1-25-7057/7 - Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod - Põhivabaduste rikkumised - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud Ann Christine Reinmaa poolt kannatanu X suhtes ahistava jälitamise s.o KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis. Ann Christine Reinmaa poolt toimepandud kuriteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta korduv või järjepidev kontakti otsimine või muul viisil kannatanu tahte vastaselt tema eraellu sekkumine eesmärk või tagajärg on kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas Ann Christine Reinmaa, et kannatanu palus temaga suhtlemise lõpetada 2024. aasta septembris ning peale seda ongi suhtlemise lõpetanud. Samas tunnistab Ann Christine Reinmaa seda, et on kannatanu rõdu juures käinud kolmel korral ajal, kui ta oli kannatanuga tülis, eesmärgiga viisakalt juttu rääkida ning kannatanuga ära leppida. Viimasel korral käis 17.02.2025 kannatanu rõdu juures. Kahtlustatava sõnul saab ta nüüd aru, et kannatanu ei tahtnud temaga kontakti hoida ja sellepärast suhtluse lõpetas. Kannatanu selgituste kohaselt on ta nii näost näkku kui ka kirja teel Ann Christine Reinmaale öelnud, et ta temaga suhtlemise lõpetaks ja kontakti ei otsiks. Samuti on ta seda sõnumites öelnud Ann Christine Reinmaa emale. Seega kahtlustatav pidi aru saama sellest, kui kannatanu temale nii näost näkku kui ka kirja teel teada annab, et ta temaga suhtlemise lõpetaks ja kontakti ei otsiks, et selline on kannatanu soov. Samuti pidi Ann Christine Reinmaa aru saama, et järjepidev kontakti otsimine, sh kannatanule 20 korda päevas helistamine, sõnumi saatmine, kannatanu kodu juurde ilmumine ja rõdule esemete jätmine, kannatanu tuttavatele ja pereliikmetele helistamine on selline intensiivne tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kannatanu hirmutamine või muul viisil oluliselt häirimine. Seda kinnitab ka asjaolu, et kannatanu on neljal korral (04.09.2024, 17.12.2024, 17.02.2025 ja 23.02.2025) pidanud süüdistatava tegevust niivõrd häirivaks, et on sellest teavitanud Häirekeskust. Kohus järeldab, et Ann Christine Reinmaa käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, st Ann Christine Reinmaa sai aru, et kannatanu ei soovinud temaga suhelda, kuid tegi seda sellest hoolimata, häirides oluliselt kannatanut. Kuriteo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Ann Christine Reinmaa suhtes on koostatud 15.07.2025 kohtupsühhiaatria ekspertiisiakt nr 7.1-3/356. Eksperdi arvamuse kohaselt esinevad Ann Christine Reinmaal xxx xxx ning xxx, mis avalduvad temal peamiselt tahte-, tundeelu- ja käitumishäiretena. Lisaks esineb tal mitmete psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamist. Nimetatud häired esinesid Ann Christine Reinmaal 2024. a jaanuarist kuni 23.02.2025. Ann Christine Reinmaa õigusvastased teod ei olnud põhjuslikult seotud temal esineva psüühikahäirega. Ta ei oska emotsioone ja käitumist kontrollida ega taju teiste inimeste emotsioone, samas ta küll käitub eripäraselt, aga saab aru ühiskonnas kehtivatest normidest. Ekspert on leidnud, et Ann Christine Reinmaa üritab ilustada ja oma käitumist igati õigustada, mis näitab, et ta saab aru, et see polnud ühiskonna normidele vastav.

1-25-7057 Kokkuvõttes on võimalik järeldada, et Ann Christine Reinmaa on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega pani Ann Christine Reinmaa toime KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui see eesmärk on teise isiku muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub KarS §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). KarS § 1573 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on ettepanek karistada süüdistatavat Ann Christine Reinmaa rahalise karistusega. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Nähtuvalt süüdistatava 2024. a keskmisest päevasissetulekust, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Ann Christine Reinmaa keskmine päevasissetulek 2024. aastal oli 0,66 eurot. KarS § 44 lg 2 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot, seega on Ann Christine Reinmaa rahalise karistuse päevamäär 10 eurot. KarS § 44 lg 1 alusel võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Arvestades süüdistatava süü suurust, kuriteo asjaolusid ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Ann Christine Reinmaad edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 100 päevamäära. KarS § 73 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Ann Christine Reinmaa ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 kohaselt hakkab katseaeg kulgema tavapäraselt kohtuotsuse kuulutamisest. Kuivõrd käesoleval juhul teeb kohus kohtuotsuse kirjalikus menetluses, siis hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse tegemisest ehk 16.03.2026. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas menetluses on menetluskuludeks II astme kuriteos