Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Heleri Lõõbast süüdistatakse selles, et tema esitas kindlustusandjale liiklusõnnetuse kohta teadvalt ebaõigeid andmeid kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Süüdistatav sõlmis 06.01.2023 R. A sõiduki Lexus IS registreerimismärgiga XXX kaskokindlustuse lepingu nr A3028186 kehtivusajaga kuni 08.03.2023. Süüdistatav esitas 18.02.2023 kindlustusandjale R. A kahjuteate, mille kohaselt toimus 18.02.2023 kella 20:20 ajal X külas X maantee ja X matkaraja juurdesõidutee ristmikul liiklusõnnetus. Süüdistatav märkis kahjuteates, et toimus kokkupõrge tema juhitud sõiduauto Lexus IS registreerimismärgiga XXX ja S. A poolt juhitud sõiduauto Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX vahel, kuna süüdistatav eiras liiklusmärki „Anna teed“ ning sõitis ette sõidueesõigusega peateel liikunud sõiduautole Volkswagen Touran. Süüdistatava sõnul ta küll pidurdas, kuid libises autoga sellegipoolest ette peateel liikunud Volkswagenile. Samuti väitis

1-26-2824 süüdistatav kindlustusandjale, et sõiduauto oli enne liiklusõnnetust korras ja puudusid eelnevad vigastused. Tegelikkuses oli liiklusõnnetuse ajal sõiduauto Lexuse käiguvalik asendis „N“ ehk neutraal, sõiduk seisis kokkupõrkehetkel (sõiduki liikumiskiirus 0 km/h), sõidukimootor töötas lühikäigul ning piduripedaali 4,6 sekundi jooksul vajutatud ei oldud. Samuti oli sõidukil Lexus oli mitmeid varasemaid kõrvaldamata avariilisi hulgivigastusi ning ka roolivõimendi rike, mis olid tekkinud enne 18.02.2023 deklareeritud liiklusõnnetust. Seega pani Heleri Lõõbas oma tahtliku tegevusega toime kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, s.o KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 6 kuud vangistust, milline jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Heleri Lõõbas ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu esindaja on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 148). Süüdistatav ei ole end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Heleri Lõõbaselt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 1419 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu summas 395,40 eurot, kokku 1814,40 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kannatanu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes tuleb kogu ulatuses rahuldada ja Heleri Lõõbaselt kannatanu kasuks välja mõista. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ning kannatanule. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.