Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-26-1811 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Marcus Heinale on esitatud süüdistus selles, et tema: - 2024 juunis eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäevadel xxx majas pigistas korduvalt kätega kaelast elukaaslast XX-i, põhjustades kannatanule hirmu ja füüsilist valu. - 19.10.2025 ööl vastu 20.10.2025 xxx tualettruumis lõi rusikaga elukaaslast XX vastu nägu ja õlga, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi parema silma piirkonda. - 02.11.2025 õhtul xxx pigistas kätega elukaaslast XX kaelast, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja hingamispuudulikkust. Samuti lõi ühel korral rusikaga kannatanut vastu ninajuurt ja 3-4 korda rusikaga vastu vasakut õlavart, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja hematoomid õlavarrel. Seejärel surus kannatanu näo peale padja ja lõi rusikaga läbi padja kolmel korral kannatanut pähe, põhjustades kannatanule füüsilist valu.

Lk 2 / 3

1-26-1811 - 24.12.2025 kella 20 paiku xxx tõukas kahel korral kätega elukaaslast XX vastu seina, põhjustades kannatanule hirmu ja seejärel lõi 3-4 korda kannatanut rusikaga vastu vasakut õlavart, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja hematoomid vasakul õlavarrel. Oma tegevusega pani Marcus Hein korduvalt toime lähisuhtes oleva teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Prokurör nõuab kohtus Marcus Heina süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 8 kuud, mis KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui Marcus Hein 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Marcus Heina käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1329 eurot. Õigusabi kulu määratud kaitsja Ahto Sirendi osalemise eest menetluses on 126,48 eurot. Kokku 1455,48 eurot, mis KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades Marcus Heina alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks makse summas 121,29 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.