lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-10656/35

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-10656/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2670
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Layer 2 Brokers OÜ14467763(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2025. a kell 14.00 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-10656

Tsiviilasi

S avaldus Layer 2 Brokers OÜ pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungil 14. jaanuaril 2025. a Võlausaldaja: S (sünd xxx. a; elukoht xxx) Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lembit Tedder (Advokaadibüroo COBALT; XXX, 10141 Tallinn, e-post XXX) Võlgnik: Layer 2 Brokers OÜ (registrikood 14467763, asukoht A.Weizenbergi 32, 10127 Tallinn, e-post XXX), juhatuse liige Z.W (isikukood XXX, e-post XXX), juhatuse liige kuni 07.02.2024. a R.L (isikukood XXX, e-post XXX), juhatuse liige kuni 01.03.2023. a L.X (isikukood XXX, epost XXX) Ajutine haldur: vandeadvokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur&Pärn OÜ, Juhkentali 52, 10113 Tallinn, e-post XXX).

Avalduse läbivaatamine Menetlusosalised

Resolutsioon

1.Rahuldada S avaldus Layer 2 Brokers OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja Layer 2 Brokers OÜ (registrikood 14467763) pankrot 30. jaanuaril 2025. a kell 14.00.
3.Nimetada Layer 2 Brokers OÜ pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur&Pärn OÜ, Juhkentali 52, 10113 Tallinn, e-post XXX).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. veebruar 2025. a algusega kell 9.30 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis/virtuaalruumis nr 3006.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. See kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada juhatuse liiget Z.W-d (isikukood XXX), juhatuse liiget (kuni 07.02.2024. a) R.L-i (isikukood XXX), juhatuse liiget (kuni 01.03.2023. a) L.X-i (isikukood XXX) vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 14. veebruaril 2025. a kell 9.20. Kui Z.W , R.L ja L.X vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Kohustada Z.W-d , R.L-i, L.X-i ja K V hiljemalt 10.02.2025. a esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga võlgniku bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning üle andma pankrotihaldurile kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid ning kõik dokumendid võlgniku tehingute kohta. Kohus selgitab, et kohtu korralduse täitmata jätmisel on kohtul õigus PankrS § 89 alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
9.Määrata ja maksta välja Martin Pärnale ajutise halduri tasu 2 928 eurot (sh käibemaks 528 eurot) võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Kinnitada ajutise pankrotihalduri hüvitamisele kuuluva vajaliku ja põhjendatud kuluna 450 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – Advokaadibüroo Naur&PärnOÜ (arveldusarve AS-is LHV Pank nr xxx). Käesolev menetlus on põhimaksejõuetusmenetlus ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud ning krüpto platvormid (sealhulgas aga mitte ainult InCore Bank AG, BCB Payments Ltd., B2C2 OTC Ltd., BCB Markets LLC, Resilio, Inc., Deribit.com, Binance.com, Kraken.com) on kohustatud väljastamata pankrotihaldurile Layer 2 Brokers OÜ-ga (registrikood 14467763) seotud andmeid (sealhulgas konto- ja pangaväljavõtted). Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.S menetluskulud jätta Layer 2 Brokers OÜ kanda.
11.Määrata kindlaks S menetluskulud summas 8 385 eurot. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Võlausaldaja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud S avaldus Layer 2 Brokers OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt liitus avaldaja võlgniku pakutava virtuaalvääringu vahetamise platvormi Bitcoin Reserve’iga. Avaldaja kasutas Bitcoin Reserve platvormi krüptoraha bitcoin („BTC“) ostmiseks. Ajavahemikul 23.10.2023. a - 21.10.2023. a sõlmisid avaldaja ja võlgnik neli müügilepingut BTC’de ostmiseks. Lepingutest tulenevalt kohustus võlgnik avaldajale müüma BTC’sid ning avaldaja kohustus nende eest tasuma eurodes. Avaldaja maksis BTC’de ostmiseks raha 23.09.2023. a, 25.09.2023. a, 10.10.2023. a ja 21.10.2023. a. Võlgniku nimel saadeti samadel kuupäevadel avaldajale vastu ka tehingut kinnitavad dokumendid. Alates 21.10.2023. a on võlgnik lepingutest tuleneva kohustuse täitmisega viivituses ega ole oma kohustust BTC’de üleandmiseks täitnud. 13.06.2024. a esitas avaldaja võlgnikule nõudekirja BTC’de üleandmiseks või raha tagastamiseks koos pankrotihoiatusega. Pankrotiavalduse esitamise kuupäevaga on võlgnik jätkuvalt müügilepingutest tulenevate kohustuste täitmisega viivituses ja ei ole võlgnevusi kõrvaldanud. Avaldaja on võlgnikule tasunud kokku 297 977,60 eurot ning oleks pidanud vastu saama 11,29 BTC’d, mille väärtus on 12.07.2024. a seisuga 594 001,33 eurot. Kokku on võlgniku võlgnevus avaldaja ees 594 001,33 eurot, kusjuures eeltoodule lisanduvad kõrvalnõuded ja õigusabikulud. Avaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning palub kohtul nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik vaidleb esitatud pankrotiavaldusele vastu ja leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et võlgniku põhihuvide kese ei asu Eestis, või alternatiivselt põhjusel, et võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja poolt esitatud nõue ei ole selge. Võlausaldaja hinnangul on pooled sõlminud neli müügilepingut tahteavalduste vahetamisega sotsiaalmeediakanalis Telegrami toimunud vestluste käigus. Esimene tehing sõlmiti võlausaldaja väitel 23. septembril 2023. a, aga avaldusele lisatud tõend (vt avalduse lisa 1) seda väidet ei kinnita. Tõendis kajastuvate vestluste kohaselt avaldas võlausaldaja soovi osta krüptovara BTC’d, millele võlgniku esindaja vastas kinnitusega tellimuse kohta. Vestlustes ei kajastu müügilepingute olulised tingimused ja vestlused ei tõenda müügilepingute sõlmimist. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlausaldaja on võlgnikule krüptovara eest tasu maksnud ja võlausaldajal on võlausaldaja poolt täidetud müügilepingutest tulenev nõue võlgniku vastu. Võlausaldaja nõude suurus on ebaselge. Võlausaldaja on krüptovara eest võlgnikule väidetavalt tasunud 297 977,60 eurot, aga nõuab võlgniku poolt väidetavalt täitmata müügilepingute alusel hüvitist summas 594 001,33 eurot, mis on väidatavalt 11,29 BTC turuhind 12. juuli 2024. a. Poolte vahel puudub kokkulepe, mille alusel saab võlausaldajal nõuda võlgnikult summat, mis vastab BTC turuhinnale. Kohtumääruse põhjendused

1.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Layer 2 Brokers OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Martin Pärna.
2.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega ning ajutise halduri poolt tuvastatuga

on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

3.Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et ajavahemikul 23.10.2023. a - 21.10.2023. a sõlmisid avaldaja ja võlgnik neli müügilepingut BTC’de ostmiseks. Lepingutest tulenevalt kohustus võlgnik avaldajale müüma BTC’sid ning avaldaja kohustus nende eest tasuma eurodes. Avaldaja maksis BTC’de ostmiseks raha 23.09.2023. a, 25.09.2023. a, 10.10.2023. a ja 21.10.2023. a. Võlgniku nimel saadeti samadel kuupäevadel avaldajale vastu ka tehingut kinnitavad dokumendid. Alates 21.10.2023. a on võlgnik lepingutest tuleneva kohustuse täitmisega viivituses ega ole oma kohustust BTC’de üleandmiseks täitnud.
4.PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 13.06.2024. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik kohustust ei täitnud.
5.PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu.
6.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt nähtub võlgniku 2020.a. majandusaasta aruandest, et seisuga 31.12.2020 oli võlgnikul varasid summas 1 400 163 eurot, kohustusi summas 829 547 eurot, omakapital oli 570 616 eurot, äritulud oli 683 155 eurot ning 2020.a. teeniti kasumit summas 571 458 eurot. Võlgniku 2021.a. majandusaasta aruandest nähtub, et seisuga 31.12.2021 oli võlgnikul varasid summas 1 827 046 eurot, kohustusi summas 801 852 eurot, omakapital oli 1 025 194 eurot, äritulud oli 75 eurot ning 2021.a. teeniti kasumit summas 454 578 eurot. Võlgniku 2022.a. majandusaasta aruandest nähtub, et seisuga 31.12.2022 oli võlgnikul varasid summas 634 048 eurot, kohustusi summas 817 075 eurot, omakapital oli -183 027 eurot, äritulud oli 308 eurot ning 2021.a. teeniti kahjumit summas -1 208 221 eurot. Eeltoodud andmetele tuginedes ei saa välistada, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks juba 2022. a, sest tema vara väärtus vähenes 1 192 998 euro võrra, müügitulu sisuliselt puudus, teeniti kahjumit ja omakapital muutus negatiivseks. Virtuaalvääringu osutamise teenuse tegevusluba kaotas kehtivuse 12.02.2023.
7.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Seega on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus varem mainitud andmetele tuginedes vähemalt 817 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
8.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
9.Käesoleval ajal saab ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes aga täiendavate andmete saamisel ei saa põhjusena välistada rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu juhul kui ilmneb, et võlgnik on avaldajalt saadud raha lihtsalt omastanud.
10.Ajutisel halduril puuduvad võlgniku finantsandmeid 2023-2025 aastate kohta. Eäriregistri andmebaasi kohaselt võlgnikul on esitamata nõutav 2023. a majandusaasta aruanne. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka raamatupidamise seadus (RPS), mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
11.Riigikohus on lahendis 3-2-1-191-12 leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted. Ka raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted, sh RPS § 21 lg 1 p 4, on muu hulgas võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid. Võlgniku juhatuse liige ja endised juhatuse liikmed on kohtu hinnangul rikkunud äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liige on loonud majandusaasta aruannete esitamata jätmisega olukorra, kus ei ole võimalik saada ülevaadet äriühingu majanduslikust olukorrast ja tema maksevõimest.
12.Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51). Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige ja endised juhatuse liikmed jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda.
13.Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele (vt Riigikohtu 25. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 14). Võlgniku 2022. a majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku omakapital oli negatiivne -183 027 eurot ning kahjumit teeniti summas 1 208 221 eurot. Kuivõrd järgnevate aastate majandusaasta aruanded puuduvad ning kohtule ei ole esitatud andmeid, millest nähtuks võlgniku majandusliku seisundi paranemine, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgniku majanduslik olukord ei ole edaspidi paranenud ning 2022. aastaks oli võlgnik maksejõuetu. Vastupidist võlgnik tõendanud ei ole.
14.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine halduril ei ole olnud raamatupidamise andmete puudumise tõttu tuvastada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi.
15.Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik andnud haldurile teavet ega selgitusi võlgniku majandusliku olukorra kohta. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab Z.W-d , R.L-i, L.X-i ja K V andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon.
16.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus kohustab Z.W-d , R.L-i, L.X-i PankrS § 86 lg 1 ja § 19 lg 3 alusel vande andmiseks. Ajutise halduri tasu
17.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
18.Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 400 eurot (lisandub käibemaks 528 eurot). Menetlusosalised tasunõudele vastu ei vaidle. Ajutine haldur palub kinnitada kulu 450 eurot (tõlkimine ja apostillimine).
19.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 400 eurot (lisandub käibemaks 528 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. PankrS § 30 lg 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot Võlausaldaja lepingulise esindaja kulud moodustavad 7 965 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et võlausaldaja kasutas esindaja teenust 29,50 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on võlausaldaja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
22.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Võlausaldaja esindaja on osutanud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 270 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 270 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
23.Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja