Liiklussüüteod

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Raigo Viisilehte süüdistatakse selles, et tema 06.11.2025 kell 22.27 juhtis Valga linnas Tartu 87 juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,97 mg/l (1,07 mg/l +/0,10 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus Raigo Viisileht Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks süüdistatakse Raigo Viisilehte selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles isik, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, juhtis uuesti 01.01.2026 kell 23:10 Valga linnas, Rohelisel tänaval sõiduautot nr märgiga XXX XXX, seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,75 mg/l (0,85 mg/l +/-0,07 mg/l). Antud teoga rikkus Raigo Viisileht Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt, pani Raigo Viisileht toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.11.2025.a. kuni 07.11.2025.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks kaheksa (8) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 02.04.2025 kohtuotsusega 1-25-1063 Raigo Viisilehele mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. kolm (3) kuud vangistust. Seega mõista Raigo Viisilehele ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis üksteist (11) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendada Raigo Viisilehele mõistetav vangistus üksteist (11) kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (11 kuud ja 28 päeva = 358 päeva), s. o. üldkasuliku tööga 358 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kaheksateistkümne (18) kuu jooksul. KarS § 69 lg

4 alusel kohustada Raigo Viisilehte üldkasuliku töö tegemise ajal alluma käitumiskontrollile ning täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Raigo Viisileht peab: 1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasust 81,84 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Raigo Viisilehele arvestuslikult menetluskuludeks kokku 791,34 eurot, s.h sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 81,84 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Raigo Viisileht on kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2025-07.11.2025, seega on Raigo Viisileht viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.