Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Kuldar Kiplit süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.09.2025. a kella 19:52 paiku Tartu maakonnas Peipsiääre vallas XXX juures mootorsõidukit Audi registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt välja hingatava õhu alkoholisisaldus 1,04 mg/l kohta. Lisaks puudus Kuldar Kiplil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuldar Kipli sõidustiil oli enne peatumist ohtlik ning ta põhjustas liiklusõnnetuse, kui riivas oma autoga parkivat sõiduautot Volkswagen registreerimismärgiga XXX. Kuldar Kipli rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks eelnevale rikkus Kuldar Kipli liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Kuldar Kipli toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuldar Kiplit süüdistatakse samuti selles, et tema ajavahemikus 07.05.-12.05.2025. a, asudes oma elukohas aadressil XXX, sotsiaalvõrgustikus Facebook kasutajanime „Kuldar Kipli“ alt teadvalt ahvatles seksuaalselt temale teadaolevalt 14-aastast tütarlast, rääkides temaga seksuaalsetel teemadel. Kuldar Kipli rääkis korduvalt suudlemisest, seksuaalvahekorda astumisest, kannatanu keha, s.h rindade silitamisest, avaldas tüdrukule armastust ja ütles, et tahab temaga last saada, rääkis esimese seksuaalvahekorra valulikkusest ja koos magamisest. Samuti kordas Kuldar Kipli mitmel korral tüdrukule, et viimane ei tohi nende omavahelisest vestlusest kellelegi rääkida. Kuritegu jäi Kuldar Kipli enda tahtest sõltumatute asjaolude tõttu lõpule viimata, sest isik, keda Kuldar Kipli teadis kui nooremat kui 16-aastast isikut, oli jälitustoimingu raames tegutsenud politseiametnik. Sellega pani Kuldar Kipli toime KarS § 179 lg 1 – KarS § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o noorema kui kuueteistaastase isiku teadvalt seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu süüteokatse. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus Kuldar Kiplile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 179 lg 1 – KarS § 26 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus Kuldar Kiplile karistuseks 1 aastat, 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada Kuldar Kiplile liitkaristuseks 1 aasta, 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.09.30.09.2025. a, s.o 3 päeva, millal Kuldar Kipli oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta, 5 kuud, 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jätta karistuseks mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Kuldar Kipli ei pane 1 aasta, 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuldar Kipli peab järgima talle kooskõlas KarS § 75 lg-ga 1 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kuldar Kiplit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, millist peab vajalikuks kriminaalhooldusametnik, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Kriminaalmenetluse kulud on kokku summas 1678,68 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 349,68 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329,00 eurot. Kuldar Kipli sissetulek on XXX eurot, mida riik maksab talle XXX ja XXX tõttu. Osa sissetulekust peab kinni kohtutäitur. Kodukuludeks on elektriarve ja mobiilsideteenused ning küttepuud. Kuldar Kipli müüb lähiajal maha oma auto ja saab sellest mõningast raha. On ilmne, et Kuldar Kiplil puudub reaalne võimalus menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ning esinevad alused nende osaliseks vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks. KrMS § 180 lg 3 alusel mõista Kuldar Kiplilt menetluskuluna välja 450 eurot sundraha. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada Kuldar Kiplil menetluskulud hüvitada kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Kuldar Kipli aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kuldar Kipli süüdi tunnistada KarS § 179 lg 1 – KarS § 26 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kuldar Kipli menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 349,68 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026. a on kuupalga alammäär 946 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1768,68 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse Kuldar Kipliga 27.11.2025 sõlmitud kokkulepet ja seda, et alates 01.04.2026 on sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral 1419 eurot varasema 1329 euro asemel, tuleb jätta sundrahast 90 eurot riigi kanda. Ühtlasi nõustub kohus prokuröriga, et arvestades Kuldar Kipli sissetuleku suurust, tal lasuvaid kohustusi kui ka tema resotsialiseerumisväljavaateid, on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud jätta kaitsjatasu 349,68 eurot ja sundrahast (879+90) 969 eurot riigi kanda ning anda Kuldar Kiplile tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Kuldar Kiplilt välja mõista sundrahast 450 eurot ning anda talle võimalus tasuda see ära ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.