GUNNAR MAALINN, isikukood: 38601290323; elukoht: XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx, xxx Kehtivaid kriminaalkaristusi kolm, viimati karistati Harju Maakohtu 14.08.2025 (1-25-4024) poolt KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi vangistusega 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel pöörati mõistetud vangistus täitmisele osaliselt. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust ja 1 aasta 9 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Gunnar Maalinn ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg 14.08.202513.02.2029; kaks kehtivat väärteokaristust Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 14.11.2025 kuni
15.11.2025, 15.11.2025 kohaldati elukohast lahkumise keeldu kuni 15.11.2026; Harju Maakohtu 23.02.2026 kohtumääruse nr 1-26-1238 alusel vahistati alates 21.02.2026 kuni 21.04.2026. 01.04.20206 jättis kohus tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada Gunnar Maalinn KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.
2.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Gunnar Maalinnale vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
3.KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust, s.o 1 aasta 8 kuud vangistust, Harju Maakohtu 14.08.2025 otsusega nr 1-25-4024 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud vangistust.
4.KarS § 68 lg 1 alusel arvata Gunnar Maalinna karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 14.11.2025 kuni 15.11.2025, s.o 2 päeva, mistõttu jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva ning karistuse kandmise algust lugeda alates 21.02.2026.
5.Gunnar Maalinna suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6.KrMS § 175 lg 1 p-d 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Gunnar Maalinnalt riigituludesse:
6.1.sundraha 1,5 palga alammääras – 1419 eurot;
6.2.määratud kaitsja tasu kokku 245.52 eurot.
6.3.Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1664.52 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 138.71 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99926700013725 ning selgitusse „1-26-2207, Gunnar Maalinn, menetluskulud“.
6.4.Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.Rahuldada kannatanu Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi TsMS § 440 lg 1 alusel täies ulatuses ja mõista VÕS § 1043 alusel Gunnar Maalinnalt Rimi Eesti Food AS kasuks välja 719, 36 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Rimi eesti Food AS arveldusarvele EExxx AS-is Swedbank.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus menetluskulude osas on kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tehtud.
SÜÜDISTUS
1.Gunnar Maalinna süüdistatakse selles, et tema viibides 04.10.2025 kella 13.58 ajal aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat piimašokolaadi tervete pähklitega Fazer 200g, 32 tk, ühe maksumus 4,48 eurot, kokku maksumusega 143,36 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.
2.Samuti tema, viibides 14.11.2025 kella 08.39 ajal aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat piimašokolaadi tervete pähklitega Fazer 200g, 19 tk, ühe maksumus 4,59 eurot, kokku maksumusega 87,21 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.
3.Samuti tema, viibides 14.11.2025 kella 18.46 ajal aadressil E. Vilde tee 101, Tallinn asuvas Vilde Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvad pralineekommid Kalev Maiuspala 6 tk, ühe maksumus 8,59 eurot, kokku maksumusega 51,54 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna Gunnar Maalinn peeti kinni turvatöötaja poolt, kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele.
4.Samuti tema, viibides 17.11.2025 kella 08.16 ajal aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad pralineekommid Kalev Maiuspala 200g, 6 tk, ühe maksumus 8,59 Feurot, kokku maksumusega 51,54 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.
5.Samuti tema, viibides 24.11.2025 kella 08.30 ajal aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat piimašokolaadi tervete pähklitega Fazer 200g, 38 tk, ühe maksumus 4,59 eurot, kokku 6 maksumusega 174,42 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, viibides 27.11.2025 kella 13.20 ajal aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa summas 174,81 eurot ja nimelt: - piimašokolaadi tervete pähklitega Fazer 200g, 38 tk, ühe maksumus 4,59 eurot, kokku maksumusega 174,42 eurot; - kilekott Rimi 1 tk maksumusega 0,39 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.
6.Samuti tema, viibides 12.02.2026.a kella 11.41 ajal aadressil Tartu mnt 10, Tallinn asuvas Tornimäe Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa summas 88,02 eurot ja nimelt: - kilekott Rimi 1 tk maksumusega 0,39 eurot, - piimašokolaad Kalev, 6 tk, ühe maksumus 5,79 eurot, kokku maksumusega 34,74 eurot; - piimašokolaad Piret, 6 tk, ühe maksumus 8,39 eurot, kokku maksumusega 50,34 eurot; - hambapasta lastele 1 tk maksumusega 2,55 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.
7.Samuti tema, viibides 21.02.2026 kella 17.26 ajal, aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa summas 151,41 eurot ja nimelt: - piimašokolaadi Piret Kalev 270g, 18 tk, ühe maksumus 8,39 eurot, kokku maksumusega 151,02 eurot; - kilekott Rimi 1 tk maksumusega 0,39 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna Gunnar Maalinn peeti kinni turvatöötaja poolt, kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele.
8.Seega pani Gunnar Maalinn oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MENETLUSE KÄIK
9.24.03. 2026 esitas Gunnar Maalinn taotluse asja arutamiseks lühimenetluses (kd 2 tl 56).
10.26.03.2026 toetas kaitsja Indrek Västrik esitatud taotlust (kd 2 tl 57).
11.27.03.2026 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtusse süüdistusakti Gunnar Maalinna süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses (kd 2 tl 61- 65). Kriminaalasjas esitas tsiviilhagid kannatanu Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi Gunnar Maalinna vastu kokku summas 719,36 eurot (kd 2 tl 61pö).
12.01.04.2026 andis Harju Maakohus Gunnar Maalinna süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kohtu alla. Kohus jättis muutmata süüdistatavale kohaldatud tõkendid vahistamine kuni kohtulahendini ning võttis menetlusse kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi (kd 2 tl 6668).
13.23.04.2026 toimus kohtuistung.
14.Poolte seisukohad kohtuvaidlustuses olid järgnevad.
14.1.Prokurör leidis, et isiku süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ja palus: Gunnar Maalinn süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 ja karistada teda vangistusega 1 aasta, millest lühimenetluse sätete kohaselt jääb karistuseks vangistus 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust, eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o. 1 aasta 9 kuud, moodustades liitkaristuse kokku 2 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka 2 päeva, mistõttu jääb lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmist arvestada alates 21.02.2026. Välja mõista menetluskulud ja tsiviilhagi.
14.2.Kaitsja: kinnitas, et tegude tõendatuses ja kvalifikatsioonis vaidlust ei ole, palus arvestada karistust kergendava asjaoluna kahetsust ja mõista väiksem karistus, kui prokurör küsis.
14.3.Süüdistatav avaldas, et ta toetab kaitsja seisukohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Süüdistuse tõendatus
15.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Gunnar Maalinna tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud nii tema enda süü tunnistamisega kui ka teiste uuritud tõenditega järgnevaga.
16.04.10.2025 vargus Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses
16.1.Rimi Eesti Food AS 10.10.2025 esitatud avalduse (kd 1 tl 27) kohaselt varastati 04.10.2025 kella 13.58 paiku Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest kokku 32 tk piimašokolaad tervete pähklitega Fazer 200 grammi, väärtusega a 4, 48, kogumaksumusega 143,36 eurot. Avaldusele on lisatud 04.10.2025 kell 13.56.30, 13.56.12 ja 13.56.43 tehtud fotod turvakaamerasalvestistest. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl 41-42) tõendavad, et heleda nokamütsi, musta jope, heledate pükste ja musta värvi jalatsitega mees võtab kell 13.57 riiulilt ühe korra karbiga ja kaks korda peoga šokolaade, millised paneb endal kaasas olnud Maxima kirjega kilekotti. Kell 13.58 väljub isik kassadest kauba eest tasumata. Gunnar Maalinna 03.03.2026 kahtlustatavana antud ütlused kinnitavad toimunut ja seda, et videosalvestistel on tema (kd 1 tl 50-54). Ütlustes ta tunnistab oma süüd ja avaldab kahetsust. Märgib, et läks kauplusesse varguse eesmärgil ja müüs varastatud šokolaade erinevates kohtades. Šokolaadid võttis koos karbiga, ühes oli umbes 20 tükki, 200 grammi kaalusid. Müüs need maha umbes 1, 50 euro eest.
17.14.11.2025 vargus Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses
17.1.Rimi Eesti Food AS 19.11.2025 avalduse (kd tl 31) kohaselt varastati 14.11.2025 kella 08.39 paiku Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest 19 tk piimašokolaad terve pähklitega Fazer, 200 grammi, a 4, 59, kogumaksumusega 87,21 eurot. Avaldusele on lisatud turvakaamerasalvestuse väljatrükid. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl 43-44) tõendavad, et sinise mütsi, mustakhaki värvi jope, heledate pükste ja musta värvi jalatsitega mees võtab kell 8.39 šokolaadidega riiulilt kaks karpi šokolaade, paneb need endal kaasas olnud punast värvi kilekotti ja väljub kauplusest kauba eest tasumata kell 08.39. Gunnar Maalinna 03.03.2026 kahtlustatavana antud ütlused kinnitavad toimunut ja seda, et videosalvestistel on tema (kd 1 tl 50-54). Ütlustes ta tunnistab oma süüd ja avaldab kahetsust. Märgib, et läks kauplusesse varguse eesmärgil ja müüs varastatud šokolaade erinevates kohtades. Šokolaadid võttis koos karbiga, ühes oli umbes 20 tükki, 200 grammi kaalusid. Müüs need maha umbes 1, 50 euro eest.
18.14.11.2025 varguse katse E. Vilde tee 101, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses
18.1.Rimi Eesti Food AS 14.09.2025 (ilmselgelt tegemist trükiveaga ja õige kuupäev peab olema 14.11.2025) avalduse koos lisadega (kd 2 tl 1-1b) kohaselt 14.11.2025 kella 18.46 paiku E. Vilde tee 101, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kaupluses varastati 6 tk Kalevi pralineekommid Maiuspala, väärtusega a 8, 59, kogumaksumusega 51,54 eurot, kuid kaup on tagastatud rikkumata kujul. Tunnistaja S. R. M. ütluste kohaselt (kd 2 tl 2), olles 14.11.2025 kaupluses Rimi turvatöötajana videovalves, märkas ta, et meesterahvas võttis kaupluse müügisaalist 6 pakki pralineekompvekke ja läbis turvavärvad kell 18.46 tasumata poele kuuluva kauba eest. Turvatöötaja pidas isiku kinni ja kaup koguväärtuses 51,54 eurot on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 2 tl 6-7, DVD videosalvestisega) tõendab, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes võtab riiulist esemeid, paneb need endale kilekotti ja väljub kauplusest võetud kauba eest tasumata. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 2 tl 8-10/) tõendab, et 14.11.2025 kell 20.25 peeti kinni Gunnar Maalinn aadressil E. Vilde tee 101, Tallinn ning tema riietuse kirjeldus - tumedat värvi müts, tumedat värvi jope, tumedat värvi dressipüksid, sinised valge triibuga jalatsid - ühtib videosalvestisel nähtava isiku välimusega. Gunnar Maalinna 15.11.2025 kahtlustatavana antud ütlustes (kd 2 tl 1617) tunnistab oma süüd, kuid ütlusi anda ei soovi.
19.17.11.2025 vargus Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses
19.1.Rimi Eesti Food AS 19.11.2025 avaldus (kd 1 tl 34) tõendab, et 17.11.2025 kella 08.16 paiku varastati Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest pralineekommid Kalev Maiuspala 200 grammi, 6 tk, väärtusega a 8, 59, kogumaksumusega 51,54 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl 41-49) kinnitab, et sinise mütsi, sinise jope, mustade pükste ja musta värvi jalatsitega mees võtab kell 08.16 riiulilt äratuntavalt Maiuspala kommikarbid, paneb need endal kaasas olnud punast värvi kilekotti ja väljub kauplusest kauba eest tasumata. Gunnar Maalinn enda 03.03.2026 kahtlustatavana antud ütlustes (kd 1 tl 50-54) tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut. Selgitab, et on nõus süüdistuses märgituga ja tunnistab šokolaadi varastamist.
20.24.11.2025 varguse episood Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses
20.1.Rimi Eesti Food AS 07.01.2026 avalduse (kd 1 tl 36) kohaselt varastati 24.11.2025 kella 08.30 paiku Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest piimašokolaad terv pähklitega Fazer 200 grammi, a 4. 59, kokku 38 tk, kogumaksumusega 174,42 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl 45-47) tõendavad, et heleda nokamütsi, sinise jope, heledate pükste ja musta värvi jalatsitega mees võtab kell 08.29 riiulilt kaks karpi šokolaade, paneb need endal kaasas olnud valgesse kilekotti ja väljub kauplusest kauba eest tasumata. Gunnar Maalinn enda 03.03.2026 kahtlustatavana antud ütlustes (kd 1 tl 50-54) tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut.
21.27.11.2025 varguse episood Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses
21.1.Rimi Eesti Food AS 07.01.2026 avaldus (kd 1 tl 37) tõendab, et 27.11.2025 kella 13.20 paiku varastati Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest piimašokolaad tervete pähklitega Fazer 200 gr, väärtusega a 4, 59, kokku 38 tk ja kilekott väärtusega 0, 39 eurot, kaupa kogumaksumusega 174,81 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl 47-49) tõendab, et heleda nokamütsi, punase jope, heledate pükste ja musta värvi jalatsitega mees võtab riiulilt kaks karpi šokolaade, paneb need endal kaasas olnud punast värvi kilekotti ja väljub kauplusest kauba eest tasumata. Gunnar Maalinn enda 03.03.2026 kahtlustatavana antud ütlustes (kd 1 tl 5054) tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut.
22.12.02.2026 varguse episood Tartu mnt 10, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses
22.1.Rimi Eesti Food AS 12.02.2026 avaldus (kd 1 tl 70-71) tõendab, et 12.02.2026 kella 11.41 paiku varastati Tartu mnt 10, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest piimašokolaad Kalev 190 gr, väärtusega a 5, 79, kokku 6 tk; pi.šo Piret tervete mtspäh. Kalev 270 gr, väärtusega a 8, 39, kokku 6 tk, kilekott Rimi väärtusega 0, 39 eurot, hambapasta Jordan lastel 0-5a, 50 ml, väärtusega 2, 55, ehk kogumaksumusega 88,02 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl 73-75, CD videosalvestisega kd 1 lõpus) tõendab, et musta mütsi, sinise jope, siniste pükste ja musta värvi jalatsitega mees võtab riiulilt rohkelt šokolaade, paneb need endale kilekotti ja väljub kell 11.41.11 kauplusest kauba eest tasumata. Gunnar Maalinna ütlused (kd 1 tl 76-77/, millistes ta tunnistab oma süüd, kinnitab, et fotodel on tema ja selgitab, et varastas, kuna ei ole tööd.
23.21.02.2026 varguse katse episood Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses
23.1.Rimi Eesti Food AS 21.02.2026 avaldus koos lisadega (kd 1 tl 1-3) tõendab, et 21.02.2026 kella 18.00 paiku Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kaupluses varastati pi.šo Piret Kalev 270 gr, väärtusega a 8, 39, kokku 18 tk ja kilekott Rimi väärtusega 0, 39, kogumaksumusega 151,41 eurot. Kaup on tagastatud rikkumata kujul. Tunnistaja R. K. ütlused (kd 1 tl 4), tõendavad, et tema olles tööl turvatöötajana Tallinnas aadressil Sõle 27, märkas, kuidas 21.02.2026 võttis meesterahvas kilekoti,
sisenes poodi ja hetk hiljem väljus kauplusest koos kaubaga. Seejärel kontrollis tunnistaja kaameratest ja nägi, et meesterahvas pani kilekotti kaks kasti šokolaadi, kell 17.26 möödus kassadest ja turvaväravatest jättes kauba eest tasumata 151,41 eurot. Tal oli 18 šokolaadi Rimi kilekotis. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1 tl 9, DVD videosalvestisega kd 1 lõpus) tõendab, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes võtab riiulilt kasti kollase pakendiga šokolaadi, käib ringi, võtab samast veel ühe kasti šokolaadi, mille asetab kilekotti, mis arusaadavalt ei olnud enam tühi enne seda, väljub kauplusest kauba eest tasumata. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (kd 1 tl 10-11) nähtub, et 21.02.2026 kell 18.00 peeti kinni Gunnar Maalinn aadressil Sõle 27, Tallinn. Tema riietuse kirjeldus - musta värvi jope, tumesinist värvi dressipüksid, musta värvi tossud - ühtib videosalvestisel nähtava isiku välimusega. Gunnar Maalinn enda 22.02.2026 kahtlustatavana antud ütlustes (kd 1 tl 16-17, 50-54) tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut. Selgitab, et võttis šokolaadid, pani kilekotti ja väljus nendega poest. Keegi teda ei takistanud ega näinud. Ta peeti turvameeste poolt kinni peale kauplusest väljumist bussipeatuses bussi oodates. Šokolaadi tahtis ise tarbida või lähedastele kinkida.
24.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuliku uurimisega leidis täielikult tõendamist, et Gunnar Maalinn on toime pannud temale süüks arvatud kuriteod, tekitades Rimi Eesti Food AS kuritegudega varalist kahju kokku summas 719,36 eurot. Varastatud kaupa tarbis süüdistatav kas ise, kinkis ära või müüs edasi. Kvalifikatsioon
25.Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.
26.Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et varastatud kaubad olid Gunnar Maalinna jaoks võõrad (ei olnud tema omandis) ning kaubad kuulusid kannatanule (Rimi Eesti Food AS). Märgitu nähtub nii kannatanu avaldustest, tunnistajate ütlustest, kuid seda on möönnud ka süüdistatav ise. Vaidlust ei ole ka selles, et varastatud kaubad olid vallasasjad (AÕS § 8 lg 1 teine lause).
27.Kuivõrd kõik varastatu asus poes ehk kannatanu tegelikus valduses, siis võttes need kaubad ebaseaduslikult ära (vaidlus puudub selles, et kannatanu luba puudus), viies need poest välja, lõpetas süüdistatav kannatanu faktilise valduse esemete üle ja kehtestas enda tegeliku võimu ehk valduse asjade üle. Selliselt omastas süüdistatavad ebaseaduslikult äravõetud võõrad vallasasjad, millised ta kas ise tarbis, ära kinkis või edasi müüs.
28.Gunnar Maalinn on varem kohtulikult KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatud, viimati 14.08.2025 ning käesoleval ajal süüdistatakse teda kokku 8 varguse toimepanemises.
29.Praegusel juhul on Gunnar Maalinn toime pannud kokku 8 vargust toidupoest, varastates sarnaseid kaupu, sarnasel viisil. Seega saab teha järelduse, et varguste toimepanek on süüdistatavatele saanud harjumuseks, s.o elustiiliks. Tema poolt toimepandud vargused moodustavad sisulise süsteemi, mistõttu on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt (RKKK 3-1-1-87-08).
30.Nendes kahes episoodis, milles Gunnar Maalinn turvameeste poolt kinni peeti ja kaup kauplusele tagastati, jäi tegu süüdistatava tahtest olenemata põhjustel katsestaadiumisse.
31.KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et Gunnar Maalinn pani kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (poest kaupade
varastamine nende ise tabimiseks, kinkimiseks või edasimüümiseks) ja teadis, et see tema tegevuse tagajärjel ka saabub (väljudes kauplusest varastatud toodetega, need kas maha müües või ära tarbides või edasi kinkides). Selliselt toimides viis süüdistatav enda kavatsuse lõpuni täide ja kuriteod (kokku 6 episoodi) on lõpule viidud. Varguse katse neeldub lõpule viidud varguses.
32.Eeltoodu alusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud süstemaatiliselt.
33.Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Gunnar Maalinn on täisealine süüvõimeline isik. Karistus
34.Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
35.KarS § 199 lg 2 p 9 eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
36.Käesoleval juhul on süüdistatav süstemaatiliselt toime pannud kavatsetult kokku 8 teise astme kuritegu ehk vargust, millest kaks jäid katsestaadiumisse tema tahtest olenematutel põhjustel ja 6 on lõpuleviidud vargused. Kannatanule tekitati kahju summas 719, 36 eurot, milline on hüvitamata. Taoliselt on süüdistatava süü keskmääras.
37.Gunnar Maalinn on kõiki episoode tunnistanud, ta on avaldanud kahetsust ja selgitanud, et on narkootikumide tarvitamisest sõltuvuses ning samuti ei ole tal tööd. Eeltoodu alusel tuleb eelnevat lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes, mis vähendab mõistetavat karistust.
38.Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuivõrd kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.
39.Gunnar Maalinnal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati 14.08.2025 (1254024) KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi vangistusega 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel pöörati mõistetud vangistus täitmisele osaliselt. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud vangistust ja 1 aasta 9 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Gunnar Maalinn ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg 14.08.2025-13.02.2029.
40.Seega on Gunnar Maalinn käesolevad teod vahemikus 04.10.2025 kuni 21.02.2026 toimepannud katseajal. Eelnevalt on teda karistatud 09.11.2023 reaalse vangistusega, sh on 27.12.2022 temale mõistetud karistus täitmisele pööratud (kd 2 lk 22- 28). Samuti on süüdistataval kaks kehtivat väärteo karistust KarS § 218 lg 1 järgi.
41.Seega on Gunnar Maalinn korduvalt kriminaalkorras karistatud ning uued kuriteod pani ta toime alates 04.10.2025, s.o vähem üks kuu kui peale viimase kohtuotsusega mõistetud osalise vangistuse kandmiselt vabanemist, ajal, kui talle oli määratud katseaeg.
42.Enda kohtueelses menetluses väljendatu kohaselt on Gunnar Maalinn vargusi toime pannud seoses narkootikumidest sõltuvusega. Elab üksinda, ülalpidamisel tal kedagi ei ole. Satub vanglasse umbes 2 korda aastas. Soovib teha üldkasulikku tööd. Varguse pani toime katseajal (kd 1 lk 52). Kohtuistungil tunnistas ennast täielikult süüdi kõikides episoodides, avaldas kahetsust ja võttis tsiviilhagid omaks.
43.Eeltoodud andmetest nähtub, et Gunnar Maalinn on mitmekordselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Korduma on jäänud käitumismuster ehk varguste toimepanek, mida ta on jätkanud märkimisväärselt lühikese aja jooksul peale vangistuse kandmiselt vabanemist ehk ühe kuu jooksul ja seda katseajal olles. Olukorras, kus süüdistatavale on varasemalt mõistetud korduvalt ka reaalselt kandmisele kuuluvad karistused, teda on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud ning seejärel karistus uuesti täitmisele pööratud, ta on äärmiselt lühikese aja jooksul peale vangistusest vabanemist toime pannud 8 uut kuritegu, tuleb asuda seisukohale, et vaatamata antud võimalustele ja varasemate karistuste kandmisele, ei ole senised karistused olnud piisavad süüdistatavate õiguskuulekale teele suunamisel. Kõik eelnimetatu annab aluse karistuse korrigeerimiseks eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes suurema poole.
44.Võttes arvesse, et Gunnar Maalinna teosüü on keskmises määras, kannatanule on tekitatud varalist kahju, mis ei ole hüvitatud, esineb karistust kergendav asjaolu ja Gunnar Maalinn on hagid omaks võtnud, samuti puuduvad raskendavad asjaolud, esinevad eripreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks, on kohane karistada Gunnar Maalinna käesolevate kuritegude toimepanemise eest vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.
45.KarS § 199 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust.
46.Süüdistatav on väitnud, et ta ei tööta, on töövõimetuspensionär. Seega tal on legaalne sissetulek töövõimetuspensionist, kuid süüdistatavale varasemalt mõistetud rahatrahvid on tasumata (kd 2 lk 23). Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Gunnar Maalinna 2024.a ja 2025.a tulude kohta ning keskmine päevasissetuleku suurus jäi alla miinimumpäevamäära (kd 1 tl 99-100). Märgitu ei veena kohut selles, et Gunnar Maalinn rahalist karistust täidaks. Seda enam, et ta on varguste toimepanemist põhjendanud töö puudumisega, mis näitab, et tema legaalne sissetulek ei ole tema jaoks piisav elatusallikana. Sellest olulisem on aga süüdistatava varasem karistatus, kuritegude toimepanemise sagedus, kuritegude toimepanemine vahetult peale vangistuse kandmiselt vabanemist katseajal, mistõttu ei oleks praegusel juhul süüdistatava rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika, karistuse eesmärkide ning õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, et rahaline karistus ei mõjutaks Gunnar Maalinna uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestades süüdistatava poolt vahetult pärast vangistuse kandmiselt vabanemist uue kuriteo toimepanemist, siis oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine ning täidetud ei oleks karistuse eesmärgid.
47.Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus
leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004).
48.Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramata jätmise, sh selle asendamise üldkasuliku tööga. Arvestades, et tegemist on korduvalt varem karistatud isikuga, kelle suhtes siiski hiljuti on ka šokivangistus kohaldatud, siis KarS § 73 kohaldamine, sh uuesti nn šokivangistus ei aktualiseeru. Arvestades süüdistatava senist elukäiku on ilmne, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist isegi kui ta nt suudaks täita käitumiskontrolli nõudeid või üldkasuliku tööd sooritada. Sellele viitavad juba eelnevalt märgitud korduv süütegude toimepanek. Samas ei saa mööda vaadata sellest, et süüdistatava suhtes on eelnevalt vangistus täitmisele pööratud, mis viitab sellele, et ta ei sobi käitumiskontrollile alluma ega üldkasulikku tööd sooritama. Märgitust olulisem on aga see, et olukorras, kus varguste toimepanek on muutunud Gunnar Maalinnale elustiiliks, ei ole põhjendatud tema suhtes vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine, ka mitte tema allutamisega käitumiskontrollile või üldkasulikule tööle allutamisega, kuivõrd need ei tagaks uute kuritegude toimepanemisest hoidumist. Kohtul tuleb lähtuda ka õiguskorra huvide kaitsest, isoleerimaks samaliigilisi kuritegusid sooritavad korduvkurjategijad pikemaks ajaks ühiskonnast, arvestades siinjuures ka riski, et korduvkurjategijatel on suurem tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks. Viimast on Gunnar Maalinn on käitumisega paraku ise tõestanud.
49.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud vangistus tähtajalise reaalse vangistusena.
50.Eeltoodust tulenevalt on Gunnar Maalinn kohaseks karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud. Kuivõrd Gunnar Maalinn on käesolevad teod toime pannud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 14.08.2025 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega, milleks on 1 aasta 9 kuud vangistust, seega on liitkaristuseks 3 aastat 5 kuu vangistust. Sellest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o. kahtlustatavana kinnipeetud aeg 14.11.2025 kuni 15.11.2025, ehk 2 päeva, mistõttu jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise algust lugeda alates 21.02.2026, mil Gunnar Maalinn peeti kahtlustatavana kinni ja mis ajast ta vahistati. Tõkend
51.Gunnar Maalinn on kahtlustatavana kinni peetud 21.02.2026 (kd 1 lk 10-11), vahistatud Harju Maakohtu 23.02.2026 kohtumääruse nr 1-26-1238 alusel alates 21.02.2026 kuni 21.04.2026 (kd 1 lk 23-25). Harju Maakohtu 01.04.2026. a määrusega jäeti kohaldatud tõkend muutmata (kd 2 lk 66-68).
52.Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistusena ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava,
süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.
53.Gunnar Maalinnal on käesoleval ajal kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Harju Maakohtu poolt 14.08.2025. Koheselt tuli ära kanda 3 kuud vangistust ning 1 aasta 9 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Gunnar Maalinn ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 4 ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg 14.08.2025-13.02.2029. Kohtuotsus jõustus 9.09.2025. Harju Maakohtu 14.08.2025 otsusega loeti KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 8. juuni 2025 kuni 9. juuni 2025, so 2 päeva, karistusaja hulka ning koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse (s.o 2 kuud 28 päeva) kandmise alguseks arvati Gunnar Maalinna kahtlustatavana kinnipidamise aeg ehk 18. juuni 2025. Uue varguse süüdistusakti kohaselt pani Gunnar Maalinn toime 04.10.2025, seega vähem kui ühe kuu möödumist pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist. Seejärel on lühikeste ajavahemike jooksul toime pannud veel seitse vargust.
54.Süüdistatavat on kahtlustatavana kinnipeetud 14.11.2025 kuni 15.11.2025. Pärast vabanemist kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 15.11.2026. 23.02.2026 Harju Maakohtu määrusega tagastati Gunnar Maalinna suhtes kohtumenetluses olnud kriminaalasi, kuna prokuratuur loobus Gunnar Maalinn suhtes asja arutamisest lühimenetluses. Seda põhjusel, et Gunnar Maalinn vahistati 23.02.2026 eeluurimiskohtuniku määruse alusel kaheks kuuks kuni 21.04.2026.Ajal kui Gunnar Maalinna kriminaalasi oli Harju Maakohtu menetluses jätkas süüdistatav varavastaste kuritegude toimepanemist. Veelgi enam sel ajal oli süüdistatavale ka kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld.
55.Lisaks nähtub kriminaalasja materjalidest, et Gunnar Maalinn on küll kriminaalhoolduse ajal püüdnud üldjuhul osaleda registreerimistel, kuid on rikkunud kohtu kohustust KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsima endale osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmiselt vabanemist 2 kuu jooksul töökoht. Teda on ka selle eest hoiatatud (kd 2 lk 38).
56.Kokkuvõtvalt nähtub esitatud andmetest, et Gunnar Maalinn on katseajal pannud toime uued kuriteod, ta on ka rikkunud käitumiskontrolli ajal määratud kohustust. Arvestades Gunnar Maalinna isikut saab tõdeda, et varguste toimepanemine on kujunenud isikule (lisa)sissetuleku allikaks ja/või elustiiliks. Gunnar Maalinna on korduvalt varasemalt karistatud ka reaalse vangistusega. Samas anti talle viimati mõistetud karistusega võimalus asuda elama seaduskuulekat elu (osaliselt tingimisi kohaldatud karistus), ometi süüdistatakse isikut uute kuritegude toimepanemises ja seda vaid mõned nädalad peale koheselt ärakandmisele kuulunud karistuse kandmiselt vabanemist. Samuti jätkas Gunanr Maalinn varavastaste kuritegude toimepanemist ajal kui tema suhtes oli kriminaalasi maakohtus. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemist suudab ära hoida üksnes Gunnar Maalinna vahistatus, kergemaliigilise tõkendi korral vabaduses viibides võib isik jätkata uute kuritegude toimepanemist (seda on ka ta praeguses asjas tõestanud).
57.Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 4 1 kohaselt võib kohus vahistada ka vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Märgitud ohtu suurendab asjaolu, et isiku suhtes on tingimuslikult mõistetud vangistus täitmisele pööratud.
58.Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud lisaks eelnevale kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele.
Tsiviilhagi
59.Kannatanu Rimi Eesti Food AS-le tekitati kuriteoga varalist kahju kokku summas 719,36 eurot, mille kohta kannatanu volitatud esindaja E. L. esitas tsiviilhagid varalise kahju hüvitamiseks (kd 1 lk 66- 68, 86- 87).
60.Süüdistatav nõustus kohtuistungil kannatanu tsiviilhagide hüvitamistega ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavad on kannatanute tsiviilhagid õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest.
61.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu Rimi Eesti Food AS tsiviilhagid täies ulatuses – vastavalt 631, 34 eurot ja 88, 02 eurot, s.o kokku 719, 36 eurot - ning hagi kuulub täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmisele. Menetluskulud
62.KrMS § 180 lg- st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
63.Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9).
64.Gunnar Maalinn on toime pannud KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuriteod. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 1419 eurot (VV 23.03.2026 määrus nr 36). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Gunnar Maalinnalt välja sundraha 1419 eurot.
65.Kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses summas 178, 56 eurot (kd 2 lk 43- 46, 58- 60), millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses 66.96 eurot. Seega on väljamõistetav kaitsjatasu kokku 245.52 eurot.
66.Eeltoodu alusel on Gunnar Maalinna menetluskulud kokku 1664.52 eurot (245.52 + 1419).
67.Kaitsja taotles menetluskulude tasumise ajatamist aastale. Gunnar Maalinn toetas kaitsja seisukohta.
68.Gunnar Maalinn taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuule. Arvestades, et Gunnar Maalinn on töövõimetuspensionär, kes asub kandma reaalset vanglakaristust, mistõttu on tema sissetuleku teenimise võimalused piiratumad, võimaldab kohus Gunnar Maalinnal menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid
69.Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 13 jäävad kriminaalasjas olevad salvestised laserplaatidel (kokku 3 tk) kriminaaltoimikusse (kd 1 lõpus kaanel 2 tk ja kd 2 tl 5).