isiku suhtes sundtoomist kohaldada. Sellist hoiatust ei ole maakohus teinud. Kui nõustuda maakohtu seisukohaga, et 4. märtsi 2015 ja 18. märtsi 2016 määruste puhul on tegemist TsMS § 300 lg 2 esimeses lauses nimetatud määrustega, mis olid TsMS § 300 lg 3 kohaselt edasikaevatavad, siis tuleb määruskaebuse esitaja 16. märtsi 2015 ja 29. märtsi 2016 vastuväidetena kohtu tegevusele pealkirjastatud menetlusdokumente käsitleda määruskaebustena, sest määruskaebuse esitaja nimetatud menetlusdokumentides on vaidlustatud 4. märtsi 2015 ja 18. märtsi 2016 määrused. Mõlemal juhul on määruskaebuse esitaja vaidlustanud kohtu poolt ekspertiisi määramise 15 päeva jooksul alates kohtu poolt määruste tegemisest, s.o määruskaebuse esitamiseks ettenähtud aja jooksul. Maakohus oleks pidanud määruskaebuse esitaja määruskaebused läbi vaatama ja nende mitterahuldamise korral need Tartu Ringkonnakohtule edastama. Maakohus ei ole seda teinud. Määruskaebuste esitamine peatas TsMS § 300 lg 3 järgi 4. märtsi 2015 ja 18. märtsi 2016 määruste kehtivuse ja kohtul puudus õigus ekspertiisi läbiviimiseks täiendavaid toiminguid teha. Seni, kuni pole tuvastatud, et kostja ei ole hageja isa, puudub igasugune põhjus ja alus uurida, kas hageja isa võiks olla määruskaebuse esitaja.
Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Maakohtu 27. aprilli 2016 määruse aluse teostatud ekspertiis ning ekspertiisi tulemusena 25. mail 2016 valminud ekspertiisiakt nr 15E-GE0156 (II kd, tl 10–12) on lubatud tõend TsMS § 300 lg-te 1–2 järgi. Hageja on esitanud hagi vanema kande vaidlustamiseks, isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Maakohus võttis hagi menetlusse ning eraldas hageja hagi I.P. vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks eraldi menetlusse (tsiviilasi nr 2-14-59607) (I kd, tl 37). Seega ei tuvastata käesoleva tsiviilasja raames I.P. isadust, vaid hageja isa kohta tehtud kande õigsust. Kohus saab kehtiva PKS § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastada, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Viidatud sätte kohaselt ei saa kohus tuvastada mehe isadust enne, kui on tuvastatud, et laps ei põlvne mehest, kes on lapse isana rahvastikuregistrisse kantud. Seega peab olema lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe isadus enne teise mehe isaduse tuvastamist edukalt vaidlustatud, st jõustunud kohtulahendiga peab olema tuvastatud, et laps ei põlvne isana rahvastikuregistrisse kantud mehest (Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-111-12 p. 17). Hageja soov on tuvastada, et kostja ei ole tema isa ja kanne sünniaktis ei vasta seetõttu tegelikkusele. Asjaolu, kas laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga. Olukorras, kus molekulaargeneetilise uuringu tegemine osutub võimatuks (nt mehe surma või teadmata kadunud oleku korral), saab lapse põlvnemist tuvastada ka muude asjaolude alusel, mis annavad piisavalt alust järeldada, kas laps põlvneb sellest mehest või mitte (Riigikohtu 6. novembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13, p 15). Hagimenetluses peab TsMS § 230 lg 1 järgi üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sellest tulenevalt peab hageja tõendama, et kostja ei ole tema isa. Lisaks võib põlvnemise asjas TsMS § 230 lg 3 järgi kohus ka omal algatusel tõendeid koguda. Maakohus on tuvastanud, et kostja tegelik asukoht on teadmata (I kd, tl 45–46, 52). Seega ei saa hageja esitada tõendeid enda kostjast mittepõlvnemise kohta. Samuti ei saa samadel põhjustel teostada kostja suhtes DNA-ekspertiisi temast hageja põlvnemise tuvastamiseks. Sellest tulenevalt ei saa hageja kostja isa kande vaidlustamisel esitada muid tõendeid, kui tõendid oma bioloogilisest isast põlvnemise kohta. Seega on I.P. suhtes tehtud ekspertiis ning selle positiivne tulemus ainuke võimalik tõend, millega hageja saab tõendada, et tema isana kantud isik ei ole tegelikult tema bioloogiline vanem. Käesolevas tsiviilasjas on tehud DNA ekspertiis, mille kohta 25. mail 2016 koostatud ekspertiisiaktis nr 15E-GE0156 on tunnistatud hageja põlvnemist 99,9999999992%-se tõenäosusega käesoleva menetluse mõttes kõrvalisest isikust, ehk mitte käesoleva menetluse kostjast
vaid I.P. kes on kostjaks tsiviilasjas nr 2-14-59607, s.o hageja hagis I.P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.
teostamise kohta ei ilmunud, mistõttu kohus määras uue ekspertiisi aja 18. märtsi 2016 määrusega. Maakohus määras 19. aprilli 2016 ja 27. aprilli 2016 määrusega määruskaebuse esitaja suhtes sundtoomise kohaldamise.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.