Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-26-2416

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700015095. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Lk 2 / 5

1-26-2416

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Risto Jansenile on esitatud süüdistus selles, et tema viibides 28.05.2024.a menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal xxx korteris 2 tekkinud sõnavahetuse pinnalt viskas oma poja XX lauajalaga, mis tabas kannatanu parema jala reie alaosa. Oma sellise tahtliku tegevusega põhjustas Risto Jansen kannatanu XXle füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so verevalumi ning turse parema reie alaosas. Seega Risto Jansen oma tahtliku tegevusega, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle, Risto Jansen, olles varem, so 28.05.24.a toime pannud kehalise väärkohtlemiste, viibides 28.05.2024.a menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal xxx lükkas endise elukaaslase XXi jõuga diivanile ning surus kannatanu tugevasti vastu diivani seljatuge samal ajal pigistas kätega kannatanu kaela. Samuti lõi Risto Jansen XXi menetlusega täpselt tuvastamata arv kordi rusikas käega pea-, käte- ning jalgade piirkonda. Seejärel lükkas Risto Jansen XXi rinnakust diivanile, misjärel tiris kannatanu juustest kinni hoides kööki ning lõi seal taas menetlusega tuvastamata arv kordi XXi kätega pea piirkonda. Oma sellise tahtliku tegevusega põhjustas Risto Jansen kannatanu XXile füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o nahaalune verevalum parema käe õlavarre alaosas, parema reie ülaosas ja keskosas, parema jala sääre ülaosas välisküljel, vasaku jala reie alaosas siseküljel. Seega Risto Jansen oma tahtliku tegevusega, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustuse tekitava kehalise väärkohtlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle, Risto Jansen, viibides 06.06.2024.a menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal xxx ähvardas telefoni teel XXi vägivallaga öeldes kannatanule, et ta lööb tal hambad kurku. Selliselt käitudes kutsus Risto Jansen XXis esile hirmu ning kartust oma tervise pärast ning XXil oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd Risto Jansen oli eelnevalt so 28.05.24.a XXi peal vägivalda tarvitanud. Seega Risto Jansen oma tahtliku tegevusega, s.o. teise inimese tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Risto Jansen süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 ,3 järgi vangistusega 1 aasta ja 5 kuud ja KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendades raskeimat karistust, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. Lk 3 / 5

1-26-2416 Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 1 aasta 8 kuu vangistus tema suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 ja 8 tulenevaid kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohaldada KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel Risto Jansenile lähenemiskeeld kannatanu XXi suhtes, keelates Risto Jansenil: - viibida lähemal kui 30 meetrit kannatanu XXi elukohale aadressil xxx; tema töökohale aadressil xxx; - viibida kannatanule XXile lähemal kui 50 meetrit ning juhuslikul kohtumisel kannatanuga on kahtlustatav kohustatud kannatanust viivitamatult teda kõnetamata eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele väljaspool siseruum ning siseruumides vähemalt 10 meetri kaugusele; - suhelda kannatanuga XX vahetult ja erinevate sidepidamisvahendite kaudu (nt telefon, post, sotsiaalmeedia, elektroonilised suhtluskanalid jms), v.a ühise lapse hoolduse teemadel. Lähenemiskeelu tähtajaks lugeda 1 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 223,20 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi tasu summas 2600 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 155 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise 1,5 kuupalga alamääras (946 eurot × 1,5), s.o 1419 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on 4397,20 eurot. Kuivõrd kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi määramine oli vajalik uurimise igakülgse ja objektiivse läbiviimise huvides ning arvestades, et isikul puudub töökoht ja sissetulek, käib menetluskulude tasumine täies ulatuses talle üle jõu. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 3, jätta kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi tasu summas 2600 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud 1797,20 eurot jätta kooskõlas KrMS § 180 lg 1 Risto Janseni kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit, võimaldada Risto Jansenil menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12.osas iga kuu 15.kuupäevaks esimesel Lk 4 / 5

1-26-2416 üheteistkümnel kuul 150 eurot ja viimasel, kaheteistkümnendal kuul 147,20 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel Risto Jansenilt välja mõista kannatanu XX esindajale makstud mõistliku suurusega tasu 2867,34 eurot. Viidatud summa tuleb tasuda kannatanu XX arvelduskontole nr xxx. Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta, kohaldab süüdimõistetule lähenemiskeeldu kannatanu suhtes ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt)

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.