Liiklussüüteod

1-26-2244

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.03.2026.a. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Gunnar Kaselt riigituludesse menetluskuludena 753,78 eurot: tasu riigi õigusabi eest 89,28 eurot ja 1⁄2 sundraha, s.o 664,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning võimaldada menetluskulude tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kaheteist kuu jooksul, igakuiselt kuulub hiljemalt 20ndks kuupäevaks tasumisele 63 eurot (va viimasel kuul 60,78 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700011251. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Gunnar Kaske süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 28.03.2026.a kella 19:54 ajal Rapla maakonnas Rapla vallas Palamulla külas Rapla-Varbola tee 13.km mootorsõidukit Opel Zafira registreerimismärgiga xxx, millel järel kerghaagis registreerimismärgiga xxx, isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga mõõtes alkoholikontsentratsioon mitte vähem kui 0,96 mg/l kohta. Seega juhtis Gunnar Kask mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. Samuti rikkus Gunnar Kask oma sellise tegevusega LS § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud

1-26-2244 KorS § 36 lg 1 - joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. LS § 94 lg 1 - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega pani Gunnar Kask toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Prokurör tegi ettepaneku Gunnar Kask süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi 8 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28-30.03.2026 s.o 3 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et nimetatud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Gunnar Kasel ilmuda kutse peale karistust kandma. Ülejäänud osa, s.o 7 (seitse) kuud vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Gunnar Kask ei pane 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 89,28 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 2562 lg 2 alusel sundraha 664,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on summas 753,78 eurot, mis jätta kooskõlas KrMS § 180 lg 1 Gunnar Kase kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit, võimaldada Gunnar Kasel menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest 20.kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 63 eurot ja viimasel, kaheteistkümnendal kuul 60,78 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

MAAKOHTU SEISUKOHT

1-26-2244 Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.