lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Puudutatud isik I: KA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Puudutatud isik II: OA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht ), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Eestkosteasutused: Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu), Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu), Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.10.2015 määrus tühistada ja teha uus määrus.
2.RK avaldus rahuldada.
3.Lõpetada RK ja KA ühine hooldusõigus OA viibimiskoha määramise osas ja anda hooldusõigus OA viibimiskoha määramise osas üle RK-le.
6.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud, välja arvatud OA-le riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, jätta menetlusosaliste endi kanda. OA-le riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
1.12.03.2015 esitas RK (avaldaja) maakohtule avalduse (täiendatud 15.09.2015), paludes lõpetada osaliselt avaldaja ja KA (puudutatud isik I) ühise hooldusõiguse lapse OA (puudutatud isik II) suhtes ja anda avaldajale ainuotsustusõiguse lapse igakordse viibimiskoha suhtes.
2.Avaldaja avalduse kohaselt on lapse vanematel ühine hooldusõigus. Laps elab koos emaga ja ema abikaasaga XXXXX. Isa elab eraldi. XXXXX asuvas majas on lapsele kasvamiseks paremad tingimused: XXXXX on lasteaiakoht, läheduses elavad lapse emapoolsed vanavanemad jt sugulased. Majas on lapsel kaks tuba. Vanemate vahel puudub kokkulepe lapse XXXXXX elama asumise kohta. Vanemate vahel on kokku lepitud lapsega suhtlemise kord, mille kohaselt laps viibib ühe nädala kummagi vanema juures. Suhtlemine isaga saab jätkuda. Arvestades isa käitumist, ilmneb, et ema vaimne valmisolek ja soov lapse kasvatamiseks on rohkem arenenud.
3.Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et lapsel peaks olema üks püsiv ja kindel elukoht. Eeldusel, et ema suudab lapse eest hoolitseda ja tagada kasvukeskkonna, tuleks avaldaja avaldus rahuldada. Eelduslikult vajab nelja-aastane laps rohkem ema hoolitsust ja lähedust. Avaldaja kirjeldatud lapse kasvukeskkond on loomulikum ja mõistlikum kui kasvukeskkond Tallinnas üürikorteris.
4.Eestkosteasutus Mustamäe Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et avaldaja avalduse rahuldamine on otstarbekas, sest XXXXX on lapsel paremad elamistingimused: oma tuba eramus, suur aed mängimiseks. Mõlemad vanemad tegelevad lapsega. Laps elab vaheldumisi koos emaga ja isaga. Isa elab oma vanaisale kuuluvas korteris. Kumbki vanem töötab ja on loonud omale uue perekonna. Lähtuvalt vanematega läbi viidud vestlustest, kodukülastustest avaldaja juurde aadressile XXXXX XXX XXX-XX Tallinnas ja Põhja-Tallinna lastekaitsetöötajailt saadud infost isa elamistingimuste kohta on ema juures lapse olme paremini kindlustatud, ka lapse tulevikku ja arengut puudutavad küsimused ja plaanid lapse edaspidise elukorralduse kohta on ema enda jaoks paremini paika pannud kui isa.
5.Eestkosteasutus Põhja-Tallinna Valitsus oli seisukohal, et avaldaja avalduse rahuldamine on põhjendatud, kuna lapse elama asumine ema juurde ei kahjusta lapse heaolu ja turvatunnet, vaid pigem soodustab seda. XXXX kodus olevad elamistingimused on senistega võrreldes paremad. Ka keskkond on juba lapsele tuttav. Lapsel on võimalik kohtuda ja aega veeta koos sugulastega, kes elavad läheduses. 2(9)
6.Puudutatud isik I (lapse isa) palus jätta avaldaja avalduse rahuldamata. Avaldaja on moonutanud asjaolusid. Laps on elanud enamuse ajast isa juures XXXXX XXXXXXXX Tallinnas, mida laps peab ka enda koduks. Isa pakub lapsele stabiilsust ja kindlat elukohta. Sisuliselt kasvatab last isa. Vahel kohtub laps ka emaga ja oma vanavanematega. Väidetav elukoht XXXXX on järjekordne ajutine elukoht. Ema on viimase kahe aasta jooksul korduvalt vahetanud elukohta. Eestkosteasutused on tuvastanud, et lasteaiast läheb laps parema meelega kaasa isaga kui emaga. Lapsega tegeleb rohkem isa. Lapsel on tugevam side isaga. Lapse elukoht XXXXX takistaks lapse ja isa suhtlemist.
7.Puudutatud isik I (lapse isa) esitas 29.04.2015 vastuavalduse, paludes anda isale otsustusõiguse lapse elukoha valiku tegemisel ja määrata kindlaks lapsega suhtlemise korra. Harju Maakohus 15.10.2015 määrusega eraldas avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõude osas iseseisvasse menetlusse.
8.Isa vastuavalduse kohaselt on isa elukoht tunduvalt lähemal lapse lasteaiale. Lapsel on kodutunne ja sellest tuleneb turvatunne. Lapsele on tagatud kindel suhtlus oma isaga ja vanavanemate toetus. Isa suudab tagada lapsele samalaadsed elutingimused kui ema. Laps saab suhelda oma tutvusringkonnaga, kes on lapsega lähedased, sh vanaema, vanavanaema ja vanaisa. Laps elas enne Tallinnasse elama asumist XXXXXXXXXX eramajas ja on võimalik sinna tagasi kolida. Lapse pidevat transportimist marsruudil Tallinn-XXXX-Tallinn tuleks ära hoida. Isa kodu ümbruses on ohutud ja lapsekesksed lapse heaolu tagamise ja mängimise võimalused.
9.Avaldaja (lapse ema) vaidles isa vastuavaldusele vastu.
10.Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et isa vastuavaldus tuleks jätta rahuldamata. Ema on asunud elama XXXXXX ning elamistingimusi peaksid kontrollima Tapa valla lastekaitsetöötajad.
11.Mustamäe Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et isa vastuavaldus tuleks jätta rahuldamata. Kumbki pool ei ela enam Mustamäe linna haldusterritooriumil.
12.Eestkosteasutus Põhja-Tallinna Valitsus oli seisukohal, et isa vastuavaldus ei ole põhjendatud.
13.Eestkosteasutus Jõelähtme Vallavalitsus oli seisukohal, et ema avaldus tuleks jätta rahuldamata ja isa vastuavaldus tuleks rahuldada. Lapse kohtumisel sotsiaaltöötajaga oli selgelt näha, et lapse ja isa suhe on väga hea ja tugev. Laps väljendas väga kindlalt oma tahet Tallinna lasteaeda minna ja isaga kaasa minna. Ema suudab lapsele tagada heaolu, kuid elama asumine XXXXXX lõhub lapse rutiini. Ema käitumine on näidanud, et ema võtab ainuisikuliselt vastu otsuseid, mis ei ole alati lapse huvides. Laps saab isa juures elades jätkata oma rutiini, s.t lasteaias käimist, mida laps väga soovib, ning isa suudab tagada lapsele igakülgse heaolu.
14.Eestkosteasutus Tapa Vallavalitsus oli seisukohal, et lapsel on isaga suurem kontakt kui emaga. Kohtumisel läks laps isa juurde, emast mööda. Laps tahtis samal päeval isaga kaasa minna. Laps rääkis ainult oma elust Tallinnas. Emaga polnud lapsel isegi
3(9)
silmkontakti. Laps on mõlemas kohas hooldatud, kuid peab arvestama lapse emotsioonidega. Laps hoiab rohkem isa poole. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
15.Harju Maakohus 15.10.2015 määrusega jättis ema avalduse rahuldamata, rahuldas isa vastuavalduse ja andis isale ainuotsustusõiguse lapse igakordse viibimiskoha suhtes. Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
16.Sünnitõendist nähtub, et RK (endise nimega A) ja KA (edaspidi koos ka vanemad) on XX.XX.XXXX sündinud OA vanemad (kd I tl 4). OA on käesoleval ajal 4-aastane ja on seni käinud Tallinnas lasteaias. RK-l ja KA-l on lapse OA suhtes ühine hooldusõigus. Tsiviilasjas esitatud tõendite ja ärakuulamisel avaldatu pinnalt on tuvastatud, et lapse mõlemad vanemad on suutelised last kasvatama, lapse igapäevaelu korraldama ning lapsele turvalist elukeskkonda pakkuma. Antud juhul on vanemate vahel erimeelsused otsustusõiguse kuuluvuse üle lapse viibimiskoha määramisel, kuna vanemate vahel varem toiminud suhtluskorda lapsega ei ole võimalik enam täita. Lapse ema on asunud elama XXXX linna ning soovib, et ka laps asuks ema juurde elama. Olukord, kus laps sai vaheldumisi viibida nii ema kui ka isa juures, ei ole vanemate erinevates linnades elamise tõttu sarnaselt varasemaga teostatav.
17.Kuna laps on oma teadliku elu elanud Tallinnas, tal on koht lasteaias ja laps on lasteasutusega kohanenud ning tal on tekkinud eakaaslastest sõbrad, ei ole senise olukorra muutmine lapse huvides. Lapsele määratud esindaja ja Tallinna linn PõhjaTallinna LOV kaudu on arvamusel, et otsustusõigus lapse viibimiskoha osas tuleks anda lapse emale, kuna lapse ema on loonud lapse kasvamiseks head tingimused ja elukoha vahetus ei kahjusta lapse heaolu. Kohtu hinnangul ei ole otsustusõiguse määramisel lapse viibimiskoha üle õige lähtuda üksnes sellest, kummal vanemal on suurem elamine või paremad rahalised võimalused. Väikelapsele on olulisem emotsionaalne side oma vanemaga ning vanemaga veedetud kvaliteetaeg. Tapa Vallavalitsuse, s.o lapse ema elukohajärgse eestkosteasutuse esindaja on 22.09.2015 kohtuistungil avaldanud, et lapsel on isaga suurem kontakt kui emaga. Laps läks emast mööda isa juurde. Laps tahtis samal päeval isaga kaasa minna. Ta rääkis ainult oma elust Tallinnas. Emaga polnud lapsel isegi mitte silmkontakti. Laps hoiab rohkem isa poole. Selline arvamus kujunes Tapa Vallavalitsuse esindajal vahetu mulje põhjal lapse ja tema vanematega kohtudes.
18.Olukord, kus laps veedab nädala isaga ja nädala emaga, ei ole jätkusuutlik ning lapsel peab olema kindel kodu. Lapse viibimiskoha otsustusõiguse andmisega ühele vanemale ei kaota teine vanem oma seadusest tulenevat õigust ja kohustust lapsega suhelda. Kuivõrd mõlemad vanemad on motiveeritud oma last ühtviisi kasvatama ja tema elus osalema, ei ole käesoleval juhul põhjendatud lapse elukorralduse muutmine selliselt, et lapse elus muutub üheaegselt nii elukoht kui ka kõik muu teda ümbritsev (lasteaed, sõbrad jne). Laps on suurema osa oma elust elanud isa juures ning tal on oma isaga tugev emotsionaalne side. Isa on taganud kõik poja eluks ja heaoluks vajalikud tingimused ning hoolitseb oma lapse eest parimal võimalikul moel. Kuivõrd mõlemad vanemad suudavad materiaalselt oma last ülal pidada, tuleb otsustusõiguse määramisel lähtuda vanema ja lapse vahel kujunenud emotsionaalsest sidemest, mis on tugevam isa ja lapse vahel. Ainuotsustusõiguse andmine lapse viibimiskoha üle vastab lapse huvidele ega kahjusta lapse heaolu.
4(9)
19.TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb alaealise esindaja kulu jätta riigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus ja selle põhjendused
20.Avaldaja (lapse ema) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta lapse isa vastuavalduse rahuldamata, rahuldada ema avalduse ja lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt, andes lapse igakordse viibimiskoha osas ainuotsustusõiguse üle emale.
21.Tapa Vallavalitsuse esindaja väljendatud mulje, millele maakohus on tuginenud, ei tugine põhjalikul hindamisel, vaid töötaja isiklikul emotsionaalsel hinnangul, mis tekkis üheainsa kohtumise põhjal. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb kasutada võimalikult objektiivset Sotsiaalministeeriumi välja töötatud hindamisraamistikku. Tapa Vallavalitsuse esindaja isiklik hinnang ei saa olla piisav otsustamaks lapse ja kummagi vanema vahelise emotsionaalse sideme tugevuse üle. Tapa Vallavalitsuse esindaja negatiivne arvamus võib olla mõjutatud. PKS § 137 lg 3 ei käsitle üksnes lapse hingelist seotust kummagi vanemaga, vaid ka kummagi vanema vaimset valmisolekut, senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ja lapse tulevasi elamistingimusi. Emotsionaalset sidet ei saa hinnata pelgalt ühe kohtumise ja omavalitsuse suulise arvamuse alusel, vaid seda oleks pidanud tegema vähemalt professionaalne laste psühholoog.
22.Maakohus ei ole selgitanud, milliste tõendite alusel on jõudnud järeldusele, et laps on suurema osa oma elust elanud isa juures. Maakohtu järeldus on ekslik. Suurema osa elust on laps elanud ema juures. Esimese kaheksa kuu jooksul isa lapse hooldamisel ei osalenud. 2013. aasta jaanuaris lahkus isa oma lapse juurest, laps jäi ema ja vanaema juurde, kuni ema kolis koos lapsega Tallinnas XXXXX XXXX asuvasse korterisse. 2014. aasta suvest elab laps vaheldumisi kummagi vanema juures.
23.Maakohus ei ole selgitanud, millised konkreetsed lapse heaoluks vajalikud tingimused on isa taganud. Põhja-Tallinna Valitsuse 27.03.2015 arvamuses kirjeldati isa üht elukohta, kus suitsetati. 16.09.2015 esitatud tõendist nähtub, et suitsetamine on jätkuv. Maakohtu järeldus isa poolt enamuse ajast lapse eest hoolitsemise kohta on ennatlik ja ei tugine tõenditel. Isa ei soovi ema teavitada last puudutavatest sündmustest. Tänaseks on isa viinud lapse elama oma elukaaslase vanemate juurde XXXXXXXX. Isa elukoht on ebakindel. Menetluse edasine käik
24.Puudutatud isik I (lapse isa) vaidleb määruskaebusele vastu.
25.Eestkosteasutus Tapa Vallavalitsus ei toeta määruskaebust.
26.Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et määruskaebus on põhjendatud.
27.Põhja-Tallinna Valitsus on nõus määruskaebuse seisukohaga, et lapse ja kummagi vanema vahelise hingelise seotuse hindamise aluseks ei saa olla vaid üks kohtumine, mis tõenäoliselt põhineb hetkeemotsioonidel. Lapse huvide kaitseks võiks vajadusel kaasata lastepsühholoogi.
5(9)
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
29.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega RK (lapse ema) avaldus rahuldada, lõpetada RK ja KA (lapse isa) ühine hooldusõigus OA (laps) viibimiskoha määramise osas, anda hooldusõigus selles osas üle RK-le. KA (lapse isa) vastuavaldus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
30.Maakohus ei ole tuvastanud olulisi asjaolusid ega hinnanud tõendeid piisavas mahus ja põhjalikkusega ning on teinud seetõttu lapse viibimiskoha määramise õiguse üleandmise kohta ebaõige lahendi. PKS § 137 lg 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS §137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolusid piisava põhjalikkusega kaalunud. Maakohus jättis hindamata Põhja-Tallinna Valitsuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse antud arvamused. Eeltoodud eestkosteasutuste töötajad olid eelnevalt kohtunud menetlusosalistega ja omasid ülevaadet OA ja tema vanemate käekäigust.
31.Eelnevalt oli vanemate vahel kokku lepitud, et laps oli vaheldumisi isa ja ema juures. Kolleegium leiab, et elukohtade kaugust arvestades ei ole senise korra jätkamine võimalik. OA on 5-aastane ja tema arenguks on oluline, et ta saaks rahulikult valmistuda kooliminekuks. Vastava ettevalmistuse saab ta vanemate seletuse kohaselt ennekõike lasteaias. Kolleegiumi arvates on lapse huvides, et ta käiks ühe vanema elukohas asuvas lasteaias. Vaheldumisi erinevates lasteaedades käimist ei pea ka vanemad ja eestkosteasutused võimalikuks ja lapse huvidele vastavaks. Vanemad ei suuda kokku leppida kumma juures peaks laps elama.
32.Ringkonnakohus on seisukohal, et mõlema vanema ja lapse hingeline seotus on sarnaselt tugev. Maakohus, tehes järeldus, et lapsel on tugevam emotsionaalne side isaga, ei ole kõiki asjaolusid piisava põhjalikkusega kaalunud. Maakohus on emotsionaalse seotuse hindamisel tuginenud ainult Tapa Vallavalitsuse esindaja poolt 22.09.2015 kohtuistungil avaldatule, mille kohaselt eestkosteasutuste esindajate kohtumisel menetlusosalistega läks laps isa juurde ja soovis temaga kaasa minna. Tapa Vallavalitsuse esindaja arvamuse kohaselt nähtus sellest lapse tugevam emotsionaalne side isaga. Kolleegium leiab, et ainuüksi ühe kohtumise põhjal ei saa tõsikindlalt määrata, kummal lapsevanemal on tugevam emotsionaalne side lapsega. Eelnevalt on laps aasta vältel elanud vaheldumisi mõlema vanema juures ning ta on harjunud, et pärast ema juures viibimist läheb ta isa juures. Jõelähtme Vallavalitsuse 10.09.2015 arvamus (kd I tl 144-145) ja ema elukohajärgse eestkosteasutuse Tapa Vallavalitsuse 22.09.2015 kohtuistungil avaldatud arvamus (kd I tl 174-177) ei ole ringkonnakohtu arvates veenvad. Arvamuste kohaselt suhtles laps 07.09.2015 vestluse käigus Tapa Vallavalitsuses pigem isaga ja tahtis minna isaga kaasa Tallinnasse ning lapsel oli isaga suurem kontakt. Ringkonnakohus nõustub Põhja-Tallinna Valitsuse seisukohaga,
6(9)
et lapse käitumine 07.09.2015 kohtumisel võis põhineda hetkeemotsioonidel ja järelduste tegemiseks ei ole see piisav. Ringkonnakohtu arvates ei ole määruskaebuse menetluses selgunud täiendavaid asjaolusid arvestades piisavat alust asuda seisukohale, nagu oleks käesoleval ajal lapse hingeline seotus isaga suurem kui emaga. Ema ja lapse vahelise suhte head toimimist kinnitab ka ringkonnakohtule esitatud Põhja-Tallinna Valitsuse 17.11.2015 arvamus, millest nähtuvalt tunneb laps ennast ema juures kodus turvaliselt ja tal on lähedane ja usaldav suhe ema abikaasaga. 06.11.2015 külastasid Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajad RK ja OA nende XXXX kodus aadressil XXXXX XX XX. Vestluse ja vaatluse käigus selgus, et lapse meeleolu oli hea. Lapsel on XXXX kodus oma tuba ja mängunurk. Laps kinnitas vestluses lastekaitsetöötajatele, et õpitakse ema juhendamisel kodus, näitas lastekaitsetöötajatele oma tuba ja mängunurka ning arvude raamatut, kust ta emaga numbreid õpib. Vestlusest lapsega selgus, et tal on ka hea ning lähedane suhe ema uue abikaasa KK-ga, kellega ta koos mängib erinevaid lauamänge. Lapse sõnul on nende üheks lemmikmänguks „Memory“.
33.Ebaõige on kolleegiumi arvates maakohtu järeldus, et isa on panustanud lapse kasvatamisse enam kui ema. Vanemate seletustest tuleneb, et imikuna oli O ema kasvatada, kuna isa oli sõjaväes. Pärast isa naasmist kasvatasid vanemad last koos kuni 2013. aastani, millal nad läksid lahku ja laps jäi emaga. 2014. aastast viibib laps vaheldumisi mõlema vanema juures.
34.Jõelähtme Vallavalitsuse 10.09.2015 arvamuse osas märgib ringkonnakohus, et Jõelähtme vald on maakohtu poolt kaasatud menetlusse lapse isalt 29.07.2015 saadud teabe põhjal, mille kohaselt on KA uueks elukohaks Jõelähtme vald XXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXX XX. Jõelähtme Vallavalitsuse arvamusest tuleneb, et kokkupuuted OA vanematega olid vallavalitsusel 2013 aastal seoses KA pöördumisega vallavalitsuse poole lastetoetuse maksmise küsimuses ja 2015 septembris on vallavalitsuse töötaja lapsega ühel korral kohtunud. Eeltoodust saab järeldada, et Jõelähtme Vallavalitsuse esindajad ei ole OA vanematega enne käesolevat kohtumenetlust suhelnud ja nende arvamus põhineb ainult 07.09.2015 kohtumisel nähtul ning KA poolt avaldatul. Ringkonnakohtu menetluses esitatud Põhja-Tallinna Valitsuse 17.11.2015 arvamuse (II kd lk 40-42) kohaselt on lapse rahvastikuregistri järgne elukoht erinev mõlemast vanemast ja selleks on XXXXX XXX XX-XX Tallinnas. 09.11.2015 on KA selgitanud telefonivestluses PõhjaTallinna Valitsuse lastekaitsetöötajale, et lapse elukoht on endiselt Tallinnas ja Jõelähtme valla elanikeregistrisse registreeris ta ennast esindaja Reimo Metsa soovitusel, kuna Põhja Tallinna Valitsuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse lapsega seonduvad arvamused ei olnud põhjalikud. 11.11.2015 on Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitsetöötaja O ja KA Tallinnas XXXXX XXX XX-XX asuvas korteris külastanud. Kuna eeltoodust selgub, et tegelikult laps ei ela Jõelähtme vallas ning vallavalitsuse lastekaitsetöötajal puuduvad lapse ja mõlema vanemaga vahetult menetlusele eelnenud ja menetluse ajal piisavad kontaktid, siis Jõelähtme valla arvamuses avaldatu ei ole usaldusväärsuselt samane Põhja-Tallinna Valitsuse arvamusega, kelle töötajad on perega pikka aega suhelnud.
35.KS § 137 lg 3 järgi tuleb arvestada ka lapse tulevasi elamistingimused. Arvestada tuleb muu hulgas nii materiaalseid kui ka sotsiaalseid tingimusi. Maakohtu määruses sellekohased hinnangud puuduvad.
7(9)
36.Isa peamise elukoha järgse eestkosteasutuse Põhja-Tallinna Valitsuse 21.04.2015 arvamus (kd I tl 26-28) tõendab elamistingimusi isa elukohas XXXXX XXX XX Tallinnas. Põhja-Tallinna Valitsuse arvamuse kohaselt külastas lastekaitsespetsialist isa elukohaks olevat korterit ja leidis, et korter on remonti vajav, rahuldavas seisukorras, lapsel on oma tuba, korteris oli tugev tubakasuitsu lõhn. Mustamäe Linnaosa Valitsus, mis oli ema elukohajärgne eestkosteasutus käesoleva kohtumenetluse alguses, andis 15.04.2015 arvamuse (kd I tl 20-23), mille kohaselt oli lapse elukorralduse olmeline pool ema juures paremini kindlustatud, ka lapse tulevikku ja arengut puudutavad küsimused ja plaanid lapse edaspidise elukorralduse kohta on ema enda jaoks paremini paika pannud kui isa ning ema tulevases elukohas XXXXX saavad lapsel olema paremad elamistingimused: oma tuba eramus ja suur aed mängimiseks. Põhja-Tallinna Valitsuse arvamuse kohaselt on lapse elamistingimused XXXX kodus praegustega võrreldes paremad, ka keskkond on lapsele tuttav ning tal on võimalik kohtuda ja aega veeta koos sugulastega, kes elavad läheduses. Ema elukohajärgse eestkosteasutuse Tapa Vallavalitsuse 18.08.2015 kodukülastusaktist nähtuvad järgmised asjaolud. Teostati kodukülastus XXXX XX XXXXX asuvas elamus, kus elavad laps, ema ja tema elukaaslane. Eramu on ahjuküttega ja veevarustusega. Toad on väga korras ja puhtad. Lapsel on teisel korrusel oma otstarbeks kasutada kaks suurt tuba, kus on kõik vajalik olemas. Lapse turvalisus on tagatud. Ema on kodune ja lapseootel. Tema elukaaslane käib tööl. Majanduslikult saadakse hästi hakkama. Laps hakkab käima kohalikus lasteaias. Lapse sõnul talle meeldib majas elada, sest saab palju sõpradega õues mängida ja rattaga sõita. Seega on ema elukohas elamistingimused lapse vajadustele vastavad.
37.Eeltöödud asjaolusid arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt lapse elama asumine XXXXXX oleks lapsele kahjulik elumuutus ja lapse arenguks parem keskkond on isa juures Tallinnas.
38.Maakohus on õigesti tuvastanud, et mõlemad vanemad on suutelised last kasvatama, lapse igapäevaelu korraldama ning lapsele turvalist elukeskkonda pakkuma ja soovivad aktiivselt osaleda lapse elus. Kooskõlas eestkosteasutuste seisukohtadega leiab ringkonnakohus, et kumbki vanem on oma tegudes näidanud üles pühendumist lapse eest hoolitsemisele ja nad mõlemad on vaimselt ja majanduslikult valmis last kasvatama, hingeliselt seotud lapsega ja pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Samas lapse elamistingimused on eestkosteasutuste arvamuse kohaselt ema juures lapse kasvatamiseks paremad. Lisaks saab eestkosteasutuste arvamustest järeldada, et emal on olemas nägemus, kuidas tagada lapsele paremad võimalused eakohaseks arenguks. Ema tegevusest nähtub, et ta panustab lapse arengusse, õpetades teda kodus. Lapsel on võimalus saada koht XXXX lasteaeda. Oluline on kolleegiumi arvates ka see, et O kasvab ema juures peres, kus on teine laps, ja O-l on head ning usaldavad suhted ema abikaasaga. Eeltoodu tõttu on lapse arenguks paremad tingimused ema juures. Seega tuleb rahuldada RK avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja jätta poja viibimiskoha üle otsustusõigus RK-le. KA avaldus tuleb jätta rahuldamata. Lahuselava vanema suhtlemiskord lapsega otsustakse eraldi maakohtus menetletavas tsiviilasjas.
39.Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Ringkonnakohus jätab muud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda, sest ei pea antud juhul mõistlikuks eristada RK ja KA avalduste
8(9)
esitamisest tingitud menetluskulusid, kuna avalduse lahendamisest on ühtviisi huvitatud mõlemad lapsevanemad.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.