XXX(XXX) avaldus lepitusmenetluse alustamiseks ja suhtluskorra muutmiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXX, tegelik viibimiskoht käesoleval ajal XXX); Avaldajale XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: Marika Jaanson (OÜ Advokaadibüroo Aktseptus, registrikood 12562588, asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa (OÜ Advokaadibüroo CLARUS, registrikood 11221454, asukoht Ahtri 12a, 10151 Tallinn); Puudutatud isiku XXXelukohajärgsed kohalikud omavalitsused: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn) ja Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Tulika 33B, 10617 Tallinn).
Asja läbivaatamine
16.12.2014.a. menetluses
Istungil osalenud isikud
Avaldaja XXX ja temale riigi õigusabi korras määratud esindaja Marika Jaanson ning puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja Natalja Santaševa.
Tunnistada XXX ja XXX(XXX) lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja muuta Harju Maakohtu 14.08.2014.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-61614 kindlaksmääratud suhtlemiskorda ning määrata XXX suhtlemise kord tema alaealise lapse XXX(XXX) alljärgnevalt:
2.1.XXX suhtleb oma ema XXX vastavalt XXX tööst vabale ajale, kusjuures XXX on XXX koos igas kuus 1 (ühe) pika nädalavahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Seejuures võtab XXX XXX reede õhtul lasteaiast ja viib XXX koju pühapäeva õhtul kella 20.00-ks.
2.2.XXX veedab jõulud (24.12.-26.12.) ühe vanemaga ja aastavahetuse (31.12.-01.01) teise vanemaga ning järgmisel aastal vastupidi, kusjuures 2015.a. jõulud veedab XXX isaga ja aastavahetuse emaga.
2.3.XXX veedab poolõdede XXX ja XXX sünnipäeva koos XXX ja poolõdedega, isa sünnipäeva veedab XXX XXX.
2.4.XXX veedab emadepäeva koos XXX, isadepäeva XXX.
2.5.XXX ja XXX suhtlevad omavahel XXX üleandmise ja vastuvõtmise küsimustes emaili või SMS-i teel.
2.6.XXX edastab andmed oma vaba nädalavahetuse kohta XXX hiljemalt eelmise nädala pühapäeva õhtul kell 20.00.
2.7.Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga.
2.8.Kui isal ei ole temast tingitud põhjustel võimalik last ema juurde lubada, asendatakse ema ja lapse kohtumine vanemate kokkuleppel teise nädalavahetusega.
2.9.Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-kirja või SMS-i saatmise teel. Menetluskulude jaotamine
3.Jätta XXX ja XXX menetluskulud nende endi kanda, jättes seejuures XXX riigi õigusabi korras määratud esindajakulud Eesti Vabariigi kanda.
4.Jätta alaealisele lapsele XXX riigi õigusabi korras määratud esindajakulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avaldaja XXX esitas 12.10.2014.a. Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ja kehtiva suhtluskorra muutmiseks. Avalduse kohaselt esineb avaldajal, vaatamata kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorrale, pidevalt probleeme XXX(XXX) suhtlemisel, kuna puudutatud isik XXX ei võimalda XXX XXX suhelda. Seejuures komplitseerib olukorda veelgi asjaolu, et XXX töökoht on muutunud ja tema töögraafik ei ole enam kuupõhine, vaid nädalapõhine. XXX nõuab, et XXX teavitaks teda vabadest päevadest vastavalt kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorrale.
2.Harju Maakohus tunnistas oma 14.08.2014.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-61614 XXX ja XXX lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määras XXX ja XXX suhtlemise korra järgmiselt: 1.1.XXX suhtleb oma ema XXX vastavalt XXXt öögraafikule, kusjuures:
1.1.1.XXX on XXX igas kuus 1 (ühe) pika nädalavahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni;
1.1.2.lisaks punktis 1.1.1. märgitule on XXX XXX1 (ühe) täiendava nädalavahetuse päeva ja sellele eelneva või järgneva tööpäeva, mis on XXX töögraafiku järgselt vaba;
1.1.3.XXX on koos XXX väljaspool käesoleva määruse punktides 1.1.1. ja 1.1.2. nimetatud nädalavahetuse päeva 1 (ühe) tööpäeva õhtu nädalas, kusjuures XXX võtab XXX, kas lasteaiast või lapse kodust ja viib lapse tagasi koju õhtul kell 20.00-ks.
1.1.4.Jõulud (24.12.-26.12.) veedab XXX ühe vanemaga ja aastavahetuse (31.12.-01.01) teise vanemaga ning järgmisel aastal vastupidi, kusjuures 2014.a. Jõulud veedab laps emaga ja aastavahetuse isaga.
1.1.5.XXX veedab õdede XXX ja XXX sünnipäeva koos XXX ja oma poolõdedega, isa sünnipäeva veedab laps XXX.
1.1.6.Emadepäeva veedab XXX koos XXX ja isadepäeva koos XXX.
1.2.XXX ja XXX suhtlevad omavahel lapse üleandmise ja vastuvõtmise küsimustes e-maili või SMS-i teel.
1.3.XXX edastab andmed oma töögraafikujärgsete vabade päevade kohta XXX hiljemalt iga kuu 3. kuupäevaks, misjärel täpsustavad vanemad millise nädalavahetuse ja/või nädalavahetuse päeva ja/või nädalapäeva veedab laps emaga.
3.Tulenevalt eeltoodust palus avaldaja viia läbi täiendav lepitusmenetlus ja muuta Harju Maakohtu 14.08.2014.a. kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorda ning määrata XXX ja XXX suhtlemise kord kindlaks järgmiselt:
1.1.XXX suhtleb oma ema XXX vastavalt XXX töögraafikule, kusjuures:
1.1.1.XXX on XXX igas kuus 1 (ühe) pika nädalavahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni;
1.1.2.lisaks punktis 1.1.1. märgitule on XXXXXX1 (ühe) täiendava nädalavahetuse päeva ja sellele eelneva või järgneva tööpäeva, mis on XXX töögraafiku järgselt vaba;
1.1.3.XXX on koos XXX väljaspool käesoleva määruse punktides 1.1.1. ja 1.1.2. nimetatud nädalavahetuse päeva 1 (ühe) tööpäeva õhtu nädalas, kusjuures XXX võtab XXX lasteaiast ja XXX tuleb lapsele järgi kella 20.00-ks.
1.1.4.Jõulud (24.12.-26.12.) veedab XXX ühe vanemaga ja aastavahetuse (31.12.-01.01) teise vanemaga ning järgmisel aastal vastupidi, kusjuures 2014.a. Jõulud veedab laps emaga ja aastavahetuse isaga.
1.1.5.XXX veedab õdede XXX ja XXX sünnipäeva koos XXX ja oma poolõdedega, isa sünnipäeva veedab laps XXX.
1.1.6.Emadepäeva veedab XXX koos XXX ja isadepäeva koos XXX.
1.1.7.XXX ja XXX suhtlevad omavahel lapse üleandmise ja vastuvõtmise küsimustes e-maili või sms-i teel.
1.1.8.XXX edastab andmed oma töögraafikujärgsete vabade päevade kohta XXX hiljemalt iga nädala reedeks, misjärel täpsustavad vanemad millise nädalavahetuse ja/või nädalavahetuse päeva ja/või nädalapäeva veedab laps emaga.
1.2.Isa kohustub informeerima teist vanemat e-posti teel lapse elukoha muutusest vähemalt 1 (üks) kuu enne reaalset elukoha vahetamist.
1.3.Vanemad ei räägi lapse juuresolekul või lapsele teisest vanemast halvasti.
1.4.Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga.
1.5.Kui isal pole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada, siis vanemate kokkuleppel kohtumine asendatakse.
1.6.Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-kirja või SMS-i saatmine teel.
4.16.12.2014.a. toimunud kohtuistungil jäi avaldaja kohtule esitatud avalduse juurde, kinnitades, et avalduse esitamise tingis töökoha muutus. Seejuures palus avaldaja võtta arvesse tema ja lapse suhtlemiskorra määramisel ka avaldaja poolt kohtuistungil tehtud avalduse muudatuste ettepanekud.
5.Avaldaja palus kohtuistungil täiendada 14.08.2014.a. kohtumääruse tsiviilasjas 2-13-61614 punkti 1.1.1. lausega, et XXX võtab XXX lasteaiast ja XXX tuleb talle ema elukohta järele pühapäeva õhtul kell 20.00. Punktid 1.1.2. ja 1.1.3. palus avaldaja jätta suhtluskorrast välja, kuna XXX ei tööta enam töögraafiku alusel, vaid igal nädalal (nendest ühel kuuel ja teisel viiel päeval). Kohtumääruse punktid 1.1.4. kuni 1.1.6. ja punkt 1.2. peaksid avaldaja hinnangul jääma kehtima nii nagu nad on. Kohtumääruse punkti 1.3. palus avaldaja muuta aga järgmiselt: XXX edastab andmed oma vaba nädalavahetuse kohta XXX hiljemalt eelmise pühapäeva õhtu kell 20.00. Lisaks eeltoodule palus avaldaja avaldusest jätta välja avalduses väljatoodud punkti 1.2., kuid punktidega 1.3., 1.4., 1.5. ja 1.6. palus avaldaja suhtluskorda siiski täiendada.
6.Oma nõude tõendamiseks esitas avaldaja kohtule dokumentaalse tõendina e-kirjavahetuse XXX, mis tõendab asjaolu, et XXX ei ole kokkuleppeliselt nõus kohtumiste aegu muutma ja nõuab 14.08.2014.a. kohtumääruse tsiviilasjas 2-13-61614 täitmist. Puudutatud isiku XXX vastuväited avaldusele ja selle muudatustele
7.Puudutatud isik XXX vaidles oma 29.12.2014.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avalduse rahuldamisele vastu.
8.XXX märkis avaldaja poolt 12.10.2014.a. kohtule esitatud avalduse kohta, et selle punkt
1.1.3.on sõnastatud grammatiliselt mittekorrektselt ja seega ebaselgelt. XXX leidis, et XXX õigus kohtuda XXX on proportsioonis tema kohustusega laps pärast kohtumist koju tuua. Kohtumine XXX on XXX huvi, mis paneb temale ka kohustuse läbi viia kõik kohtumise hulka kuuluvad tegevused, sealhulgas lapse koju toomine pärast kohtumist. Lisaks pikendaks kohtumise lõppemine XXX elu- või viibimiskohas lapse kodu asemel tema kojujõudmisega, jättes talle vähem aega koduste tegevuste sooritamiseks, piiraks suhtlusaega isa ja teiste pereliikmetega ning lükkaks edasi tema magamaminekuaega. Kuivõrd nimetatud suhtluskorra punkti muutmine on vastuolus lapse huvidega, tuleks XXX hinnangul jätta avaldaja avaldus selles osas rahuldamata.
9.XXX sõnul annab suhtluskorra punkt, mis sätestab, et XXX edastab andmed oma töögraafikujärgsete vabade päevade kohta XXX hiljemalt iga kuu 3. kuupäevaks, XXX võimaluse planeerida XXX tegevusi ja sooritada nende läbiviimiseks vajalikke toiminguid, sealhulgas, kuid mitte ainult, teatri-, kontserdi- ja lennupiletite soetamine, hotellitubade broneerimine, XXX osalemine tema sõprade sünnipäevapidudel, XXX viibimine vanavanemate ja muude pereliikmete juures. Avaldaja poolt soovitud uus suhtluskord ei võimalda aga piisava paindlikkusega planeerida tegevusi ei lapsele, isale ega ka neile ühiselt. Seetõttu palus XXX jätta ka taotlus muuta nimetatud suhtluskorra punkti, rahuldamata.
10.16.12.2014.a. kohtuistungil esitatud avalduse muutmise kohta märkis XXX, et kui avaldaja väidab, et ei tööta enam graafiku alusel, peaksid talle olema töö- ja puhkepäevad pidevalt teada ning puudub alus kohtumiste aegade teatamiseks iganädalaselt. XXX palus avaldajal olukorra selgitamiseks ning tööaja kindlaksmääramise aluste tõendamiseks esitada tööleping. Samuti palus XXX avaldajat, kui lapsevanemat, seista tööaja kindlaks-määramisel lapse eelpoolmainitud huvide eest ning vastavalt töölepingus sätestatule, kas nõuda või paluda tööandjalt soodsamat kohtlemist.
11.XXX ühtegi tõendit oma seisukohtade tõendamiseks ei esitanud.
12.Kohus kaasas menetlusse puudutatud isiku XXX elukohajärgsed kohalikud omavalitsused ja määras juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust alaealisele lapsele oma 22.10.2014.a. kohtumäärusega riigi õigusabi korras esindaja. Kohus kuulas ka, vastavalt TsMS § 558 lõike 1 sätestatule, kohtus ära avaldaja XXX. Kuivõrd puudutatud isik XXX16.12.2014.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja käesoleva asja menetlusosaliste vahel juba varem läbiviidud lepitusmenetlus jäi tulemuseta, ei kuulanud kohus XXX isiklikult ära, järgides seejuures TsMS § 563 lõike 1 lauset 2, mille kohaselt ei pea kohus vanemaid enda juurde kutsuma, kui lepitusmenetlus või sellele järgnev nõustamine on juba tulemuseta jäänud. Alaealise lapse XXX elukohajärgsete kohalike omavalitsuste arvamused
13.Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsus esitas kohtule oma seisukoha suhtluskorra muutmise osas 20.01.2015.a. Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja hinnangul võimaldab hetkel kehtiv suhtluskord XXX oma ema ja õdedega regulaarselt kohtuda. Arvestades asjaolu, et XXX on elanud viimased 1,5 aastat isaga ja tunneb ennast seal turvaliselt ning avaldas ka lastekaitsespetsialistile, et soovib elada isa juures, ei ole Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja sõnul mõistlik suhtluskorda järjekordseid muudatusi teha.
14.Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas kohtule oma seisukoha suhtluskorra muutmise osas 02.01.2015.a. Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja sõnul võiks XXX koju viia XXX, seda muuhulgas ka põhjusel, et XXX ilmumine XXX viibimiskohta on kaasa toonud pingeid. Lisaks leidis Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja, et kuivõrd XXX on juba piisavalt vana ja päevad muutuvad pikemaks, võiks XXX sõita koju ka ühiskondliku transpordiga. Seega ei ole Mustamäe Linnaosa Valitsuse hinnangul vaja senist lapse kojuviimise korda muuta, samuti ei ole vaja Mustamäe Linnaosa Valitsuse sõnul XXX esitada XXX töögraafikut, kuivõrd XXX ei käi vahetustega tööl, mistõttu on ajad, mil ta töö lõpetab XXX teada. Alaealisele lapsele XXX määratud esindaja arvamus
15.Puudutatud isikut XXX esindas käesolevas hagita perekonnaasjas vandeadvokaat Natalja Santaševa, kes leidis oma 10.02.2015.a. kohtule esitatud arvamuses, et 14.08.2014.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-61614 kindlaksmääratud suhtlemiskorda tuleks muuta vastavalt 16.12.2014.a. kohtuistungi protokollile, kuivõrd esindaja hinnangul vastab see lapse huvidele ning annab avaldajale võimaluse lapsega suhtlemiseks ja kohtumiseks. Kuivõrd menetlusosalistevahelised suhted on äärmiselt keerulised, ei jõua pooled ise kokkuleppele, mistõttu tuleb käesolevat asja lahendada uue suhtluskorra kehtestamisega.
Kohtumääruse põhjendused
16.Kohus, tutvunud avaldaja, puudutatud isiku XXX, puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja puudutatud isiku XXX elukohajärgsete kohalike omavalitsuste esindajate seisukohtadega ning ära kuulanud kohtus avaldaja, leiab, et tulenevalt kehtiva kohtumääruse aluseks olnud asjaolude muutumisest, tuleb Harju Maakohtu 14.08.2014.a. kohtumäärust tsiviilasjas 2-13-61614 muuta.
17.Vastavalt TsMS § 480 lõike 1 teisele lausele võib kohus oma määrust tühistada või seda muuta, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime, ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Vastavalt PKS § 123 lõikele 2 muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Kohus on seisukohal, et lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise määrusel on kestev toime, mistõttu on seda võimalik TsMS § 480 lõikest 1 tulenevalt muuta. TsMS § 563 lõike 7 kohaselt teeb kohus, juhul kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Kuivõrd XXX ja XXX vahel ei ole võimalik mõlemaid pooli rahuldavat kompromissi saavutada tulenevalt pooltevahelistest konfliktsetest suhetest ja soovist kohtumääruse täitmist täpselt kontrollida, tuleb käesoleva kohtumäärusega tunnistada lepitusmenetlus taaskord ebaõnnestunuks ja Harju Maakohtu 14.08.2014.a. määrust tsiviilasjas 2-13-61614 muuta. Kohus võtab seejuures võimaluse piires arvesse vanemate soove ja vastuväiteid ning arvestab ka kohtumenetlusse kaasatud XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX elukohajärgsete kohalike omavalitsuste esindajate seisukohti.
18.Käesoleval juhul puudub vaidlus asjaolude üle, et:
1.XXX ja XXX abielust sündis XXX.a. tütar XXX;
2.XXX ja XXX, kes lahutasid 27.02.2012.a., elavad lahus;
3.Harju Maakohus kinnitas 18.06.2013.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-13010 XXX ja XXX vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt jäeti XXX elukoha ja igakordse viibimiskoha otsustusõigus XXX ning määrati kindlaks XXX suhtlemise kord XXX.
4.Harju Maakohtu 14.08.2014.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-61614 muudeti XXX suhtlemise korda XXX.
19.Kohtumääruse tegemisel juhindub kohus kehtiva PKS § 116 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PKS § 118 lõikele 1 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Lisaks peab vanem, sõltumata sellest, kas vanematele kuulub ühine hooldusõigus või on ühel vanemal ainuhooldusõigus, hoiduma PKS § 143 lõike 2 esimese lause järgi tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Vastavalt PKS § 143 lõikele 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Lapsest lahus elava vanema, käesoleval juhul XXX, õigus oma lapsega suhelda tuleneb seega vanema ja laste vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Vastavalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-ile 28 on vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus on aga seisukohal, et hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ning arvestades asjaoluga, et laps elab isa juures, mille üle vaidlus puudub, ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lastega suhtlemise ja laste kasvatamise õigust nagu see on lapsega koos elaval vanemal, sest lastest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust lastega koos olla.
20.Vastavalt Riigikohtu 14.03.2012.a. määruse 3-2-1-6-12 punktile 18 peavad ühist hooldusõigust omavad vanemad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu vanemate lahuselu korral parimal viisil. Vanem peab oma vanema õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema
õigusi heas usus. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sealhulgas julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles lapsele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Kõige eeltoodu alusel ning võttes aluseks PKS § 123 lõikes 1 sätestatu, määrab kohus XXX ja XXX suhtlemise korra vastavalt XXX huvidele, arvestades muuhulgas kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kuna muid kriteeriume suhtlemiskorra kindlaksmääramisel PKS ette ei näe, on iga konkreetse vaidluse lahendamisel kohtu otsustada, kuidas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kõige paremal viisil kindlaks määrata. Vastavalt Riigikohtu 09.11.2011.a. määruse 3-2-1-8311 punktidele 21 ja 22 määrab kohus vanema ja lapse suhtlemist korraldades vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lõike 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg (sealhulgas kestus ja sagedus) ning lapse üleandmise kord. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lastega suhtlemise korra, sealhulgas suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne.
21.Kuivõrd käesoleval ajal kehtib Harju Maakohtu 14.08.2014.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-61614 kindlaksmääratud suhtlemiskord, võtab kohus alljärgnevalt seisukoha nimetatud määruse muutmise osas, käsitledes vaidlusaluseid küsimusi suhtluskorra punktide kaupa.
21.1.Kehtiva kohtumääruse punktide 1.1. ja 1.1.1. kohaselt suhtleb XXX oma ema XXX vastavalt XXX töögraafikule, kusjuures XXX on XXX igas kuus 1 (ühe) pika nädalavahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Avaldaja esitas 16.12.2014.a. toimunud kohtuistungil oma ettepaneku muuta kohtumäärust nii, et täiendada nimetatud määruse punkti lausega, et XXX võtab XXX lasteaiast ja XXX tuleb talle ema elukohta järele pühapäeva õhtul kell 20.00. XXX leidis, et XXX õigus kohtuda XXX on proportsioonis tema kohustusega laps pärast kohtumist koju tuua. Kohtumine XXX on XXX huvi, mis paneb temale ka kohustuse läbi viia kõik kohtumise hulka kuuluvad tegevused, sealhulgas lapse kojutoomine. Lisaks leidis XXX, et nimetatud muudatus pikendaks lapse kojujõudmisaega, jättes talle vähem aega koduste tegevuste sooritamiseks, piiraks suhtlusaega isa ja teiste pereliikmetega ning lükkaks edasi tema magamaminekuaega. Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja leidis, et käesoleval juhul ei ole kehtiva suhtluskorra muutmine lapse huvides. Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja sõnul võiks aga lapse isa juurde koju viia endiselt XXX, seda muuhulgas ka põhjusel, et XXX ilmumine XXX viibimiskohta on kaasa toonud pingeid. Lisaks leidis Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja, et kuivõrd XXX on juba piisavalt vana ja päevad muutuvad pikemaks, võiks XXX sõita koju ka ühistranspordiga. Puudutatud isiku XXX esindaja leidis, et 14.08.2014.a. kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtlemiskorda tuleks muuta vastavalt 16.12.2014.a. kohtuistungi protokollile, kuivõrd esindaja hinnangul vastab see lapse huvidele. Kohus, juhindudes Riigikohtu 09.11.2011.a. määruse 3-2-1-83-11 punktist 22, mille kohaselt peab kohus vanema ja lapse suhtlemist reguleerides arvestama muuhulgas vanemate tööaega ega tohi määrata lapsega kohtumise aegu selliselt, et need kattuvad vanema tööajaga, mistõttu ei saaks vanem suhtlemiskorras määratud ajal töökohustuste täitmise tõttu tegelikult lapsega koos olla, leiab, et XXX muutunud töökorralduse, samuti suhtluskorra selguse ning üheselt arusaadavuse tõttu, tuleb kehtivat suhtluskorda täiendada lapse üleandmise ja vastuvõtmise aja ja koha suhtes. Seejuures ei pea kohus, nõustudes XXX seisukohtadega ja arvestades muuhulgas ka seda, et lapse väljakujunenud rutiin säiliks, vajalikuks muuta lapse kojuviimise korda. Tulenevalt eeltoodust muudab kohus kehtivat suhtluskorda, sätestades punktid 1.1. ja
1.1.1.alljärgnevas sõnastuses: XXX suhtleb oma ema XXX vastavalt XXX tööst vabale ajale, kusjuures XXX on XXX koos igas kuus 1 (ühe) pika nädalavahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Seejuures võtab XXX XXX reede õhtul lasteaiast ja viib XXX koju pühapäeva õhtul kella 20.00-ks. Eeltoodu võimaldab täita suhtlusõiguse esmast eesmärki, milleks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete jätkumine.
21.2.Alljärgnevalt käsitleb kohus kehtiva kohtumääruse punkte 1.1.2. ja 1.1.3. koos. Kehtiva määruse punkti 1.1.2. kohaselt on lisaks punktis 1.1.1. märgitule XXX XXX1 (ühe) täiendava nädalavahetuse päeva ja sellele eelneva või järgneva tööpäeva, mis on XXX töögraafiku järgselt vaba. Kehtiva kohtumääruse punkti 1.1.3. kohaselt on XXX koos XXX väljaspool käesoleva määruse punktides 1.1.1. ja 1.1.2. nimetatud nädalavahetuse päeva 1 (ühe) tööpäeva õhtu nädalas, kusjuures XXX võtab XXX, kas lasteaiast või lapse kodust ja viib lapse tagasi koju õhtul kell 20.00-ks. Avaldaja avaldas 16.12.2014.a. toimunud kohtuistungil soovi jätta kehtiva määruse punktid
1.1.2.ja 1.1.3. suhtluskorrast välja. Kohus leiab, et kuivõrd avaldaja avaldas soovi jätta kehtiva määruse punktid 1.1.2. ja 1.1.3. suhtluskorrast välja ja puudutatud isik XXX ei vaielnud nimetatud taotlusele vastu, s.t pooled ei pea eeltoodud sätteid käesoleval ajal asjakohasteks, tuleb nimetatud punktid uuest suhtluskorda kindlaksmääravast määrusest välja jätta, mistõttu muutub ka suhtluskorra edasine numeratsioon.
21.3.Alljärgnevalt käsitleb kohus kehtiva kohtumääruse punkte 1.1.4. kuni 1.1.6. koos. Kehtiva kohtumääruse punkti 1.1.4. kohaselt veedab XXX Jõulud (24.12.-26.12.) ühe vanemaga ja aastavahetuse (31.12.-01.01) teise vanemaga ning järgmisel aastal vastupidi, kusjuures 2014.a. Jõulud veedab laps emaga ja aastavahetuse isaga. Kehtiva kohtumääruse punkti 1.1.5. kohaselt veedab XXX õdede XXX ja XXX sünnipäeva koos XXX ja oma poolõdedega, isa sünnipäeva veedab laps XXX. Kehtiva kohtumääruse punkti 1.1.6. kohaselt veedab XXX emadepäeva koos XXX ja isadepäeva koos XXX. Avaldaja leidis 16.12.2014.a. toimunud kohtuistungil, et kohtumääruse punktid 1.1.4. kuni
1.1.6.peaksid jääma kehtima nii nagu nad on. XXX oma arvamust nimetatud määruse punktide kohta ei avaldanud. Kohus, leides, et kuivõrd rahvus- ja riigipühad ning sünnipäevad on käesoleval juhul vanemate vahel ära jaotatud võrdse kohtlemise printsiibil, leiab, et puudub vajadus kehtivat korda eelpoolnimetatud punktide osas muuta. Kuivõrd 2014.a. regulatsioon ei ole aga käesoleval ajal enam asjakohane, märgib kohus käesoleva kohtumääruse resolutsiooni regulatsiooni alates 2015.a.
21.4.Samuti ei vaielnud pooled kehtiva kohtumääruse punkti 1.2. üle, mistõttu leiab kohus, et käesoleval juhul puudub vajadus muuta ka kehtiva kohtumääruse punkti 1.2., mille kohaselt suhtlevad XXX ja XXX omavahel lapse üleandmise ja vastuvõtmise küsimustes emaili või SMS-i teel.
21.5.Kehtiva kohtumääruse punkti 1.3. kohaselt edastab XXX andmed oma töögraafikujärgsete vabade päevade kohta XXX hiljemalt iga kuu 3. kuupäevaks, misjärel täpsustavad vanemad, millise nädalavahetuse ja/või nädalavahetuse päeva ja/või nädalapäeva veedab laps emaga. XXX kinnitas kohtule esitatud avalduses, et tulenevalt oma uuest töökohast, on tal võimalik edastada andmeid oma töögraafikujärgsete vabade päevade kohta XXX hiljemalt iga nädala reedeks. 16.12.2014.a. toimunud kohtuistungil palus avaldaja muuta kehtiva kohtumääruse punkti 1.3. aga järgmiselt: XXX edastab andmed oma vaba nädalavahetuse kohta XXX hiljemalt eelmise nädala pühapäeva õhtul kell 20.00. Lisaks kinnitas avaldaja kohtule
10.02.2015.a. e-kirja teel, et vaatamata läbirääkimistele, määratakse tema tööaeg kindlaks nädalate kaupa. XXX leidis, et suhtluskorra punkt, mis sätestab, et XXX edastab andmed oma vabade päevade kohta XXX hiljemalt iga kuu 3. kuupäevaks, annab XXX võimaluse planeerida XXX tegevusi ja sooritada nende läbiviimiseks vajalikke toiminguid. Avaldaja poolt soovitud uus suhtluskord ei võimalda aga piisava paindlikkusega planeerida tegevusi ei lapsele, isale ega ka neile ühiselt. Lisaks märkis XXX, et kui avaldaja väidab, et ei tööta enam graafiku alusel, peaksid talle olema töö- ja puhkepäevad pidevalt teada ning puudub alus kohtumiste aegade teatamiseks iganädalaselt. XXX palus avaldajal olukorra selgitamiseks ning tööaja kindlaksmääramise aluste tõendamiseks esitada oma tööleping. Samuti palus XXX avaldajat seista tööaja kindlaksmääramisel lapse eelpoolmainitud huvide eest ning vastavalt töölepingus sätestatule, kas nõuda või paluda tööandjalt soodsamat kohtlemist. Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja leidis, et käesoleval juhul ei ole kehtiva suhtluskorra muutmine lapse huvides. Mustamäe Linnaosa Valitsuse sõnul ei ole aga XXX vaja XXX töögraafikut esitada, kuivõrd XXX ei käi vahetustega tööl, mistõttu on ajad, mil ta töö lõpetab XXX teada. XXX esindaja leidis, et 14.08.2014.a. kohtumäärust tuleks vastavalt 16.12.2014.a. kohtuistungi protokollile muuta. Kohus, juhindudes ka siinjuures juba viidatud Riigikohtu 09.11.2011.a. määruse 3-2-1-83-11 punktist 22, leiab, et kuivõrd XXX saab käesoleval ajal öelda oma järgmise nädala tööajad ette üksnes iga nädala pühapäeva õhtul, tuleb seda arvestades kindlaks määrata ka suhtluskord. Kohus asub seega seisukohale, et käesoleval juhul kaalub ema suhtlusõigus üles XXX poolt väljatoodud asjaolud, mistõttu tuleb kehtiva määruse punkti 1.3. muuta ja sõnastada see alljärgnevalt: XXX edastab andmed oma vaba nädalavahetuse kohta XXX hiljemalt eelmise pühapäeva õhtul kell 20.00.
21.6.Avaldaja palus avalduses määrust täiendada alljärgnevate punktidega: Isa kohustub informeerima teist vanemat e-posti teel lapse elukoha muutusest vähemalt 1 (üks) kuu enne reaalset elukoha vahetamist. Vanemad ei räägi lapse juuresolekul või lapsele teisest vanemast halvasti. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga. Kui isal pole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada, siis vanemate kokkuleppel kohtumine asendatakse. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-kirja või SMS-i saatmise teel. 16.12.2014.a. toimunud kohtuistungil märkis avaldaja, et suhtluskorrast võib välja jätta nimetatud punktidest esimese, kuid ülejäänud punktidega palus avaldaja suhtluskorda siiski täiendada. Puudutatud isik XXX täiendavate punktide sätestamisele vastu ei vaielnud. Samuti ei avaldanud nende osas seisukohta lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ega lapse elukohajärgsed kohalikud omavalitsused. Kohus leiab, et XXX ettepanek lisada määrusesse punkt, mille kohaselt „Vanemad ei räägi lapse juuresolekul või lapsele teisest vanemast halvasti“, ei kuulu rahuldamisele, kuna seda ei ole võimalik täita ka täitemenetluse korras ning nimetatud kohutus tuleneb nii avaldajale kui ka puudutatud isikule XXX kaudselt ka seadusest, mistõttu puudub vajadus selle eraldi kohtumääruses kajastamiseks. Ülejäänud avaldaja poolt avalduses väljatoodud punktid kuuluvad aga uues suhtluskorras sätestamisele.
22.Kohus selgitab menetlusosalistele, et käesolevat kohtu poolt kindlaksmääratud lapsega suhtlemise korda ei saa täitemenetluse korras täita. TsMS § 563 lõike 8 kohaselt võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse läbi viia üksnes paragrahvi
lõike 7 punktis 1 sätestatut sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt saab lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks teha täitetoiminguid juhul, kui vanem on algatanud kohtus lepitusmenetluse TsMS § 563 alusel, see ei ole andnud soovitud tulemusi ning kohus on pidanud vajalikuks kohaldada rikkunud vanema suhtes sunnivahendeid. Seega on vanem enne lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse sundtäitmise taotlemist kohustatud läbima lepitusmenetluse. Ka vastavalt Riigikohtu 25.11.2009.a. määruse 3-2-1-118-09 punktile 13 ei ole enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, milles määratakse kindlaks lapsega suhtlemise kord, täitedokumendiks, s.t et see määrus ei ole sundtäidetav. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 179 lõike 1 kohaselt teeb lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas kohtutäitur täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohtutäitur kasutada lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu üksnes kohtulahendi alusel. Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Menetluskulude jaotamine
23.Juhindudes TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab XXX avalduse osaliselt, jätab kohus XXX ja XXX menetluskulud nende endi kanda. Seejuures jätab kohus XXX ja alaealisele lapsele XXX riigi õigusabi korras määratud esindajakulud Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.