Muud

Töökoht: puudub.

Igakuine sissetulek: Töövõimetoetus ja töötuskindlustushüvitis.

Perekonnaseis: Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline.

Järeltulijad (lapsed): Rahvastikuregistri andmetel puuduvad.

Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametisse ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Vastavalt võlgniku ja päringu vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva:

Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus (jaanuar 2025. a oli summas 363,47 eurot) ja töötuskindlustushüvitis (jaanuar 2025. a oli summas 241,60 eurot).

Eesti Töötukassa 06.12.2024. a otsusega nr xxxx on määratud võlgnikule töövõimetoetus perioodiks 27.11.2024. a kuni 20.05.2025. a. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 11,7249 eurot. Eesti Töötukassa 08.12.2024. a otsusega nr 124076153 määrati võlgnikule töötuskindlustushüvitise maksmine perioodil 12.12.2024. a kuni 09.06.2025. a. Hüvitise suurus 12,08 eurot kalendripäevas alates 12.12.2024. a.

Transpordiameti esitatud andmete kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole ega ei ole viimasel viiel aastal olnud.

Kinnisvara võlgnik ei oma ega ei ole varasemalt omanud.

Muu teadaolev vara võlgnikul puudub.

Võlausaldaja

Registrikoo d/ isikukood

Nõude alus

Eeldatavate kohustuste summa kokku

Bondora AS

11483929

Leping nr xxxx

1 117,44

12001988

Autolaenu leping xxxx, järelmaksu leping xxxx

5 951,43

Inbank Finance AS

PLACET GROUP OÜ

11198910

Krediidikonto lepingud xxxx, xxxx

3 639,07

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

14304235

Krediidikonto leping

456,80

Modena Estonia OÜ

14820592

Krediidilimiidi leping

774,41

Multitude Bank p.l.c.,(Ferratum)

Malta C56251

Laenulimiidi leping xxxx

2 608,39

FiMS § 1 lg 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 14 547,54 eurot ning teadaolev vara puudub. Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud 2024. a oktoobris, mil võlgnik kolis xxxx. Selgituste kohaselt võttis võlgnik tuttavate soovil autolaenu Inbank Finance AS-ilt oktoober 2024. a. Tegelikkuses autot ei ostetud ning saadud laen anti tuttavatele. Võlgniku töösuhe lõppes ning tagasimakseid Inbank Finance AS-ile ei olnud võimalik teha. Usaldusisik märgib, et võlgniku Swedbank AS arvelduskontolt nähtub, et võlgnik on saanud töötasu perioodil detsember 2023. a kuni august ja november 2024. a Osaühingult xxxx. August 2022. a on saanud töötasu xxxx AS-ilt ja september 2024. a AS-ilt xxxx. Enne autolaenulepingu sõlmimist on võlgnik sõlminud ka teised laenulepingud: Modena Estonia OÜ-ga 13.09.2022. a., Inbank Finance ASiga 12.10.2022. a., TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga 15.10.2023. a., PLACET GROUP OÜ-ga 20.03.2024. a ja 25.03.2024. a., Bondora AS-iga 04.08.2024. a.

Võlgniku poolt välja toodud autolaenu osas nähtub laenu saamine 11.10.2024. a summas 5 000 eurot, millest 1 500 eurot on võlgnik kandnud selgitusega „auto eest“ J P ́ile, 2 000 eurot selgitusega „kingitus“ K E ́ile, sularahas on välja võetud kokku 500 eurot ja ülejäänu on kulunud muudeks kuludeks. Teiste laenude osas nähtub, et võlgnik on need võtnud kas sularahas välja või kandnud teistele eraisikutele erinevate selgitustega. Nende osas on võlgnik märkinud, et on võetud enda tarbeks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on võtnud mitmeid laene, kuid ei ole arvestanud tagasimakse võimalustega ega oma majandusliku olukorraga. Võlgniku ainsaks sissetulekuks hetkel on töövõimetoetus ja töötuskindlustushüvitis. Pankroti väljakuulutamise korral olen nõus jätkama pankrotihaldurina. Palun määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning menetlusabi korras mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ kasuks. Arvestades eeltoodut palub usaldusisik kohtul: -kuulutada välja K T, isikukood xxxx, pankrot; -määrata esimese võlausaldajate aeg ja koht; -algatada K T kohustustest vabastamise menetlus; -määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele; -usaldusisiku Martin Krupp tasu määrata Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 12 töötunni eest 1 440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1 756,80 eurot; -anda halduri tasu maksmiseks menetlusabi; -riigi vahenditest hüvitada halduri tasu 792 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 966,24 eurot halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks; -halduri tasu 648 eurot, millele lisandub käibemaks 142,56 eurot, kokku 790,56 eurot mõista välja võlgnikult K Tilt

Maakohtu seisukoht:

Tunnid 0,5 0,5

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (alates 01.01.2025. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 12 töötunni eest 1 440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1 756,80 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 792 eurot (12x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palun riigi vahenditest hüvitada 792 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 966,24 eurot halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks. Usaldusisiku Martin Krupp`i tasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.