Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

Marius Erikut süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt selles, et tema 06.11.2024 kella 12.38 paiku Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, PagariIlluka tee 9. kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx juhile keelatud seisundis. Nimelt oli ta narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt 18.11.2024 EKEI uuringuakti tulemusele oli Marius Eriku uriinis tuvastatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete kokaiini, diasepaami, nordasepaami ja alprasolaami sisaldus ning keda vastavalt KorS § 36 lg 1 ja lg 4 p 2 sätetele loetakse joobeseisundis olevaks isikuks. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Marius Erik toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada Marius Erik süüdi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Marius Erik hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 1710,40 eurot ühe aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav Marius Erik on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Marius Erik süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS §180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud ekspertiisikulud, kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud summas 1710,40 eurot väljamõistmisele Marius Erikult. Menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.